Andmegeeniuse blogi

Pilv vs. Andmekeskus – kumb peale jääb?

Mis on andmekeskuse ja pilve vahe?Foto: Shutterstock

Andmeid tuleb aina juurde ja kuhugi tuleb need paigutada. Üha enam ettevõtteid vaatab lahendusena pilveteenuste pakkujate poole, alternatiive põhjalikult kaalumata. See pole ka ime, arvestades et veel tänavuse aastani head asendust- suuremahulist selleks projekteeritud andmekeskust – Eestis ei olnud. Kuna nüüd on seis muutunud, on sobilik aeg selgeks teha, mis on andmekeskuse ja pilve vahe ning kuidas ettevõte neist kasu saab.

Räägime kõigepealt rahast

Seni kuni ettevõtte pilveteenusele kuluv kuine summa jääb veel kolmekohaliseks, on pilv üks kuluefektiivseimaid valikuid. Kui kuine kulu kasvab aga neljakohaliseks ja sealt edasi, siis võiks võtta lauale ka alternatiivid. Üks neist on andmekeskusesse jalajälje tekitamine ja hübriidpilve loomine.

Vastupidiselt eelarvamustele ei ole see nii kulukas, kui arvatakse. Kuna seadmed on loodud kestma heades tingimustes 5-7 aastat, on ka amortisatsioon võrdlemisi madal. Dropboxi näitel saab kasumlikkust tõsta üle 30% liikudest pilveteenusest andmekeskuse teenusele. Seega tasub plaani pidada ja raha lugeda.  

Aga mis on üldse pilveteenus?

Esimese asjana mõeldakse pilveteenustest rääkides tihtipeale tavalisi virtuaalse kettaruumi pakkujaid, nagu Dropbox ja Google Drive. Tõsi ta on, et oma andmete pilvekettale salvestamine on muutunud nii firmade kui ka eraisikute jaoks normaalsuseks.

Suuremate ettevõtete jaoks on kettaruum pilveteenuse pakkujat valides siiski vaid jäämäe tipp – tavaliselt käib teenuse juurde ka oma tööriistade ja tehnoloogiate komplekt. Need põhinevad kaugserveritel, millele pääseb ligi netis. Pilveplatvormi pakkuja haldab vajalikku salvestusruumi, servereid ja võrke, ettevõtted maksavad lihtsalt nende teenuste kasutamise eest just siis, kui nad neid vajavad. Hind kujuneb reeglina vastavalt kasutatud mahtudele ning kasvab lineaarselt.

Pilve puhul tasub kindlasti tutvuda pakutava teenuse sisuga. Paljudele tuleb näiteks üllatusena, et see on platvormiteenus ja ei vastuta andmete kvaliteedi või varundamise eest. Lisaks tasub pöörata tähelepanu pilvest väljumise kuludele, need võivad olla muljetavaldavad ning takistada tulevikus teenusepakkuja vahetamist.

Ja mida teeb siis andmekeskus?

Nagu nimigi ütleb, on andmekeskus hoone, mis on ehitatud spetsiaalselt andmete hoidmiseks. Kahjuks tahetakse andmekeskusteks nimetada ka kõiksugu teisi ruume, mis tegelikult andmete hoiustamise jaoks mõeldud ei ole, ega taga töökindlust, mis õigele andmekeskusele väärtuse annab. Siin artiklis me neist ei räägi.

Jagatud andmesaali seadmekapid. Foto: Tõnu Tunnel/ Greenergy Data Centers

Sarnaselt pilvega on andmekeskus koht, kuhu ettevõte oma andmed paigutab – täpsemalt rendib ta andmekeskuses oma IT-seadmete jaoks pinna. Niisiis on andmekeskus ettevõtete jaoks samm pilvest edasi, kuna see tagab kõrge töökindlusega füüsilise asukoha ja turvalisuse, mis on tulevikukindla ja paindliku IT-taristu alus.

Andmekeskuses on algne investeering pilvega alustamisest suurem, kuid edaspidi kerkivad kulud mahtude kasvades märksa tagasihoidlikumas tempos. Avalike hinnakirjade järgi võib öelda, et pilve kasutamine muutub andmekeskusest praeguste hinnatasemete juures kulukamaks ca 70 TB juures, kui võrrelda puhtalt salvestusruumi.

Pilvega on madalam sisenemiskulu, aga mis saab edasi?

