Sama kindlalt, nagu talvele järgneb kevad, tunnustatakse igal aastal Eesti parimaid turvalahendusi. Seda väärikat missiooni on alates 2001. aastast eest vedanud Eesti Turvaettevõtete Liit (ETEL) ning ka tänavu selgitati konkursi korras välja kõige silmapaistvamad. Konkursi eesmärgiks on tunnustada ettevõtteid, organisatsioone ja üksikisikuid, kes on eelmisel kalendriaastal oluliselt panustanud oma tegevusriskide maandamisse ning vara ja inimeste turvalisuse tõstmisse.

“On olnud aastaid, kus esikoha eest võitlejad kogusid võrdselt punkte ning ETEL-i juhatus on parimaks tunnistanud mitu projekti. Sel aastal nii ei läinud ning võit tuli veenva ülekaaluga,” ütles ETEL-i tegevjuht Andre Lilleleht. Parimaks valiti Greenergy Data Centersi andmekeskuse turvasüsteem. “Otsustavaks sai ilmselt erinevate süsteemide tulemuslik integratsioon ning paljudest komponentidest hästitöötava terviku moodustamine,” täpsustas Lilleleht. “Ilmselt, sest parim valiti salajasel hääletusel.”

Kuidas võidukas turvalahendus sündis?

Võiduka lahenduse elluviimist juhtinud Tanel Klaar Greenergy Data Centersist tunnistas auhinda vastu võttes, et selle taga on korralik pingutus ja tuhanded töötunnid. 

Turvalisus tuli andmekeskuse planeerimisel mängu juba asukoha valikul. Näiteks oli oluline, et läheduses ei oleks ohtlikke tootmishooneid või transpordisõlmi, lennukoridor ei läheks otse üle hoone jpm. 

Maja planeerimisel lähtuti kõige karmimast EL-i andmekeskuste standardist EN 50600 ning kõik tegevused pidid viima sertifikaadi saamiseni. Ja viisidki.

“Peale asukoha valikut oli järgmine samm lähteülesande pinnalt turvakontseptsiooni loomine, milles arvestati tiimi erialaste kogemuste ning konsultantide soovitustega. Sellele toetudes tellisime eelprojekti, mille pinnalt läksime hankesse. Hanke võitis Telegrupp. Partneri valimisel lähtusime parimast terviklahendusest ja kompetentsist, mitte ainult hinnast ning seda on täna ka GDC andmekeskuses näha,” kirjeldas Klaar protsessi. 

Turvalahenduse projekteerinud EULE tegevjuhi Tõnu Kutsari sõnul planeeriti andmekeskust parimat praktikat väga täpselt järgides. “Andmekeskuse turvasüsteemide kavandamine on omaniku poolt lahendatud rangelt õiget rada pidi liikudes, jätmata vahele ühtegi olulist võtmekohta. Käidi läbi kogu vajalik algoritm hea lõpptulemuseni jõudmiseks. Näiteks koostati enne projekteerimist andmekeskusele sõltumatu ohuhinnang ja turvakontseptsioon,” selgitas Kutsar. 

Turvakontseptsioon määras kompleksile ja selle osadele standarditekohased turvalisusklassid. Turvalisusklassidest tulenevalt kavandati omakorda füüsilised ja elektroonilised turvameetmed, sealhulgas pakkumisprojektid. “Tehniliste turvalahenduste projekteerijana oli OÜ EULE-l rõõm saada teatepulk enda kätte viisil, mis andis võimaluse teostada oma osa parimast professionaalsest kogemusest lähtuvalt,” lisas EULE tegevjuht.

Tanel Klaari sõnul mindi mitmes aspektis EN 50600 nõuetest kaugemale. Näiteks valvavad andmekeskuse välisperimeetrit muu hulgas termokaamerad, mida standard otseselt ei nõua, kuid mis tagavad tõhusa valve ka kõige kehvemates ilmastikutingimustes. “Lisaks on hoones ainult elektroonilised lukud, mis tähendab, et iga ukse avamine on jälgitav ning tagantjärele tuvastatav,” täiendas Klaar.

Lõplik lahendus loodi tihedas koostöös Telegrupiga. “Ma usun, et tegin nendega ehituse ajal liialdamata tuhandeid telefonikõnesid. Sageli kujunesid kiired küsimused tunnisteks aruteludeks,” muigas Klaar. 

Telegrupi esindaja Oliver Riik kiitis tellijat, kes võttis ette väga suure töö ning oli aktiivne koostööpartner. “Projekt õnnestus hästi. Ennekõike oleme rahul, et paigaldatud said kõrge kvaliteediga ja töökindlad tooted, mille peale võib pikalt kindel olla. Uuema tehnoloogia ja tuntud tootja seadmete valimise plussiks on teadmine, et need on veel aastaid toetatud ning täidavad suurepäraselt oma funktsiooni,” lisas Riik. “Kui võrrelda andmekeskust teiste avalike hoonetega, siis paigutaks Greenergy Data Centersi kompleksi turvalisuse kontekstis üsna tippu.”

