Andmegeeniuse blogi

Kes hoiab seadmetel silma peal, kui IT-juht puhkab?

Ka IT-juhid tahavad rahuliku südamega juhtme korra seinast välja tõmmata ja aja maha võtta.Foto: Shutterstock

Kõik on ilmselt mõnes filmis näinud NASA kosmoseagentuuri juhtimiskeskust. Suure ekraani ja hulga väiksemate kuvarite ning süvenenud ilmel ekraani jälgivate inimestega ruumi, milles viibijad teavad iga kosmoselaeva seadme olekut ning eluliselt tähtsaid parameetreid. Nemad saavad esimesena teada, kas jõuti edukalt orbiidile või kas Marsile maandumine õnnestus. Loomulikult saavad nemad ka esimesena teada, kui midagi läks viltu.

Sarnane tohutu ekraani ja süvenenud inimestega juhtimiskeskus asub ka suuremates andmekeskustes. Kosmosesse küll ei minda, kui sarnaselt NASA töötajatele on ka neil kriitiline roll missiooni õnnestumises. Missiooniks on digimaailmaruumis toimetavate organisatsioonide elutähtsate süsteemide töö tagamine.

Miks on seda vaja?

Kõik, mida näeme internetis, asub füüsilistel IT-seadmetes, mis omakorda paiknevad andmekeskustes. Kui midagi peaks viltu minema, siis lihtsamalt öeldes tükk meie digimaailmast ei tööta. Selle vältimiseks vajame juhtimiskeskust.

“Nagu astronautide meelerahu tagavad taustajõud maa peal, kes kõigel silma peal hoiavad, nii tagavad IT-juhtide meelerahu juhtimiskeskuse spetsialistid,” toob võrdluse Greenergy Data Centers’i operatsioone juhtiv Toomas Kell.

Tema sõnul on klientide tagasisidest näha, et eriti oluline on see praegu puhkuste ajal. “Ka IT-juhid tahavad rahuliku südamega juhtme korra seinast välja tõmmata ja aja maha võtta. Hoides oma seadmeid andmekeskuses, võib seda muretult teha. Kui peaks esinema probleeme, siis antakse sellest teada – seni võib aga täie meelerahuga puhata,” räägib Kell.

Pidev valve

Mastaapse juhtimiskeskuse õigustamiseks peab see olema 24/7 mehitatud. See tagab parima tasakaalu automaatika ja inimotsuste vahel. Baltikumi suurimas andmekeskuses jõuab kesksesse punkti info enam kui 3000 sõlmest, seadmest või andurist, mille tarkvara töötleb kergemini hoomatavateks signaalideks ning infograafikaks.

Kogenud silm suudab juhtimiskeskuse graafikutest, näitajatest ja informatsioonist väga palju välja lugeda.Foto: Tõnu Tunnel

Näiteks on värviliste joonte ja infograafikana ekraanidel muuhulgas näha serveriruumide temperatuur ja õhuniiskus, jahutussõlme olek ja jahutusventilaatorite kiirus kuni turva- ja tuleennetussüsteemini välja. Kogenud silm suudab neist graafikutest, näitajatest ja informatsioonist väga palju välja lugeda, probleeme ennetada või vajadusel reageerida. Iga sõlme saab suurest pildist ka eraldada ning täpsemalt olukorda uurida kuni üksiku seadme ja anduri tasemeni välja.

“Tegelikult võib ühest korralikust juhtimiskeskusest koordineerida ka mitme erinevas kohas asuva maja tööd. Näiteks on juhtimiskeskus Eestis ning kontrollitav hoone hoopis Poolas. Ka meil on plaanis järgmiste piiri taga asuvate andmekeskuste tööd seirata ja hallata siitsamast,” kirjeldab Kell, kes käis hiljuti kogemusi vahetamas ühes Barcelonas tegutsevas andmekeskuses, mille juhtimiskeskusest seirati ja hallati lausa kolme keskuse igapäevast tööd.

Juhtimiskeskus võib olla hea infoallikas ka kliendile. Spetsiaalseid ühesuunalisi kanaleid pidi tagatakse pidev infovoog seadmeruumide elutähtsate keskkonna näitajatega ning IT-juht saab mistahes maailma punktist andmekeskuses huugavatel aparaatidel ja seadmeruumi keskkonnal ise silma peal hoida. Puhkamisele see küll kaasa ei aita, kuid pakub täiendavat kindlust.

“Juhtimiskeskus võib olla ka kliendi käepikenduseks. Näiteks, kui soovitakse mõnele seadmele taaskäivitust teha või masinate omavahelisi ühendusi muuta, siis ei pea selleks ise kohale tulema. Juhtimiskeskuse spetsialistid korraldavad tööd. See hoiab kõvasti aega kokku,” selgitab Kell.