Kui ettevõte soovib laiendada oma IT-võimekust kontoris asuvatest serveritest kaugemale, on pilveteenus esialgu loogiline valik, kuna sel on madalad sisenemiskulud. Pilveteenust eelistatakse tihtipeale seepärast, et see tundub juba kõla poolest paindlikum lahendus kui mistahes füüsiline asutus – mahte on võimalik jooksvalt vastavalt ettevõtte vajadustele suurendada või vähendada. Tegelikult saab seda teha ka andmekeskuses, kuid sellest pisut hiljem.

Veel üks võtmetegur pilvemajutuse populaarsuse kasvus on selle lihtne ligipääsetavus. Pilveteenust kasutab mingis mahus juba 94 protsenti ettevõtetest, vahendab WebTribunal.

Kuid avalike pilveteenuste kasutamise juures on ettevõtete jaoks ka omad varjuküljed. Andmemahu kasvades võivad kulud kiirelt tõusta ning tekkida turvaprobleemid, kui jutt käib tundlikest andmetest. Et edukalt skaleerida, ei saa jääda lootma ainult pilveteenustele, vaid tuleks mõelda hübriidtaristule, mis hõlmab nii andmekeskust kui pilve. Liigne pilvest sõltumine ettevõtte eri osakondades ja tiimides võib tekitada laialivalguva vari-IT, mida on keeruline hallata ja tõhusalt konsolideerida.

Paindlikkus pole ainult pilveteenuste pärusmaa

Ettevõtetel, kelle jaoks hakkab praegune andmete hoidmise lahendus kitsaks jääma, ei ole sageli piisavalt ressursse oma andmekeskuse ehitamiseks. Siin tulevad appi keskused, mis ongi ehitatud spetsiaalselt selleks, et ettevõtetele andmemajutust pakkuda.

Näiteks äsja Tallinna külje all avatud Baltikumi suurimas andmekeskuses saab rentida oma seadmekapi või ka privaatruumi – vastavalt sellele, mida ja kui palju ettevõte vajab. Seadmekappe võib võtta ühe, kaks või kasvõi kümme ning privaatruumis saab ruumijaotust täiesti oma käe järgi planeerida, nii et “paindlikkus” pole sugugi märksõna, mis ainult pilve kohta kehtiks.

Selline teenus andmekeskuses nõuab ettevõtetelt oma serverite ja salvestusruumi hankimist, mis võib minna kulukamaks kui avalike pilveteenuste kasutamine. Raha ei lähe aga tühja kohta, kuna selle tulemuseks on palju turvalisem ja töökindlam infrastruktuur. Tallinna külje all asuva andmekeskuse tipptasemel turvameetmetest kirjutasime pikemalt möödunud nädalal.

Tähelepanu tuleks pöörata ka asukohale. Andmekeskuses on ettevõtetel oma seadmete üle täielik omandiõigus ja kontroll nende paigutamise üle, aga kui inseneridel on vaja teha serverites rutiinset hooldust, on oluline, et keskus asuks kontorist mõistlikus kauguses – muidu läheb aja- ja rahakulu lihtsalt liiga suureks. Õnneks pole Eestis vajadust selle üle liiga pikalt pead murda, kuna ainus päris andmekeskus paikneb Tallinna kesklinnast 20-minutilise autosõidu kaugusel. Mitte et Eestis üldse väga pikki vahemaid oleks.

Kumb siis ikkagi parem on – kas andmekeskus või pilv?

Tegelikult ei pea küsimus olema selles, kas eelistada üht või teist, vaid kuidas neid kombineerida. Paljud ettevõtted kasutavadki mõlemat või hoopis nende kombinatsiooni koos teiste IT-taristu lahendustega. 

Peamine erinevus pilve ja andmekeskuse vahel seisneb andmete haldamises ja salvestamises. Pilves kuuluvad serverid pilveteenuse pakkujale ja andmeid hallatakse virtuaalselt. Andmekeskuse puhul ei kuulu serverid keskusele, vaid ruumi rentijale.

Nii pilved kui andmekeskused võimaldavad ettevõtetel kulusid kokku tõmmata, kui läbi mõelda, millal ühte või teist kasutada. Kehvad valikud, või üldse nende tegemata jätmine, võib mahtude kasvades maksma minna aga miljoneid.

Mis on DigiPRO ja kes seda teevad? Loe siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate DigiPRO ja Ärigeeniuse olulisematest lugudest.