Andmegeeniuse blogi

Kuumus tapab IT-seadmeid. Mida nende kaitsmiseks teha?

Serveriruumid vajavad korralikku jahutust, eriti suvekuumaga.Foto: Shutterstock

30-kraadine kuumalaine võib selleks korraks seljataga olla, aga kunagi ei või teada, millal ekstreemsed ilmaolud uuesti üllatavad. Kui õnnelikumad saavad suvise palavuse eest põgeneda jahedasse järvevette, siis IT-seadmeid sinna kaasa võtta ei saa. Kuidas olla kindel, et seadmed ikka kuumalaine üle elavad?

Elekter on tagatud ka kuuma ilmaga

Alustame elektrist. Eesti ülekandevõrkude liinide, trafode ja muude elektriseadmete töökindlusele kuumade ilmadega on mõeldud juba nende projekteerimisel. Nõuetes arvestatakse juba ette sellega, et ilm võib olla Eesti tavapärasest suvest soojem ning tavapärasest talvest külmem. Seega eraldi meetmeid kuumade ilmade puhul rakendada ei ole tarvis. Ülekandeliine ja elektriseadmeid vaadatakse ka pidevalt üle, et tuvastada võimalikke probleeme enne nende tekkimist. Seega IT-seadmetele vajalik toide tagatakse ka suveleitsakus.

Järgmiseks jõuame erinevate organisatsioonide IT-seadmeteni. Sõna otseses mõttes kõige kuumem koht suvel on ilmselt serveriruum, sest andmeid vastuvõtvad, töötlevad ja edastavad seadmed on pidevalt töös. Elu internetis keeb 24/7.  Korralikku jahutust nõudvad serveriruumid asuvad reeglina kontorites, andmekeskustes või pilvedes (mis lõpuks asuvad samuti andmekeskustes).  

Temperatuur on seadmemajutuse juures üks olulisemaid riske

“Küte, ventilatsioon ja õhu konditsioneerimine, mida meie valdkonnas võetakse kokku lühendiga HVAC (Heating, Ventilation and Air Conditiong), on seadmemajutuse juures üks olulisemaid riskide allikaid,” räägib Zone Media üks omanikke Ardi Jürgens. Lisaks õhu temperatuurile tuleb tähelepanu pöörata ka selle puhtusele, niiskusele ja paljule muule.

Zone on erinevate seadmemajutajate kliendiks olnud üle 20 aasta ning seetõttu tunneb Jürgens murekohti hästi – ka HVAC süsteemidega seotud riske. “Need riskid ei realiseeru õnneks tihti, kuid see-eest on neil väga suur mõju, kui nad lõpuks aset leiavad,” märgib ta.

Tallinna lähedal Hüürus asuva Greenergy Data Centers’i (GDC) andmekeskuse juhatuse esimehe Tõnu Grünbergi sõnul on kuumus jätkuvalt üks suurimaid IT-seadmete vaenlasi. “Halbade asjaolude kokkulangemise puhul võib palav suvi tähendada ennekõike erinevates kontorihoonetes ülekoormuse või liigse temperatuuri tõttu väljalülitumisi. Kui seadmed seisavad, siis reeglina ka töö seisab, mis peatab digimaailmas toimetavate organisatsioonide normaalse tegevuse,” selgitab Grünberg.

Oma mõju võib avaldada ka viimase aja praktika, kus majahaldurid vähendavad töövälisel ajal ventilatsiooniseadmete aktiivsust. Oodatud kokkuhoiu asemel võib selline praktika mõnes ruumis kaasa tuua aga katastroofi, sest IT-seadmed ei läinud õhtuks koju. 

Paarikümne aastaga on olukord oluliselt muutunud

Ardi Jürgens meenutab, et veel sajandivahetusel ei kujutanud seadmemajutuspinnad Eestis endast tihti enamat, kui lihtsalt tuba mõnes heade internetiühendustega hoones, kus mõned “pingviinideks” kutsutavad konditsioneerid seinale paigaldatud. “Veidi asisemad olud valitsesid toonase Eesti Telefoni pindadel, millest nii mõnedki asusid minu mälu järgi keldrites ning Nõukogude Liidu ajal rajatud telekommunikatsioonihoonetes, kus julgeolekukaalutlustel loomulikult betooniga kokku ei hoitud,” räägib Jürgens.

Pika telekommunikatsioonisektori kogemusega Tõnu Grünbergi sõnul erinesid paarikümne aasta tagused seadmed ennekõike oma suuruse ja elektritarbimise poolest. “Toona võttis mobiilsidejaam enda alla terve toa, tänapäeval mahuvad vastavad seadmed ühte seadmekappi. Jahutussüsteemid olid toona tagasihoidliku töökindlusega ning reeglina dubleerimata. Kui midagi seisma jäi, siis kõik seisiski,” kirjeldab Grünberg.

