Kus asub maailma suurim andmekeskus? Küsimus on ju iseenesest lihtne, mistõttu võiks arvata, et vastus asub kiire guugeldamise kaugusel. Tegelikkus on aga keerulisem, kuna andmekeskused kipuvad oma suuruse osas salatsema.

Hiina “miljoniruutmeetrine” andmepark

Internetis leidub infot, et maailma suurim andmekeskus olevat Hiina riigile kuuluva kommunikatsioonifirma rajatud China Telecom-Inner Mongolia Information Park. Kolme miljardi dollari väärtusega rajatis asuvat Hohhotis, võtvat enda alla miljon ruutmeetrit ja tarbivat kuues andmesaalis 150 MW energiat. Võrdluseks: miljon ruutmeetrit on üle 94 standardmõõdus jalgpallistaadioni. Niisiis, kui hiinlasi uskuda, oleks nende andmekeskus suurem kui näiteks Eesti põhjarannikul asuv Pedassaar.

Sarnastest keskustest Hiinas on aastate jooksul kirjutatud veelgi, aga siiani pole paljusid sellistest väidetest õnnestunud kinnitada. Ka China Telecomi andmekeskuse puhul pole kindel, mis selle ulatus tegelikult on. Ettevõte ise pole samuti nõus väiteid oma ulatuse kohta kinnitama ega ümber lükkama, kirjutab DatacenterDynamics.

Satelliidifotodelt paistab, et nn maailma suurima andmekeskuse näol on tegemist kuue neljakorruselise hoonega, igaüks neist ca 89 meetrit pikk ja 46 meetrit lai. Kiire arvutus näitab, et iga hoone pindala on seega 17 444 ruutmeetrit ning kuue peale kokku veidi üle 100 000 ruutmeetri. Seda on kahtlemata palju, aga peaaegu 10 korda vähem kui meedias kõlanud miljon ruutmeetrit. Olgu öeldud, et satelliidifotod ei näita, kui suurt osa nendest ruumidest tegelikult andmete hoidmiseks kasutatakse.

Ka mitu järgmist kohta maailma suuremate andmekeskuste edetabelis kuuluvad justkui Hiinale, kuid kindlaid fakte napib. Väidetav teise koha omanik asub samuti Hohhotis ning olevat 715 000-ruutmeetrine, aga ka see jutt võib olla paisutatud. Satelliidipildid seda infot igatahes ei kinnita – paistab, et keskuse ehitust pole veel lõpule viidud.

Sarnane seis on ka China Mobile’i andmekeskustega. Ettevõtted teatavad sageli, kui suureks võib rajatise kogumaht kasvada, lähtudes sellest, mida planeerimisluba ette näeb, või selle põhjal, mis investoritele hästi kõlab. Seejärel kasvavad nad järk-järgult, lootes jõuda selle lõpliku arvuni. Kas või millal sinna tegelikult jõutakse, polegi esialgu nii tähtis. Hiinas raskendab eesmärgini jõudmist see, et riigi kirdeosas on andmerajatisi kaks korda rohkem kui vaja. Nõudlus ei suuda lihtsalt ettevõtete utoopiliste plaanidega sammu pidada.

Centrini andmekeskus Wuhanis

Veel ühe potentsiaalse megaandmekeskuse võib leida Hiinast – Centrini andmekeskusest Wuhanis. Hiljuti SpaceDC-ga koostööd teinud ettevõte väidab, et selle pindala on umbes 207 000 ruutmeetrit. Rajatis pole aga valmis – see on alles esimeses faasis, kokku 70 MW IT-koormusega ja loodab kasvada 225 MW-ni.

Huawei andmelinnak

Teine võimalik tohutu andmekeskus on Huawei “andmelinnak”, mis asub Edela-Hiina Guizhou provintsis Gui’ani uues piirkonnas. Hiina telekommunikatsiooniseadmeid ja tarbeelektroonikat tootev ettevõte kujundab oma linnakud sageli Euroopa arhitektuuri peaaegu muinasjutulises esituses, mis põhineb Praha fassaadidel.

