Andmegeeniuse blogi

Kuidas kaitsta enda e-äri roppkallite katkestuste eest?

Mis juhtub andmekeskuses ootamatute katkestuste korral?Foto: Shutterstock

Mida tähendab teie organisatsioonile üks tund töö katkestust? Aga üks päev? Mis juhtuks tähtaegadega ning milline oleks majanduslik kahju? Kaasaegses maailmas põhjustavad selliseid traumasid tõrked IT-seadmetes või andmete liikumises, millest on kujunenud organisatsioonide vereringe. Kõik algab ja lõpeb info ning selle liigutamisega. Selliste katkestuste vastu leiab aga rohtu, kui paigutada oma IT-seadmed kohta, kus nende töökindlus on tagatud enam kui ühel viisil.

Kuidas ellu jääda?

Tänapäeval hoiavad veel paljud organisatsioonid oma kuldaväärt andmeid ja IT-süsteeme kontorites, keldrites või muust otstarbest serveriruumideks ümber ehitatud tubades. Arusaadavalt on need paigad sageli katkestustele avatud nagu iga tavaline hoonegi. Teisiti on lood aga spetsiaalselt IT-seadmete laitmatuks toimimiseks mõeldud andmekeskustes.

Eelmisel kuul kirjutasime Tallinna külje all Hüürus asuva andmekeskuse kõrgtehnoloogilistest turvasüsteemidest. Turvalisuse kõrval on andmekeskuses täpselt sama tähtis töökindlus – mis kasu on tippklassi turvasüsteemidest, kui taristu üles ütleb?

Greenergy Data Centers on esimene andmekeskus Eestis, mille detailplaneering ja ehitusluba on koostatud spetsiaalselt lähtudes andmekeskuse vajadustest.

Millest sünnib töökindlus?

Võtmesõnaks on siin tugisüsteemide “redundancy” ehk liiasus. See viitab sellele, et midagi on rohkem, kui seda minimaalselt vaja. Kui tihtipeale on üleliigsed asjad nuhtluseks, siis ärikriitilise taristu puhul küll küllale liiga ei tee! Tõrkekindlus lausa peab olema.

Võtamegi tavalise kontorihoone, kus paljud oma seadmeid hoiavad – seal on kõike ühekordselt. Lihtsustatult: kui tänaval kaevatakse teetööde käigus netikaabel läbi, oled internetiühenduseta. Või kui kõige lähemas alajaamas hüppab kass trafo peale, oled kontoris elektrita. Ehk et töö seiskumiseks ei ole just palju vaja.

Just sellistel hetkedel on “liiasus” päästerõngaks, mis andmeid ja neile toetuvat tegevust vee peal hoiab. Kui andmekeskusesse tuleb sidekaableid kaheksast erinevast suunast ning seda liidavad Eesti ühe keskseima elektrisõlmega kaks sõltumatut ühendust, mida omakorda toetavad UPS-id ja elektrigeneraatorid, siis on, millele loota. Üks hooletu kopajuht või muu taoline juhtum enam ei ohusta. 

Niisiis ei tähenda liiasus mitte üleliigsust, vaid paremat ettevalmistust, mis tagab IT-seadmete töötamise ka kehvemate stsenaariumite korral. See on kõige otsesem probleemide ennetamine.

Kuidas see täpsemalt töötab?

Kui rääkida Eesti näitel, tagavad Greenergy Data Centers’i andmekeskuse töökindluse dubleeritud elektrivarustus, jahutus ja sidetaristu, tipptasemel tuleennetussüsteemid ning keskuse taristu pidev monitoorimine enam kui 3000 sensoril abil.

Keskuse andmeruumidesse jõudev elekter käib läbi puhvertoiteallikate ehk UPS-ide, mis tagavad voolu, kui tavaline elektritoide mingil põhjusel ei funktsioneeri. UPS-id on mõeldud kestma seni, kuni hakkavad tööle merekonteineritesse paigutatud elektrigeneraatorid, mis võivad toota elektrit nii kaua, kui vaja. Keskuse territooriumile maa alla on rajatud tohutud kütusereservuaarid, mis tähendab, et andmekeskus võib töötada vabalt ka ainult kütuse pealt. Nii on tagatud elektritoide isegi siis, kui üheski kodus ja kontoris tuled ei põle.

