Meie digiühiskonna üleval hoidmine on äärmiselt energiamahukas. Kõike, mida netis teeme, tuleb kuskil hoida ja töödelda ning need mahud on tohutud. Hinnanguliselt kolm protsenti aastasest ülemaailmsest energiatarbimisest kulub andmekeskuste peale, kus meie digiseadmetelt nähtav internet füüsiliselt asub. Prognoositakse, et juba 2030. aastaks võib see protsent olla tõusnud üle kümne. Kuidas mõjutavad andmekeskused meid energiakriisi kontekstis?
Elekter ja selle kättesaadavus mõjutab aina enam äri- ja elukeskkonda
Suuremate andmekeskuste energiavajadus võib vabalt võrduda keskmise linna omaga. Nad kasutavad sama palju elektrit kui kümned tuhanded kodumajapidamised kokku. Kui Eestis on mastaapseid andmekeskusi hetkel üks, siis välismaal oluliselt rohkem. Paiguti lausa nii palju, et uute rajamine on ära keelatud, sest elektrit lihtsalt ei jagu. Seni veel lühiajalisi keelde on rakendanud näiteks Holland ja Iirimaa.
Sarnaselt paljudele inimestele ja äridele soovivad ka andmekeskuste operaatorid paikneda elu tuiksoonte lähistel. Suuremahuliste komplekside koondumine tekitab uut tüüpi elektri defitsiidi, mis mõjutab omakorda piirkondade arengut, vahendab Financial Times. Kui ülekandevõrkude limiit on saavutatud, siis enam midagi ehitada ei saa, ka elumaju mitte. Seega mõjutab meie digitaalne jalajälg otseselt füüsilise elukeskkonna kujunemist.
Näiteks puudutab probleem Lääne-Londonit ja “M4 koridoriks” kutsutavat piirkonda, millest on kujunenud kõrgtehnoloogia keskus. “Koridoris” asuvad Microsofti, Amazoni, Delli, Huawei, HP, Sony ja paljude teiste tehnoloogiahiidude andmekeskused, mistõttu on koormus elektrivõrkudele suur. Seepärast on paljudes piirkondades võetud uute andmekeskuste rajamine terava luubi alla.
Näiteks Iirimaad, kus andmekeskusi on juba enam kui 70, peetakse Euroopa kõige kiiremini kasvavaks andmekeskuste turuks, vahendas Gizmodo. Mullu kirjutati, et andmekeskused kasutavad Iirimaal juba ca 900 megavatti elektrit – see on vähemalt 11% kogu riigi elektrivarustusest. Kui andmekeskustele (täpsemalt kaasaegse digiühiskonna ja äride üleval hoidmisele) üksi kulub mitme linna jagu energiat, hakkab see paratamatult varustuskindlust mõjutama.
Ülemaailmset e-elu võidukäiku arvestades ei ole ka põhjust arvata, et tulevikus midagi lihtsamaks läheks. Iirimaa riikliku võrguoperaatori Eirgridi mullune prognoos näitas, et kui kõik samamoodi jätkub, katavad kohalikud andmekeskused juba kümnendi lõpuks peaaegu 30% riigi iga-aastasest elektritarbimisest.
Oma panuse annavad ka kliimamuutused. Tänavusuvise kuumalaine ajal tuli Google’i ja Oracle’i Londoni andmekeskustes asuvad pilveserverid välja lülitada, vahendas Gizmodo. See tähendab, et ühes kliima soojenemisega tuleb ka jahutamisele rohkem energiat varuda. Ühtlasi näitab see, et pilve kolimine ei ole lahendus, sest ka need teenused toetuvad lõpuks andmekeskustele.
Kokkuvõttes peab meeles pidama, et andmekeskuste energiatarbimine on probleem kindlates linnades, millest on saanud maailma sidekeskused.
Keelamise asemel on lahendus energiatõhususes
Nagu varem mainitud, on mõnes riigis energiakindluse tagamiseks uute andmekeskuste rajamine ajutiselt keelatud. Näiteks Singapuris – praegu kulutavad andmekeskused umbes 7% Singapuri elektritarbimisest, vahendas AKCP.com. Kuna aga pilveettevõtted, telekomid ja rahvusvahelised organisatsioonid laienevad Kagu- ja ülejäänud Aasiasse, ei saa nõudlust andmekeskuste järele maha salata. Mida siis Singapuris ette võeti?
