Andmegeeniuse blogi

Kahe jalgpalliväljaku jagu seadmekappe Tallinna külje all. Miks neid vaja on?

Veebruaris avatud Baltikumi suurim andmekeskus.Foto: Greenergy Data Centers

Maailmas on üle viie miljardi internetikasutaja ja nad kõik soovivad, et veebitoimingud kulgeks alati laitmatult. Nii e-poest uut spordivarustust soetades kui koostööpartnerile puidusaadetise eest ülekannet tehes. Lisaks internetis surfamisele on neil miljarditel aga veel üks ühine nimetaja. Nad kõik kasutavad … või õigemini me kõik kasutame moel või teisel andmekeskuseid.

Iga e-teenus ja selles paiknev infokild või tegevus internetis peab füüsiliselt kuskil asuma. Reeglina on selleks serverid ja seotud IT-seadmed, mis võtavad vastu, töötlevad, salvestavad ja väljastavad teavet. Need seadmed omakorda asuvad tänapäeval andmekeskustes külmkapi mõõtu kappides, mis seisavad külg-külje kõrval rivis väiksemates ja suuremates selleks otstarbeks kohandatud ruumides. Näiteks Baltikumi suurimasse andmekeskusesse mahub selliseid seadmekappe kahe jalgpalliväljaku jagu.

Aga miks on vaja eraldi andmekeskuseid, miks ei võiks need seadmed olla kodudes või kontorites nagu vanasti?

Mida rohkem on andmeid, seda mõistlikum on neid hoida koos selleks kohandatud pinnal. Tänapäeva kalleimat vara haldavad seadmed vajavad:

  • katkematut elektritoidet ning aina rohkem voolu;
  • pidevat jahutamist, kuna tarbitud vool muundub töö käigus soojuseks;
  • sideühendusi, et andmetele ligi pääseda;
  • kaitsmist, et andmetele pääseks ligi vaid need, kellel on selleks õigus.

Katkematu elektritoide, jahutus ja sideühendus ei taga üksi aga töökindlust. Kui üks neist alt veab, on IT-seadmed kasutajate jaoks ikkagi rivist väljas. Kõik süsteemid peaksid omakorda olema dubleeritud. Halba ei teeks, kui plaan B-le on lisaks ka plaan C. Kui elektritoidet tagava ruumi lagi laseb läbi ning lühis voolu välja lööb, siis peab rakenduma alternatiivne elektritoide (UPS-id, generaatorid), et infovahetus internetis jätkuks. Kui jahutussüsteem tõrgub, siis peab sisse lülituma teine võrdväärne süsteem, et vältida ülekuumenemisega kaasnevat krahhi. Kui hooletu kopamees kaevab sidetrassi läbi, siis peavad olema varuks alternatiivsed trassid, mis bitid ja baidid ikkagi kohale viivad. Kui serverite juurde soovib pääseda hämarate kavatsustega tegelane, siis peavad tõhusad turvameetmed ta peatama.

Lühidalt öeldes on kõike seda lihtsam ja energiakasutuse osas efektiivsem korraldada ühes hoonetekompleksis, mis on projekteeritud ja ehitatud katsumustele vastu pidama. Mida enam soovime olla tööl ja kodus pidevalt online, seda kõrgemat töökindlust andmekeskustelt ootame. Mõelge, mitmel korral olete jätnud veebis tehingu katki, sest midagi justkui ei toimi korralikult? Nüüd korrutage see eespool mainitud viie miljardi internetikasutajaga üle maailma. Siit võtab ilmet töökindluse roll e-äris.

Sellest ruumist liiguvad bitid ja baidid IT-seadmetest lõppkasutajate suunas.Foto: Tõnu Tunnel

Kui palju andmekeskuseid on üldse vaja ja kas neid peab juurde ehitama?

Erinevatel andmetel on maailmas hetkel üle 8000 andmekeskuse ning seda on vähe. 2010. aastal toodeti uuringufirma IDC andmetel globaalselt 1,2 zetabaiti (1,2 triljonit gigabaiti) andmeid aastas, aastal 2020 aga juba 59 zetabaiti. IDC ennustuste kohaselt kasvab see number 2025. aastaks 175 zetabaidini. 15 aastaga tähendab see 146-kordset kasvu.

Eestis, mis on maailmas tuntud e-riik, selle aasta veebruarini suuremahuline andmekeskuseks ehitatud kompleks puudus. Nüüd on see puudujääk aga klaaritud. Ligi 40 miljonit eurot maksnud andmekeskuse kõrvale kerkib peagi veel kaks ning paratamatult jääb lõpuks ka neist väheks. Mida rohkem toetume oma igapäevastes tegemistes andmetele ja internetile, seda rohkem vajame töökindlaid ja turvalisi andmekeskuseid.

Mis on DigiPRO ja kes seda teevad? Loe siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate DigiPRO ja Ärigeeniuse olulisematest lugudest.