Pole küsimustki, et viimaste aastakümnete jooksul on seadmemajutuse valdkonnas toimunud tohutu areng: teenusepakkujad on muutunud professionaalsemaks, seadmed töökindlamaks ja kliendid nõudlikumaks.

Sellest tulenevalt on Jürgensi hinnangul jahutusega seotud intsidentide tõenäosus Eestis suures pildis vähenenud, kuid võrreldes Zone’i kogemustega välisriikides asuvate teenusepakkujatega, esineb neid meil täna siiski rohkem. Jürgens nimetab põhjustena peamiselt kolme asjaolu:

  • vajadus arvutusvõimsuse järele on suur, tehnoloogia areng ning nõudmine efektiivsuse järgi sunnib seda üha tihedamalt paigutama;
  • jätkuvalt paikneb suur osa Eesti andmekeskustest hoonetes, mis ei rajatud sellel otstarbel uuena, vaid on selleks kohandatud;
  • kliima soojenemine ei ole müüt.

Jahutusega seotud riske on arvesse võtnud ka Baltikumi suurima andmekeskuse tiim. Nende näitel on ohud maandatud juba projekteerimisel. “Meie serveriruumid on disainitud ja ehitatud loogikal, et toite ja jahutusseadmetel on võimsusvaru ning lisaks on varuks veel dubleerivad seadmed. Seega oleme valmis suuremaks koormuseks ning kui midagi peakski juhtuma, siis võtavad üle varusüsteemid,” toob GDC juhatuse esimees välja andmekeskuseks ehitatud hoone eelised.

Lisaks on jahutussüsteemide automaatika usaldatud Siemensi loodud tehisintellektile ehk õppimisvõimelisele arvutiprogrammile, mis opereerib serveriruumides temperatuuri hoidvaid seadmeid. See on globaalses kontekstis uuenduslik lahendus ning tähendab energia kokkuhoidu ca 25%.

Jahutusseadmed GDC andmekeskuse katusel.Foto: Tõnu Tunnel

“Suurimad külmamasinad GDC-s on 1,5-megavatise võimsusega. Tavaelust võrdlusi otsides on näiteks meie igapäevases kasutuses mobiililaadija võimsusega 15 vatti, vahe on seega 100 000-kordne. IT-seadmed on meie ruumides suvekuumuse eest väga hästi kaitstud,” lisab Grünberg. 

GDC andmekeskuse töökindlusest ning sellest, kuidas oma e-äri kulukate katkestuste eest kaitsta, kirjutasime blogis eelmisel kuul.

Õige serveritootja aitab riske maandada, aga põhikoormus on andmekeskustel

“Kui küsiksite minult, et milliste majutajate pärast ma üldiselt Eestis muret tunnen, oleks need just telekommunikatsioonihooned, mida on andmekeskusteks konverteeritud,” sõnab Ardi Jürgens. Selliste “andmekeskuste” haldajad peavad uute keskuste omanike kõrval pingutama palju rohkem, et erakorralistest tingimustest auga välja tulla. Eriti kui kliima soojenemise osas on oldud optimistlikud ning jahutuses seetõttu suures osas toetutud välisõhule.

Jürgens soovib jõudu ja jaksu kõigile kliimatehnoloogidele, kellel on kuumalainete ajal käed tööd täis. “Ka meie tehnikud on kuumalainete ajal kõrgendatud valmisolekus, et võimalikele intsidentidele operatiivselt reageerida – mõõdame andmekeskustes nii ümbritseva keskkonna kui ka serverite temperatuuri ka ise reaalajas,” märgib ta.

Zone’i jaoks aitab riskide maandamisele kaasa ka serveritootja valik. “Oleme väga pikka aega kasutanud peamiselt Fujitsu servereid, mille uuemad mudelid on juba keskkonnasäästu eesmärkidel disainitud töötama kõrgematel temperatuuridel,” sõnab Jürgens. Sellegipoolest on kuumalainete korral põhikoormus andmekeskuste omanikel.

GDC juhatuse esimehe Grünbergi sõnul pakub suvi digivaldkonnas toimetavatele organisatsioonidele väljakutseid, kuid need on ületatavad: “Nagu enne kuuma randa minekut tasub peale panna kaitsev päikesekreem, on mõistlik palavusest tingitud katkestuste vältimiseks ennetavalt rakendada meetmeid oma IT-seadmete töökindluse tagamiseks.”

Mis on DigiPRO ja kes seda teevad? Loe siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate DigiPRO ja Ärigeeniuse olulisematest lugudest.