Kuhu suunas vaatavad Eesti IT-juhid 2024. aasta eelarvet koostades?

Coop Eesti IT-juht Kaspar Hioväin, Tallinki IT-juht Martin Mürk, G4S-i IT-juht Andres Peiker.Fotod: Coop, Diana Unt, G4S

USA uuringufirma Gartneri hiljutise prognoosi kohaselt ulatuvad IT-kulutused üle maailma tänavu 4,7 triljoni dollarini. 2022. aastaga võrreldes tähendab see 4,3-protsendilist kasvu. Uuring näitab, et IT-talentide nappuses võtab järjest enam IT-juhte suuna automatiseerimist võimaldavate tehnoloogiate poole – eesmärgiks jätkata kasvu vähemate töötajatega. Millised trendid valitsevad aga Eestis ning kuhu suunas vaatavad IT-juhid saabuva aasta eelarveid koostades? Küsisime kommentaari neljalt Eestis tegutsevalt suurettevõttelt.

Kas järgmise aasta IT-valdkonna eelarve võrreldes 2023. aastaga väheneb või kasvab? Millised valdkonnad IT-s saavad enim ressursse juurde?

Tallinkis on eelarveprotsess käimas ning täpne suund selgub lähikuudel. “Arvestades üldist majanduskeskkonda, on tõenäoline, et IT-valdkonna eelarve tuleval aastal vähesel määral suureneb. Esialgsed hinnangud viitavad ligikaudu 10 protsendi suurusele kasvule,” sõnab Tallinki IT-juht Martin Mürk.

Laevandusfirma ressursid jaotuvad Mürgi sõnul mitme valdkonna vahel ning eraldi suuremat kasvu üheski neist ei planeerita. “Jätkame kindlasti investeeringuid küberturbesse, sest selle valdkonna tähtsus ja küberohtude arv kasvab pidevalt. Oluline on ka sidevaldkond, kuna klientide ootus on saada sarnaseid sideteenuseid nii maal kui merel. Merel ootustele vastavate ühenduste tekitamine on keeruline ning laeva keskkonnas nõuab see suurt tähelepanu ja investeeringuid. Peame arvestama, et klientidel on täna rohkem kui üks internetti ühenduv seade ning kui laevad mahutavad kuni 2500 reisijat, siis pardal olevate aktiivsete seadmete arv võib ulatuda üle 3000,” räägib Tallinki IT-juht.

Samal ajal tehakse tööd klientidele ja töötajatele mõeldud keskkondade uuendamisel, et vastata nii kasutusmugavuse kui ka tehniliste nõuete osas tänapäeva standarditele.

Coop Eesti IT-juht Kaspar Hioväin ütleb, et nendegi ettevõtte IT-valdkonna eelarve 2024. aastal pigem kasvab. “Eelkõige kasvab küberturbe eelarve. Põhjuseks on küberriskide pidev kasv,” kinnitab ta sarnaselt Tallinki IT-juhiga. Hioväin lisab, et tunda on ka tugevat palgasurvet personali poolelt.

Viimasele avaldusele sekundeerib G4S-i IT-juht Andres Peiker. “Enim saavad ressursse juurde side ja personal. Ennekõike on see tingitud äri kasvust ja inflatsioonist,” sõnab ta. Sellegipoolest turvafirma IT-valdkonna eelarve järgmisel aastal väheneb. Peiker selgitab, miks see nii on: “Seoses sellega, et toimub mõnede vanade süsteemide sulgemine ja nendega seonduv kulu kaob. Lisaks on lõpule jõudmas mõne vana investeeringu amortimine.”

Swedbankist öeldi, et kuna uue aasta prioriteetide seadmine alles käib, ei saa pank oma IT-eelarvet avalikustada. “Lähiaastal on meie suund aidata IT-arendustega kaasa klientide jätkusuutlikkuse ja ligipääsetavuse parandamisele. Investeerime pidevalt oma süsteemide toimepidevuse parendamisse, teenuste edasiarendamisse, küberturvalisusesse,” sõnas Swedbanki meediajuht Evelin Kivilo-Paas.

Milliste investeeringutega kasvatatakse IT-süsteemide toimepidevust?

Peikeri sõnul plaanib G4S Eesti investeerida eelkõige tarkvarasse ja pilveteenusesse. Hioväin mainib, et Coopis kaalutakse varuandmekeskuse loomist.

