Tehnoloogilised uuendused ja juhitud muutused mängivad organisatsiooni pikaajalises konkurentsivõimes ja selle kaudu ka äris olulist rolli. Veelgi enam, need on lõpuks möödapääsmatud. Mõtleme kasvõi lihtsa näite peale: kohver oli leiutatud ammu, ratas veelgi varem, aga läks pikalt aega enne, kui keegi tuli selle peale, et kohvrile rattad alla panna. Uuendusele järgnes äriline edu ning reisimine muutus oluliselt mugavamaks.
Tänapäeval on “kohvri” ja “ratta” küsimused paljude ettevõtete laual. On valik, kas juhtida muutusi või jätkata vanaviisi. Kes otsib konkurentsieelist, leiab selle reeglina aga läbi uuenduste. Oma edulugu jagavad Eesti suurim kommertspank Swedbank ja Eesti Rahvusringhääling.
“Kui hakata mobiiliäppi arendama siis, kui nutitelefon on kõigil juba taskus, on sellega lootusetult hiljaks jäädud,” ütleb Swedbanki erakliendi finantseerimise divisjoni juht Tarmo Ulla. “Täna peame tegutsema juba homsete kliendiootuste nimel.”
Tänapäevasel hoiupõrsal üle 200 000 kasutaja
Näiteid, kus tehnoloogia on teinud võimalikuks ärimudelit muuta või täiendada, on palju. Fookuse kitsendamiseks võtame klassikalise pangateenuse – hoiustamise.
Algselt käis hoiuste sõlmimine ja kogumine pangaesinduses, seejärel liikus internetipanka ja sealt edasi telefoni. Kodus koguti rahakassasse, aga kuna sularahakasutus on langevas trendis ja digitaalsed maksed ilmselge tulevik, jäi kodune rahakogumine soiku. Swedbank täitis selle tühimiku Rahakogujaga – sisuliselt on see moodne arvelduskonto, millele koguneb raha pisikeste summadega, sentidega, täpselt nii nagu vanasti hoiupõrsasse. Klient saab Rahakoguja kiirelt äpis või internetipangas aktiveerida ning see hakkab kaardimaksetelt talle raha koguma. Märkamatute väikeste summade säästmisest koguneb aga arvestatav tulemus. “Tänu Rahakogujale on kliendid, kes on öelnud, et neil pole võimalik säästa, avastanud äkitselt, et neil on kogunenud ilus kolmekohaline summa,” räägib Ulla.
Kuigi Rahakoguja on kliendi vaatest lihtne, mugav ja pea märkamatu, ei pruugi selliste tehniliste lahenduste turule toomine panga jaoks sugugi lihtne ülesanne olla. “Pangasüsteem on suur ja keeruline ja mis eelkõige – see peab olema väga turvaline. See tähendab, et ka pisikesena tunduva muudatuse, toote või teenuse taga on suur hulk tööd,” sõnab Ulla.
Selle ilmestamiseks toob Ulla võrdluse lennundusest. “Kui on vaja kuuma vett, siis kodus saab seda mitmel moel ja uue veekeetja ostminegi käib kiiresti, ka hinnad on soodsad. Kui on soov aga vett keeta 11 kilomeetri kõrgusel, siis tuleb juba mängu suur hulk ohutusreegleid. Vesi on sama keemiline ühend H2O, aga lennukisse ei saa võtta suvalist, kohalikust poest ostetud veekeetjat. Selle kasutamine peab olema vastavas keskkonnas sobilik, testitud, turvaline jne. Pangasüsteemiga on sama, iga muudatust tuleb põhjalikult kontrollida, kohandada, see peab olema turvaline. Lõppude lõpuks müüb pank ju usaldust – kliendid usaldavad meie kätte oma vara,” selgitab Ulla.
Tänaseks on Rahakogujal üle 200 000 kasutaja. “Konkurentsis püsimiseks on vaja pidevalt oma tooteid ja teenuseid arendada ja seda me ka teeme. Meie eesmärk on pakkuda kliendile personaalsemaid digitaalseid lahendusi, mis pakuvad just talle kohandatud kogemusi või parandavad klienditeenindust. Kui suudame pakkuda paremat kasutajakogemust ja kiiremat reageerimist klientidele, siis tugevdab see jällegi meie konkurentsivõimet turul. Tehnoloogilised muudatused aitavad meil saavutada suuremat turuosa ja luua jätkusuutlikku konkurentsieelist,” sõnab Swedbanki erakliendi finantseerimise divisjoni juht.
Netflixi edu ei luba pead liiva alla peita
“Kuigi rahvusringhääling pole äriettevõte, on meiega ilmselt samamoodi nagu Swedbankiga,” ütleb ERR-i juhatuse liige ja voogedastusplatvormi Jupiter eestvedaja Toomas Luhats ning toob näite: “Kui varem vaadati nn lineaarset televisiooni, siis ühel hetkel tekkis tunne, et vaatan sarja siis, kui ise tahan, mitte siis, kui telekanal seda näitab. Sisu tähtsus ei ole kuhugi kadunud, vähenenud on kanali osatähtsus.”
Järelvaatamise ja voogedastuse populaarsuse tuules ei ole saanud ka ERR pead liiva alla peita. “Netflixi tulek on andnud selge suuna kätte, kuhu maailm liigub. Minu arvates on avalik-õiguslike ettevõtete ülesanne samamoodi ajaga kaasas käia. Kui ERR loodi, sõitsid raadiomehed võttele hobusega. Täna minnakse ikkagi autoga või isegi elektriautoga,” toob Luhats võrdluse.