Aasta alguses teatas valitsus, et tühistab uute andmekeskuste keelu. Küll aga mitte tingimusteta. Uued rajatavad keskused peavad läbima karmi kontrolli ja vastama kõrgetele energiatõhususe standarditele. Eesmärk on muuta andmekeskused tõeliselt rohelisteks ja jätkusuutlikeks.
Kuna andmekeskusi on tingimata vaja ja nende peale kulub hulga energiat, siis jõuamegi kiiresti energiaefektiivsuseni. Üks võimalus seda mõõta ja erinevaid komplekse omavahel võrrelda on PUE (Power Usage Effectiveness) – energia kasutamise efektiivsuse koefitsient. Mida väiksem on PUE, seda parem. Näiteks Euroopas on kliimaneutraalsete andmekeskuste paktiga liitunud uutele andmekeskustele seatud 2025. aastaks eesmärgiks PUE, mis oleks jaheda kliima puhul 1,3, soojas 1,4.
Mida see tähendab? Kui PUE on alla 1,3, siis iga kilovatt-tunni kohta, mis läheb otseselt IT-seadmete tööks, lisandub vähem kui 30% seadmete jahutuse, side, turvalisuse ning töökindluse tagamiseks. Vastav globaalne näitaja oli aastal 2021 keskmiselt 57% (ehk siis PUE 1,57).
Kas Eestis võib ka juhtuda, et elekter saab otsa?
Kuigi andmekeskuste jätkusuutlikkusele mõeldakse viimastel aastatel üha enam ja tehtud on ka edusamme, on tõeliselt roheliste andmekeskuste kavandamine, arendamine ja käitamine endiselt suur väljakutse. Nii maailmas laiemalt kui ka Eestis. Üleminek süsinikuvabale andmehaldusele nõuab muutusi taristu kavandamises ja ehitamises. Paljusid vanemaid andmekeskuseid ei ole majanduslikult mõistlik kaasaegsetele tingimustele vastavaks ehitada, sest see tähendaks suure osa süsteemide välja vahetamist või lausa nullist taasalustamist. Eriti puudutab see organisatsioonide kontorites asuvaid serveriruume, mis ei ole kunagi mõeldudki eritingimustele vastama. See tähendab paratamatult ka kõrgemat energiakulu. Suurem nõudlus elektri järele mõjutab omakorda ka hinda, mis kujuneb vabal turul nõudluse ja pakkumise võrdluses.
Paljus sõltub andmekeskuste energiaefektiivsuse esiplaanile tõstmine turust. Kui kliendid nõuavad võimalikult väikest ökoloogilist jalajälge, siis seda ka pakutakse. Kui see on tagaplaanil, siis toimuvad muutused rohelisema digitaristu suunas aeglasemalt. Oma rolli mängib siin lähiaastatel karmistuv Euroopa kliimapoliitika, mis seab andmehaldusele rangemad nõudmised.
Baltikumi suurimas, Greenergy Data Centersi (GDC) andmekeskuses sihitakse PUE-d 1,2 või vähem. See tähendab, et elektrikulu on veerandi võrra väiksem kui keskmises andmekeskuses. GDC eesmärgiks on kasutada elektrit võimalikult tõhusalt ning tööd tehakse ka rohelise energia tootmisvõimsuse rajamiseks andmekeskuse kõrvale. Kokkuvõttes on see tark nii loodust kui ka väiksemaid elektriarveid silmas pidades.
Tulles tagasi artikli alguses mainitud elektri varustuskindluse juurde, siis Eestis ja ka Baltikumis laiemalt andmekeskused suurt rolli ei mängi ning moodustavad üldisest elektritarbimisest veel väga väikese osa. Sellest hoolimata on GDC kompleks rajatud ilmselt Eesti kõige paremini elektriga varustatud paika. Valmis tuleb olla igaks tulevikustsenaariumiks.
Elektri kättesaadavus ja kasutusefektiivsus on pikemas perspektiivis andmekeskuste ja nende klientide jaoks võtmetähtsusega. Suures pildis kujundab see meie digiühiskonna arengut, sest andmekeskused on vundamendiks kõigele, mis asub või toimib üle interneti.