Millist infot juhtimiskeskus kogub ja analüüsib?

Ennekõike hoitakse juhtimiskeskuses inimeste ja tehnoloogia koostöös silma peal erinevate seadmete, süsteemide ja seadmeruumide põhinäitajatel nagu näiteks olekud, rõhud, temperatuurid, õhuvoolud, niiskussisaldus, töökiirused jne. “Võti on info võrdlemises sellega, kuidas üks või teine seade, süsteem või seadmeruum peaks toimima. Näiteks, milline on jahutussüsteemis ringleva vee hulk, klappide või kraanide asend, milline on serveriruumide õhu kvaliteet, kas seal esineb ühendeid, mis peaks tulekahjuennetamise süsteemid ärevaks tegema, kas madaldatud hapnikuga varustatud ruumides on hapniku tasemed normis,” toob Kell näiteid.

Juhtimiskeskuse töötajatel on täielik ülevaadse komplekti territooriumil toimuvast.Foto: Tõnu Tunnel

Lisaks jookseb sinna kokku ka info turvasüsteemidest ning juhtimiskeskuse töötajatel on täielik ülevaade kompleksi territooriumil toimuvast. Kui keegi peaks proovima üle andmekeskuse aia ronida, siis lisaks kaameratele registreerivad selle ka värina- ja liikumisandurid, st häired saabuvad juhtimiskeskusesse mitmest suunast.

“Sellel on ka ootamatu külg. Kuna meie andmekeskus asub Tallinna külje all ning seda ümbritseb vaba loodus, siis jäävad kaameratesse ka erinevate loomade tegemised. Nii oleme tabanud metsseapere meie peavärava taga, jäneste tegemised ning rebaste jahilkäigud,” toob Greenergy Data Centers’i igapäevase tegutsemise eest vastutaja näiteid kogutavate andmete mitmekülgsusest.

Kas tulevik on tehisintellekt?

Andmekeskus on oma olemuselt ju suur hulk seadmeid ja automaatikat. Kas selle haldamise võiks üle anda nutikale tehisintellektile? Tehisintellekti roll andmekeskuste igapäevatöös on kahtlemata kasvavas trendis. Süsteemid muutuvad keerukamaks ja täpsemaks ning lisanduvad uued tehnoloogiad ja tarkvaralahendused, mis loovad seniolematuid võimalusi. Gartneri uuringufirma ennustab, et aastaks 2025 kasutavad pooled andmekeskused moel või teisel tehisintellekti ja masinõppimist. Veel loetud aastad tagasi tundusid riskid liialt suured. Maailm muutub aga kiiresti.

“Näiteks on GDC andmekeskuses rakendatud jahutussüsteemi juhtimisel ja töö optimeerimisel ühena esimesena maailmas Siemensi iseõppiv tarkvara, mis suudab varasemalt kogutud andmete ja nende analüüsi baasil otsustada, näiteks kuhu ja kui palju on seadmeruumis vaja jahedat õhku suunata. Lisaks sellele aitab jahutussüsteemi töö optimeerimine pikendada seadmete ja süsteemide eluiga ning vähendada ka käidukulusid. Google ja teised tehnoloogiahiiud on rakendanud edukalt tehisintellekti samuti konkreetsete töölõikude optimeerimiseks,” illustreerib Kell pidevat tehnoloogilist edasimarssi.

Samas sadade klientidega andmekeskuse terviklikku haldamist tehisintellekt niipea üle ei võta, sest kaalul on liiga palju. Inimene suudab konteksti paremini tajuda ning kokkuvõttes paremaid otsuseid langetada. Vähemalt veel praegu. Pigem on hetkel vastupidi üle maailma puudus kõrgelt kvalifitseeritud andmekeskuse töötajatest. Sellest inspireerituna tehakse ka katsetusi neid vähemalt osaliselt robotitega asendada.

Tulles tagasi aga artikli alguses toodud kosmoseraketi juhtimiskeskuse näite juurde, siis on raske ette kujutada, et NASA komandopunktis töötaksid robotid või kõike juhiks tehisintellekt. Sama käib ka andmekeskuse juhtimisruumi kohta. Nii astronaut kui ka andmekeskuse klient tunneb ennast mugavamalt teades, et lisaks masinatele valvavad nende eluolu üle hästikoolitatud inimesed.

Kokkuvõttes on juhtimiskeskus andmekeskuse aju. Sinna koondub tuhandetest allikatest info ning sealsed töötavajad hoolitsevad, et kõik toimiks nõuetekohaselt. Mida paremini on komandopunkti töö korraldatud, seda paremini saab IT-juht puhata.

Mis on DigiPRO ja kes seda teevad? Loe siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate DigiPRO ja Ärigeeniuse olulisematest lugudest.