Kas oled kogenud hetke, kus hakkad sõbrale reisipilte või videoid näitama, kuid need ei avane? Või saadad kolleegile mõni aeg tagasi koostatud suurepärase analüüsi, kuid see sisaldab vaid kummalisi sümboleid? Ja need olid ainukesed versioonid neist failidest.
Loodame, et mitte. Et seda ka mitte kunagi ette ei tuleks, siis tasub infot varundada. Pilte, videoid, dokumente ja tabeleid – kõike, mida teil võib tulevikus veel vaja minna. Mis on selleks levinuimad viisid ja mida silmas pidada? Nõu annab Baltikumi suurim ja turvalisim andmekeskus Greenergy Data Centers.
Tavaliselt on süüdi tehnika või selle kasutaja
Kui statistikat vaadata, on 40 protsendi andmekao juhtumite taga riistvara rike – katkine ketas või muu tehniline probleem võib muuta andmed kas osaliselt või täielikult kasutuskõlbmatuks. Tuleb arvestada, et enamike kõvaketaste eluiga pole pikem kui 3–5 aastat. Kusjuures CD-le kirjutatud failid (juhuks kui keegi veel seda varianti kasutab) võivad vastu pidada vabalt üle 50 aasta. Vahel juhtub ka lihtsalt nii, et elektroonika teeb viperusi ja andmed rikutakse jäädavalt.
Kuigi tehnikat on lihtne süüdistada, lähevad 29 protsendil juhtudest andmed kaduma hoopis inimliku vea tõttu. Võid olla arvuti taga nii kibe käsi kui tahes, aga aeg-ajalt tuleb ikka ette, et vajutad vale koha peal delete-nuppu. Enamasti saab kustutatud andmed prügikastist kätte, aga kui märkad viga liiga hilja, võid ilma jääda südamelähedastest mälestustest või ka vajalikest ärifailidest.
Mis on andmete varundamine ja mis on varundamise levinuimad viisid?
Andmete varundamine on küberhügieeni üks alustalasid. Sisuliselt tähendab see vajalikest failidest koopia tegemist juhuks, kui originaalid mingil põhjusel peaks kaduma. Kui koopiad on varnast võtta, saad näiteks lapsepõlvepilte vaadata ka siis, kui originaalidega peaks midagi juhtuma.
Inimlikest vigadest ja riistvara riketest juba rääkisime, aga andmekaoks on teisigi variante – kasvõi küberrünnakud, millega originaalfailid kas varastatakse või hävitatakse. Suurte looduskatastroofide pärast Eestis muretsema ei pea, kuid tormid ja sõjad on varundamise juures märksõnad, mis võivad kaasa tuua serverite ja arvutite hävimise.
Õnneks elame tehnoloogiaajastul, mil andmete varundamine on muutunud lihtsamaks ja turvalisemaks kui kunagi varem.
Väline kõvaketas
Üks lihtsamaid viise andmete varundamiseks on väline kõvaketas. Neid on erineva suurusega ja neid saab osta praktiliselt igast elektroonikapoest. Lihtsalt ühendate kõvaketta oma arvuti taha ning kopeerite failid. Edaspidi tuleb siis kindla regulaarsusega varundamist korrata – nii olete ootamatuste eest parimal võimalikul viisil kaitstud. Loomulikult tuleb ka kõvaketast kindlas kohas ja heades tingimustes hoida.
Varundusteenus
Teine viis, kuidas seljatagust kindlustada, on kasutada varundusteenust internetis. Nende teenuste eest küsitakse tavaliselt kuutasu, kuid need töötavad teie arvuti taustal, varundades teie failid automaatselt teenuse võrgumällu. See tähendab, et failid asuvad füüsiliselt mujal, mitte teie arvutis.
See meetod on tõhus, kuna kaitseb faile mis tahes tüüpi probleemide eest, sealhulgas kõvaketta rikete, varguste ja muude katastroofide eest. Varundamine interneti kaudu võib aga võtta kauem aega kui välise kõvaketta puhul. Arvestada tuleb ka igakuise väljaminekuga.
Pilv
Kolmas failide varundamise võimalus on failide üleslaadimine pilvesalvestusteenusesse, näiteks Google Drive’i. See meetod erineb pisut eelmisest kahest, kuid täidab sisuliselt sama eesmärki.
Pilveteenus on lihtne ja käepärane variant – lihtsalt laadite failid üles ja pääsete neile oma kontoga ligi mis tahes seadmest. See võib olla isegi üks paremaid variante, kui teil pole palju olulisi faile, mida soovite salvestada: need teenused pakuvad tasuta salvestusruumi vaid mõne gigabaidi jagu. Kui vajate rohkem ruumi, rakendub kuutasu.
Kui tihti tasub varundada ja millele veel tähelepanu pöörata?
Paljud varundavad oma faile kord aastas või iga kuue kuu tagant. See on ohtlik, sest nii saab korraga kaduma minna terve aasta jagu andmeid. Sisuliselt tuleb varundamisel arvesse võtta, kui palju tehtud tööd või mälestusi olete nõus korraga kaotama.
Kui lühiajaliselt võiks varundada kõike, siis laiemas ajahorisondis jätta alles vaid see, mida tõesti võib vaja minna. Nii püsivad mahud ning andmekandjatega seotud kulud väiksemad ning teie andmete säilitamiseks läheb vaja vähem loodusressursse.
Koopiate märgistamine
Alati tasub märkida ära, kust mingi faili koopia pärit on ja millal see tehti. Vahel juhtub, et failid on ilusti varundatud, aga koopiaid on nii palju, et õige jääb leidmata. Et seda ei juhtuks, tasuks alati panna koopia nimesse nii originaalfaili nimi kui ka riistvara nimi, kust fail pärineb (eriti juhul, kui info pärineb mitmest erinevast seadmest).
Varundatud failide testimine
Peale varundamist ja miks mitte hiljemgi tasub kontrollida, kas failid avanevad ning sisu on algsel kujul. Failide kopeerimisel võivad lapsefotod või aastaaruanded ootamatu rikke tõttu veateatega asenduda. Kui avastate selle olukorras, kus originaale enam pole, on kuri karjas.
Samale riistvarale varundamine
Samale riistvarale varundamine on pigem lühiajaline ettevaatusabinõu. Kõvaketta hävinemisel või vigastumisel kaovad samasse arvutisse varundatud failid täpselt sama kiiresti kui originaalfailid. Selle asemel tasuks investeerida tugevasse välisesse kõvakettasse või pilve salvestamisse. Ettevõtete puhul töötab hästi ka teise asukohta varundamine – kas näiteks teise kontorisse või andmekeskusesse. Viimane on neist ilmselt kõige turvalisem ja töökindlam.
Varunda energiasäästlikult
Varukoopiaid saab teha mitmel viisil. Kui esimest korda varundada, on vaja täielikku varukoopiat kõigist andmetest, aga edaspidi on juba küsitav, kas kirjutada üle kõik failid või lisada varukoopiale ainult värske info, mis on tekkinud pärast viimast varundamist. See hõlmab nii vahepeal muudetud kui ka täitsa uusi faile. Viimase variandi korral on varundamine kiirem ja energiasäästlikum.
Kui neid märksõnu silmas pidada, oled ootamatuste eest korralikult kaitstud. Andmete kadumine on hirmutav mõte, aga tarku otsuseid tehes saab seda ennetada.