“Arvestades, et mitmed Tallinki ärivaldkonnad, nagu laevandus, hotellid, e-kaubandus, tegutsevad ööpäev läbi, on 24/7 töökindlus muutunud normiks,” sõnab laevandusfirma IT-juht Martin Mürk. Merel esineva piiratud side tõttu kasutab Tallink suuremas osas enda servereid. “Siiski, ühendused muutuvad järjest paremaks ja seetõttu kaalume võimalust kasutada osaliselt pilvelahendusi, et tõhustada toimepidevust,” lisab ta.

Kas ootused IT-le kasvavad võrdelises suhtes antavate ressurssidega? 

Tänapäeval nõuab enamik uutest ideedest IT-valdkonna osalust ja seetõttu on ootused IT-le kõrged. “Kuna ideid ja projekte on sageli rohkem kui kättesaadavaid ressursse, peame olema strateegilised ja prioritiseerima neid tegevusi, mis pakuvad meie ettevõttele suurimat väärtust,” sõnab Tallinki IT-juht.

Mürk mainib, et kuigi tööturu olukord IT-valdkonnas on veidi paranenud, jääb endiselt suurimaks väljakutseks heade spetsialistide leidmine ja hoidmine. “Seega minu hinnangul on tuleval aastal suurem väljakutse personali leidmine, kuigi finantsilised ressursid on samuti olulised tagamaks kvaliteetset teenust ja innovatsiooni,” ütleb ta.

Temaga on sama meelt Peiker ja Hioväin. “Suurem puudus on minu hinnangul personalist, plaanime juurde värvata arendajaid,” märgib Coop Eesti IT-juht. Ka G4S IT-osakonnas tuntakse pigem puudust personalist. Samas märgib Peiker, et ootused IT-le kasvavad enam-vähem võrdelises suhtes antavate ressurssidega.

Kui palju mängib IT-eelarves rolli rohepööre?

Tallinki IT-juhi sõnul on 2024. aasta eelarves arvestatud rohepöörde ja karmistuvate kliimaeesmärkidega. “Keskkonnasõbralikkus ja säästlikkus moodustavad olulise osa meie ettevõtte strateegiast ning seetõttu on need ka kesksed elemendid meie projektides,” sõnab Mürk.

Coopi IT-juhi sõnul rohepöördele ja karmistuvatele kliimaeesmärkidele ekstra ei keskenduta.

G4S suhtub kliimaeesmärkide täitmisse väga tõsiselt. “Eelmisel aastal loodi sellega seoses ka ESG (environmental, social and corporate governance – jätkusuutlik lähenemine äri majandamisele keskkonna-, sotsiaal- ja ühingujuhtimise aspektidest lähtudes – toim.) valdkonna juhi ametikoht,” märgib Peiker. IT-eelarvest on kliimaeesmärkide täitmisega seotud tema hinnangul ligi 5–10 protsenti.

Millised meetmeid IT ökoloogilise jalajälje vähendamiseks kasutusele on võetud?

“Ökonoomsed töökoha seadmed; powersave, kui mõnda aega ei kasutata; pilv oma riistvara ja andmekeskuse asemel,” loetleb Peiker G4S-i näitel.

“Riistvara soetamisel kasutame partnerina GreenIT-d, kes suunab kogu Coop Eesti Keskühistu poolt kasutatud tehnika korduvkasutusse,” toob näite Hioväin.

Tallinkis keskendutakse ühe valdkonnana IT ökoloogilise jalajälje vähendamiseks seadmete arvu ja nende energiatarbe jälgimisele. Kasutusel olevad IT-lahendused aitavad vähendada ja optimeerida laevade energiakasutust. “Ühe näitena tegeleme laevades ja kontorites olevate printerite hulga vähendamisega, mis toetab nii energia kokkuhoidu kui ka paberivaba keskkonna edendamist. Samuti kasutame serverite virtualiseerimist ja konsolideerimist, et vähendada riistvara tarbimist. Lisaks hoiame end kursis tehnoloogiliste uuendustega, mis võimaldavad meil valida keskkonnasõbralikumaid lahendusi nii maal kui merel,” räägib Mürk.