Samamoodi nagu eraettevõtete juhid püüavad ette aimata, mida tulevik toob, peab ka avalik-õiguslik ringhääling Luhatsi sõnul ette nägema, millised võiksid olla inimeste eelistused tulevikus. “Tänu sellele püsime usaldusväärsed, olulised ja vajalikud. Rahvusringhäälingud peavad olema objektiivsed majakad, kes oma sisu levitavad. Kui keegi seda ei näe ega kuule, pole rahvusringhäälingust kasu,” ütleb ta. Et tulevik peitub voogedastuses, on märgata pea kõikjalt. “Oleme neid arenguid näinud igal pool maailmas, igal pool Euroopas,” kinnitab Luhats.
Julgus alustada on pool võitu
“Enne Jupiteri oli ERR-il veebis palju erinevaid vaatamist võimaldavaid lehekülgi, mis olid pärit eri ajastutest, kaunis killustunud ning kindlasti ei vastanud lõpuni vaatajate huvidele,” meenutab Luhats. Niisiis sai ta 2019. aastal ERR-i naastes ülesandeks ehitada välja “ERR-i oma Netflix” ehk uus järelvaatamise keskkond, mida tänaseks teame ja tunneme Jupiteri nime all. “Sealjuures tuleb tunnustada ERR-i IT arendusosakonda, kes oli selleks hetkeks korraldanud failide integratsiooni, et me ei kasutaks erinevates osakondades samaliigilise sisu jaoks erinevat tüüpi faile,” märgib Luhats.
Eesmärgiks seati panna püsti üks väga-väga hea voogedastusplatvorm. “Ega me keegi alustades ei teadnud, kuhu välja jõuame. Mõnikord saavad juba tänu sellele n-ö alustusjulgusele head asjad juhtuma,” kinnitab Luhats, et julge hundi rind on rasvane. “Meil on olnud väga head partnerid, olgu see disainiettevõte Fraktal või Devtailor (tarkvaraarendusettevõte – toim.), kes programmeeris meile kaks nädalat pärast Jupiteri avamist tasuta Apple TV valmisoleku. Kui teed midagi lahedat ja teed seda südamega, siis on ka tulevik helge,” usub Luhats.
Kui varem seisis sisseostetud sisu – tuhanded filmid, sarjad ja dokumentaalid – piltlikult öeldes riiulil ning ootas aega, mil tele-eetrisse lastakse, siis Jupiteri tulekuga on sama sisu igal ajal igaühele kättesaadav. “Justkui avasime oma ladude uksed inimestele ja nad saavad igapäevaselt osa kogu sellest vaimustavast sisust, mis maailmas toodetakse. Meie hanketoimetus Katrin Rajasaare juhtimisel pidi ette võtma päris keerulise lepingute läbirääkimise, sest lisaks lineaarkanalitele tuli sama raha eest hankida ka FVOD (free video on demand ehk tasuta voogedastus – toim.) õigused. Lõpuks suutsime läbi rääkida selliselt, et voogedastuse eest me midagi juurde ei maksa,” avaldab Luhats.
Luhatsi sõnul on tänase seisuga Jupiter Eesti kõige vaadatum voogedastusplatvorm. “Alates 2020. aasta aprillist, kui turule tulime, on jätkunud orgaaniline kasv. Endiselt lisandub inimesi, kes meid vaatavad. Lisaks oleme jõudsalt kasvanud noorte sihtgrupis. Tänaseks oleme rohkem kui 90 protsendis uutes nutitelerites oma äpiga olemas – sealtkaudu on inimestel mugav vaadata,” toob Luhats esile tehnoloogiliste lahenduste olulisuse.
Loomulikult ei tähenda see, et võib loorberitele puhkama jääda. “Peame nii tehnoloogiliselt kui sisuliselt üritama olla järjest paremad ja tublimad. Meid piirab finantsressurss – see tähendab, et peame olema umbes kaks korda nutikamad kui kõik teised, selleks et teha midagi väga-väga head,” usub Luhats.
Miks muutused on sageli aeglased?
Ettevõtete innoveerimisjulgust näeb igapäevaselt ka Baltikumi suurima andmekeskuse kontoris, kus käib suhtlus kümnete organisatsioonidega. Greenergy Data Centersi tegevjuhi Tõnu Grünbergi sõnul on tehnoloogiale toetuvad muutused sageli aeglased. “Kuna investeeritavad summad on suured ja valikud sageli põhimõttelised, siis kaalutakse põhjalikult. Kindlasti vajab otsustamine julgust ja visiooni,” jagab Grünberg.
“Heaks näiteks on siin hiljaaegu meiega koostöö avalikustanud Playtech, kes võttis põhimõttelise suuna suuremale energiaefektiivsusele ja ökoloogilise jalajälje vähendamisele. Nad investeerisid korraga nii töökindlamatesse ja tõhusamatesse seadmetesse kui ka rohelisemasse serveriruumi. Kahtlemata mõjutab see positiivselt nende äri ja konkurentsivõimet, sest IT-maailmas mõõdetakse aina terasemalt süsiniku heidet. Ehk et lisaks tootele endale võib konkurentsieelist anda ka selle jalajälg,” lisab ta.
Reeglina saab uute süsteemide, automatiseerimise ja digitaliseerimise abil parandada ka tarbijatele pakutava kiirust, täpsust ja töökindlust. See võib anda organisatsioonile eelise konkurentide ees ning suurendada nende võimet pakkuda klientidele uuenduslikke lahendusi. Ära ei tohi unustada ka kliendirahulolu – tehnoloogilised muudatused võimaldavad paremini vastata klientide ootustele ja vajadustele.
“Kokkuvõttes jääb üle soovitada ettevõtjatele pealehakkamist ja muutustes võimaluse nägemist. Seal peitub areng ja majanduskasv, mida kõik väga ootavad,” lõpetab Grünberg.