Sama lugu on IT-seadmete jahutussüsteemidega, mis on üles ehitatud loogikal, et nii jagatud andmesaalil kui ka privaatruumidel on kõigil varuseadmed, mis rakenduvad siis, kui mõni tavaolukorras temperatuuri sobivas vahemikus hoidev aparaat töö katkestab. Suurimad külmamasinad Greenergy Data Centers’is on 1,5-megavatise võimsusega. Tavaelust võrdlusi otsides on näiteks meie igapäevaselt kasutuses oleva mobiililaadijaga (15 vatti) võimsuse vahe 100 000-kordne.

Juhuks kui jahutusseadmed ja nende varuseadmed mingil põhjusel ei tööta, on ootel suured paagid külma veega, mille sisu saab kasutada jahutustorustikes seni, kuni temperatuuri hoidmise seadmed taaskäivituvad.Foto: Tõnu Tunnel

Mis puutub tuleohutusse, siis on andmesaalides hapnikusisaldust vähendatud, et tuld ennetada. Piltlikult tähendab see, et kui põleva tõrvikuga tuppa jalutada, kustub tõrvik ise ära. Hea tervise juures olevale inimesele on see keskkond paaritunniseks tööks aga igati sobilik. Seda võib võrrelda paari kilomeetri kõrgusel mäestikus viibimisega.

Nutikalt valitud asukoht

Vastavalt rahvusvahelistele standarditele on andmekeskuse asukoha valimisel enam kui 100 erinevat kriteeriumi. Andmeid on mõistlik hoida eemal ohtlikust liiklusest ja tootmisest. Samas peaks see olema siiski piisavalt lähedal peamistele transpordisõlmedele. Nutikas on ehitada keskus kõrgemale, et vähendada üleujutuste ohtu ning suurendada korraliku tuulega päevade arvu. Selle toel saab andmekeskust jahutada valdava osa aastast välisõhu toel, mis säästab energiat. Eesti kliima on sellise rajatise jaoks täpselt sobiv ning siin on vaid paarsada tundi aastas, kui ei piisa vabast õhkjahutusest. Eesti on muide ka maailmas kümne andmekeskuse asukohaks sobivaima riigi hulgas. 

Palju maksab töökatkestus laias maailmas?

IT-tööstuse nõukogu (Information Technology Industry Council ehk ITIC) iga-aastase küsitluse kohaselt väidab 98% ettevõtetest, et juba tund aega kestev katkestus läheb neile maksma üle 100 000 dollari (ca 94 000 eurot). Lisaks võivad katkestused mõjutada töötajate produktiivsust, kuna nad peavad tegelema süsteemide ja andmete taastamisega ega saa keskenduda põhitööle, mis viiks ettevõtet edasi.

Andmekeskuste seadmeid ja teenuseid pakkuva Ameerika ettevõtte Vertiv uuringus selgus, et planeerimata katkestused võivad ettevõtetele maksma minna sadu tuhandeid eurosid: osaliste katkestuste puhul keskmiselt ca 243 000 eurot ja täieliku blackout’i puhul ca 642 000 eurot. Krõbe hinnasilt on seotud katkestuse kestuse ja ettevõtte suurusega. Peamised (ja kõige kulukamad) katkestuste põhjused olid otseselt seotud IT-seadmete toite- ja jahutustaristute haavatavusega. 

Kokkuvõttes tasub oma andmekeskuselt, pilveteenuste pakkujalt või kontoris seadmeid haldavalt spetsialistilt uurida, mis juhtub ootamatuste või õnnetuste korral. Kas plaani A taga on ka plaan B ning soovitavalt ka plaan C? Lõpuks tahame ju kõik kahjude kokku arvutamise ja tulekahjude kustutamise asemel rahuliku südamega tulevikku vaadata.

Mis on DigiPRO ja kes seda teevad? Loe siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate DigiPRO ja Ärigeeniuse olulisematest lugudest.