Lisaks on Tallink viimastel aastatel aktiivselt korraldanud digiprügi koristuspäevi ning tegelenud dokumendihalduse digitaliseerimisega. “Näitena käivitasime ühe viimase projektina laevade digitaalseid logiraamatuid, mis on üks järgmine samm paberdokumentide vähendamisel ja digitaalsema keskkonna edendamisel,” märgib Mürk.

Mida näitab Gartneri prognoos?

Gartneri juhtivanalüütiku John-David Lovelocki hinnangul on digitaalne äri muutumas. “IT-projektide fookus nihkub välistelt tulemustelt, nagu tuludelt ja kliendikogemuselt, sissepoole suunatud jõupingutustele, fookusega optimeerimisele,” sõnas ta.

Tarkvarasegmendis ulatub kasv tänavu kahekohalise arvuni, kuna ettevõtted jaotavad kulutusi ümber põhirakendustele ja platvormidele, mis toetavad tõhususe kasvu, nagu ettevõtte ressursside planeerimise (ERP) ja kliendisuhete halduse (CRM) rakendused. Hinnatõusu valguses jätkub tarkvarakulude suurenemine.

Kuigi ettevõtete IT-kulutuste üldine väljavaade on positiivne, mõjutab inflatsioon tarbijate ostujõudu jätkuvalt nii palju, et kulutused seadmetele vähenevad 2023. aastal 8,6 protsenti.

“Seadmete segmendis on üks kehvemaid kasvuaastaid läbi aegade,” ütles Lovelock. “Isegi kui inflatsioon mõnes piirkonnas veidi leeveneb, mõjutavad makromajanduslikud tegurid endiselt negatiivselt valikulisi kulutusi ja pikendavad seadmete värskendamise tsükleid. Seadmete kulutused ei taastu 2021. aasta tasemele arvatavasti enne 2026. aastat.”

Millised on Baltikumi suurima andmekeskuse juhi tähelepanekud järgmist aastat silmas pidades?

Greenergy Data Centersi tegevjuhi Tõnu Grünbergi sõnul on nende meeskond igapäevases kontaktis Eesti IT-juhtidega ning selle pinnalt võib teha kolm tähelepanekut. “Esiteks avaldab inflatsioon kahtlemata mõju IT-eelarvetele. Samade ülesannete teostamiseks on uuel aastal vaja rohkem ressurssi kui tänavu. See toob kaasa eelarvete kasvu või optimeerimiskohtade leidmise,” alustab Grünberg. Tema sõnul võib kohati jääda kõrvaltvaatajale mulje, et IT-s on raha piiramatult, kuid tegelikkuses vaadatakse hoolega, kuhu see kulub ning praeguses majandusolukorras aina hoolikamalt.

“Teiseks on näha varasemast rohkem plaane IT-jalajälje konsolideerimiseks. Seda tehakse nii pilve kui andmekeskustesse. Oma andmekeskuse pinnalt näeme, et tänu tehnoloogia arengule suudavad kliendid sama suure hulga IT-seadmete toel oluliselt rohkem ära teha ehk jalajälge oluliselt suurendamata saab edukalt äri kasvatada,” jätkab tegevjuht.

“Kolmandaks otsitakse ka IT-s selgelt keskkonnasõbralikke lahendusi ning suuremat energiaefektiivsust. See on ka põhjus, miks vaadatakse pilvelahenduste või suuremate andmekeskuste suunas, mis suudavad juba ette arvestada karmistuvate Euroopa Liidu nõuete ning raporteerimisvajadusega. Samuti tehnika arenguga operatiivsemalt sammu pidada. Keskkonnateadlikud ettevõtted eeldavad keskkonnateadlikke IT-juhte, kes rohelise mõtteviisi juba planeerimistasandil sisse toovad,” lisab ta. IT-taristu poolelt investeeritakse tema sõnul ka uuel aastal nii raha kui tähelepanu kõrge töökindluse tagamisele, sest aina suurem hulk organisatsioone teenindab oma kliente 24/7. Töökindlus ja turvalisus on muutunud juba aga hügieeniküsimuseks, ilma milleta edukat tegevust hästi ette ei kujuta.

Mis on DigiPRO ja kes seda teevad? Loe siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kolm korda nädalas

Telli DigiPRO uudiskiri

Kolm korda nädalas spetsiaalne DigiPRO liikmetele tehtud uudiskiri, et sa midagi olulist maha ei magaks.