Üheks suuremaks väljakutseks oli tema sõnul ette arvestada, et serveriruume tuleb andmekeskusesse juurde. “Ka uute ruumide seadmete liitmine terviklikku turvasüsteemi peab tulevikus olema ladus ja kuluefektiivne,” selgitas Riik.

Lahendada tuli ka võrdlemisi ootamatuid olukordi. “Näiteks ei osanud me ette näha, et välja valitud termokaamerate kasutuselevõtmiseks tuleb tarnijariigi julgeolekuasutuselt saada eriluba. Pidime põhjendama, miks ja kuidas neid kasutame,” täiendas Klaar.

Suurprojekti planeerimine

Nii mastaapse turvalahenduse loomine on nagu keerukas tehniline pusle. Lisaks tükkide õigesti asetamisele tuleb need paika panna ka õiges järjekorras. Tanel Klaari sõnul võib andmekeskuse rajamisest saadud kogemuse pinnalt tuua võtmekohtadena välja järgneva:

• Riskianalüüs – see on kõige alus ning kontseptsioonialased otsused peavad põhinema kõikvõimalike ohustsenaariumite korral ja nende maandamisel. Siin tuleb analüüsida ka kombinatsioone erinevatest riskidest. Näiteks, kuidas tagatakse turvalisus olukorras, kus majas on ühes ruumis tulekahju ning inimesi evakueeritakse. See ei tähenda, et kõik evakuatsiooniuksed on lahti ja saab vabalt ringi jalutada. 
• Standardite tõlgendamine – millistele nõuetele peavad vastama hoone eri osad ning kuidas saavutada optimaalne lahendus. Keerukaid süsteeme planeerides on olemas ka oht üle pingutada, mõjutades lõpuks investeerimisvajadust ning kasutusmugavust. Juba kontseptsiooni loomise ja disainimise faasis tuleb põhjalikult mõelda sellele, kuidas süsteemid hoone tavaopereerimist toetama või piirama hakkavad.
• Süsteemide kokku sobitamine – maja turvalahendus koos tuleohutuspaigaldistega peab moodustama süsteemselt hallatava terviku. Kui iga süsteem toimiks vaid eraldisesivalt, oleks väga keeruline kõigist paralleelselt maksimaalselt kasu lõigata. Tõhus integratsioon loob päeva lõpuks suurima efekti. Heaks näiteks on siin autovärav, kus peavad ladusalt koostööd tegema teetõke, voldikvärav, läbipääsusüsteem, foorid, kaamerad, lukud, valvemagnetid, liikumisandur, numbrituvastus, fonotelefon ja erinevad ohutussüsteemid.

Teostaja vaatest soovitab Oliver Riik tellijal:

• luua võimalikult põhjalik lähteülesanne. Nii on ainest, mille üle arutleda ja kaasa mõelda;
• valida hea projekteerija. Projekt on täpse ja reaalsusega kooskõlas hinnastamise aluseks; 
• luua hankega tingimused, kus tellija saab seadmevalikul kaasa rääkida. Parim tulemus sünnib dialoogis;
• kaasata tehniline nõustaja, kes oskab tellijale nõu anda ning töö detailides projekteerijate ja teostajatega kaasa rääkida. Nii saab vältida olukorda, kus tellija saab alles töö üleandmisel teada, mis talle püsti pandi;
• rakendada asjatundlikku turvasüsteemide ehitusjärelevalvet. Head komponendid ei taga veel kuulikindlat süsteemi. Need komponendid tuleb ka meisterlikult ühendada ja tööle panna. 

Suurim (turva)oht on mugavus

Üheks suurimaks riskiks mastaapse turvalahenduse loomisel on mugavus. Tänapäeval võimaldab tehnoloogia väga paljusid protsesse lihtsustada, kuid sellega kaasnevad ohud võivad jääda märkamata. “Näiteks autonumbriga väravast sisenemine. Videoanalüütika tuvastab läheneva masina registreerimismärgi, arvuti kontrollib andmebaasist sellega seotud lubasid ning värav avaneb. Äärmiselt kasutajasõbralik. Teisalt võib igaüks ise omale sobiva autonumbri printida ning autole kinnitada,” kirjeldas Klaar kaasnevaid ohte.

Tundub paratamatu, et turvalisus ja mugavus justkui välistavad teineteist. Seega on tõeline kunst luua lahendus, kus turvanõuetes järeleandmisi tegemata on lõpptulemust ka mugav kasutada.