See on tõeliselt omapärase väljanägemisega linnak, mis peale vaadates sarnaneb rohkem Disney teemapargi või Hollywoodi filmikompleksiga, kuid ettevõte väidab, et seal asub miljon serverit. Kui uskuda kohalikku meediat, on linnak praegu 480 000 ruutmeetri suurune. See aga ei tähenda, et kõik sellest andmete hoidmiseks kuluks: linnakus on ka 98 koolitusruumi, uurimis- ja arenduslaborid, IT-hooldusinseneride baas jpm. Aastas külastab Huawei andmelinnakut väidetavalt 10 000 inimest, mida on märgatavalt rohkem kui igas tavalises andmekeskuses.

Maailma suurim see andmelinnak ilmselt siiski pole, kuid stiilipunkte saab Huawei selle eest, et tegu on ühe kummalisemaga. Fotot näed siit.

Jaapani suurim andmekeskus

Ilma igasuguse kahtluseta kuulub maailma suuremate andmekeskuste hulka AT TOKYO Chuo andmekeskus Jaapanis. Selle kogupindala on 140 000 ruutmeetrit ning siinkohal on tegemist tõesti faktiga. Oma olemuselt on see lihtsalt üks kopsakas kuubik keset Tokyot.

AT TOKYO on suurim andmekeskuse hoone kogu Jaapanis. Aga kas see on ka maailma suurim?

NSA andmekeskus

Liigume Ühendriikidesse. Üks Ameerika suuremaid andmehoidlaid kuulub riiklikule julgeolekuagentuurile ehk kurikuulsale NSA-le. USA kaitseministeeriumi haldusalas olev valitsusagentuur püüdis hoida suuremat osa oma Utah’ andmekeskusest saladuses, kuid kuna see on hiiglaslik hoone, pole see täielikult õnnestunud.

Arvatakse, et andmekeskus hõlmab kahte suurt hoonet, milles mõlemas on kaks saali, ja neid ümbritsevat infrastruktuuri, mille pindala on umbes 139 000 ruutmeetrit. Siiski arvatakse, et sellest ainult 9300 ruutmeetrit on andmekeskus ning üle 84 000 ruutmeetri tehniline tugi ja haldusruum.

Chicago andmehotell

Üks suuremaid andmekeskuse ettevõtteid on Digital Realty, millele kuulub Lakeside’i tehnoloogiakeskus. Tegemist on Chicagos tegutseva tohutu “hotelliga”, kus on üle 70 üürniku. Hoone pindala on 102 200 ruutmeetrit, aga küsimus on selles, kas arvestada hoonet, milles asub mitu andmekeskuse ettevõtet, ühe kohana või mitme erinevana.

Euroopa suurim andmekeskus

Andmekeskusi on ka Euroopas ning mitte vähe, kuid suuruselt jäävad need muule maailmale siiani veel alla. Mitmetel andmetel asub Euroopa suurim andmekeskus Portugalis ning kuulub riigi suurimale telekommunikatsioonifirmale Altice Portugal (varasema nimega Portugal Telecom). Keskusel on suurust veidi alla 75 000 ruutmeetri.

Altice Portugali andmekeskus on märkimisväärne, kuna pole ainult suurim, vaid ka üks Euroopa kõige keskkonnateadlikumaid andmekeskusi. Nimelt asub keskuses vihmavee kogumise süsteem ning aed, milles kasvab üle 600 puu. Samuti toodetakse kohapeal päikeseenergiat. Strateegiliselt paigutati keskus Covilhã linna, mis on Portugali jahedaim koht. Nii saab keskuses 99 protsenti ajast kasutada vabajahutust. Miks on temperatuur seadmemajutuse juures üks olulisemaid riske, oleme meie blogis varem kirjutanud.

Facebooki andmegigant

Et ühel maailma suuremal sotsiaalmeediaplatvormil on vaja andmete hoidmiseks palju ruumi, ei tohiks kellelegi üllatusena tulla. Facebook on rajanud mitu tohutut andmekeskust üle maailma, suurim neist asub Ameerika Ühendriikides Oregoni osariigis Prineville’is. Facebooki andmehoidlasse kuulub üle üheksa hoone ja 344 000 ruutmeetri – ja see muutub aina suuremaks. 2023. aastaks plaanib ettevõte avada veel kaks 41 800 ruutmeetri suurust saali ning seekord on need kumbki kahekorruselised. See teeks kokku 427 000 ruutmeetrit.

Kuid juba praegusel kujul saab öelda, et maailma suurim andmekeskuste klaster, mis kuulub ühe firmamärgi alla, on Facebooki Prineville’i andmelinnak.

Aga mis võiks olla suurim üksik andmekeskuse hoone? Ka selles võitluses võib liider olla sama – nimelt Facebooki 170 000 ruutmeetri suurune 11-korruseline Singapuri andmekeskus (kuigi see on alles esimeses etapis).

Tulevikuhiiglased

Tulevikus võib Facebooki esikoha üle lüüa Switch Citadeli andmelinnak. Switch on Nevada osariigis Las Vegases asuv ettevõte, mis arendab ja haldab SUPERNAPi andmekeskuse rajatisi ning pakub kolokatsiooni võimalusi, telekommunikatsiooni, pilveteenuseid jms. Valmiskujul hõlmaks Switchi linnak 12 andmekeskust, 650 MW ja kuni 761 800 ruutmeetrit andmekeskuse pinda. Nii saaks sellest kahtlemata maailma suurim andmekeskuste kompleks.

Kuid see pole täielikult valmis ja see kurikuulus “kuni” jätab palju vingerdamisruumi. Praegu on linnakus juba 120 800 ruutmeetri jagu toimivaid andmekeskusi. See tähendab, et tegemist on praegugi tohutu andmehoidlaga, aga mitte suurimaga. Switchil on ka endal Las Vegases 250 800-ruutmeetrine andmehoidla, mis teeb praegu nende tulevikuplaanidele silmad ette. Veel.

Eesti suurim andmekeskus

Baltikumis pikka aega suuremahulist andmekeskuseks ehitatud hoonet või kompleksi ei olnud. See viga sai parandatud tänavu veebruaris, kui avati Greenergy Data Centers Tallinna külje all Hüürus. Tänaseks on tegemist kõige turvalisema, töökindlama ja kahtlemata ka suurima andmekeskusega siin piirkonnas. 

Greenergy Data Centersi andmekeskusesse mahub seadmeid kahe jalgpalliväljaku jagu ning kompleksi elektriühendused suudaksid toita keskmise Eesti linna. Esimese valminud maja pindala on 14 500 ruutmeetrit ning kaks sarnast hoonet lisandub veel.

Andmekeskuse rajamist Tallinna külje alla rahastas Kolme mere algatuse investeerimisfond. Fondi üheks investoriks on ka Eesti riik.

Kas suurus on üldse oluline?

Lühidalt: on. 

“Suurus tähendab sageli efektiivsust, mis ambitsioonikate kliimaeesmärkide ning energiakriisi kontekstis on äärmiselt oluline. Ennustatakse, et aastaks 2030 moodustavad andmekeskused juba 10 protsenti või rohkem maailma energiatarbimisest. Samuti tähendab suurus võimalust oma äri laiendada ning võtta kasutusele täiendavat andmekeskuse pinda. Suure tegija jaoks on majanduslikult mõistlikum rakendada tehnoloogilisi uuendusi, tagada vastavus rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele ning meelitada oma majja ühenduste pakkujaid,” loetleb Greenergy Data Centersi müügijuht Urmo Kanger mahust tulenevaid eeliseid. Seega võib täie kindlusega väita, et suurtest andmekeskustest kuuleme veel ka edaspidi.