“See kõik on väga huvitav, kuid oleme teiesuguseid juba piisavalt näinud” ehk kuidas ehitati Eestisse esimene maailmaklassi andmekeskus

Baltikumi andmekeskuse idee autor Kert Evert GDC ehitusplatsil.

“See kõik on väga huvitav, kuid tulge palun tagasi, kui saame teie majas ise ringi käia. Oleme teiesuguseid juba piisavalt näinud,” oli neli aastat tagasi tavaline vastus, kui Kert Evert käis Eesti suurettevõtetele tutvustamas ideed kolida paari aasta pärast Eestisse rajatavasse esimesse kaasaegsesse suuremahulisse andmekeskusesse. Oli vähe neid, kes uskusid nii mastaapse projekti teostumist väikeriigis nagu Eesti. Vajalikud investeeringud olid üüratud, valdkondlikud spetsialistid puudusid ning turg sellisele mahule tuli alles luua. Need kahtlejad eksisid.

Kõik algas telefoniside releejaamadest

“Olin kuskil 7-aastane. Toona töötas Tallinna telefoniside veel releejaamadel, kus sai juhtmeid seina torgates inimesi omavahel ühendada. Nooremad on neid veidralt klõbisevaid jaamu ilmselt vaid filmidest näinud. Ühes sellises jaamas oli ametis mu onu, kes mind aeg-ajalt tööle kaasa võttis. See keskkond mõjus väga lummavalt. Ka kodu oli mul kõikvõimalikke tehnikajuppe täis, mida oskasin toona vaid lahti lammutada,” kirjeldab veebruaris tööd alustanud Baltikumi suurima andmekeskuse idee autor Kert Evert hetki, millest kõik algas.

Kogu elu telekommunikatsioonisektoris tegutsenud Evert on ilmselt 20 aasta vältel läbi roninud peaaegu kõik mobiilimastid, kortermajade katused ning hämarad keldrid – kus iganes paigaldamist või hooldamist vajavad IT-seadmed aga asusid. “Olen ühes oma väikese tiimiga järjepanu näiteks välja vahetanud 700 Tele2 tugijaama. Sisuliselt tähendas see terve võrgu tükkhaaval maha võtmist ja üles panemist,” toob Evert näite.

Tema osalusel ehitati 2000-ndate alguses ka esimene tõeliselt kaasaegne serveriruum Eestis ning tulid ka esimesed kogemused, mida tähendab, kui selleks otstarbeks mitte ehitatud hoonetes laseb katus läbi ning vesi tilgub seadmetele. See ei tähenda vaid kehva päeva masinatele, vaid mõjutab lõpuks tuhandeid inimesi ja nende igapäevast elu. “Sel ajal andmekeskuste puudumine selgelt pärssis ettevõtteid. Näiteks ei saanud üks suur rahvusvahelise taustaga organisatsioon oma kontorit kolida, kuna büroo viimane korrus oli ajapikku kasvanud ulatuslikuks serveriruumiks, mida ei olnud kuhugi mujale panna. Muudkui toodi seadmeid juurde. Kui tuli uus seade, siis pandi seinale jälle täiendav jahutusagregaat. Efektiivsusega see lahendus just ei hiilanud. Oleks seal mõni tuleõnnetus juhtunud, siis oleks gaaskustutussüsteem ilmselt poole korruse aknad tänavale lennutanud,” meenutab Evert, kuidas küpses idee maailmaklassi andmekeskusest siin samas Eestis.

Esimest korda pakkus ta selle mõtte toonasele tööandjale välja 2015, kuid see ei leidnud toetust, sest ei olnud ettevõtte põhiäri. “Riskantseks tegi selle ka fakt, et pidevalt ilmus ettevõtlikke inimesi, kes käisid läbi andmemahukaid suurettevõtteid ning kinnitasid, et kohe-kohe ehitatakse mastaapne andmekeskus. Seega oli ebaselge, kas keegi juba investeerib. Mida aga ei järgnenud, oli ehitamine,” kirjeldab Evert. Loomulikult külvas see hulgaliselt umbusku ja kahtluseid. Kuna keegi tegudele ei jõudnud, siis otsustas mees ohjad enda kätte võtta, loobus lõpuks päevatööst ning pühendus vaid Eestisse maailmaklassi andmekeskuse ehitamisele.

Vihmaussikasvandus ja andmekeskus

Nagu elus ikka, siis õiget asja tehes tõttab maailm läbi juhuste appi. Nii saigi Kert Evert tuttavaks laia silma- ja tutvusringiga Soome ärimehe ja investori Leif Hildéniga. “Leif soovis osta ühelt mu sõbralt suvemaja, kuid sõber rääkis ainult eesti keelt ning vajas tõlki. Ma siis aitasingi tehingut korraldada. Hiljem palus Leif veel abi kohaliku omavalitsusega suhtlemisel ning paberimajanduse korraldamisel. Nii me suhtlema jäimegi,” räägib Evert esimeste investorite leidmiseni viinud tutvusest.

Mõnda aega peale Leif Hildéni kinnisvaraküsimuste lahendamist tutvustas Kert Evert talle andmekeskuse ideed. Toona ei sisaldanud plaanid vaid andmekeskuse ehitamist, vaid see pidi tulema kombinatsioonis tohutute kasvuhoonetega, mis oleks rakendanud andmekeskuse jääksoojust. Ühe ärisuuna tootmisjääk oleks teise ärisuuna tootmissisend. Mõte mõjus värskelt ning Leif Hildén viis ta kokku teise Soome ärimehe ja investori Tero Vihertoga, kes on muide tänase päevani Greenergy Data Centers’i tegemistega seotud.

“Mõte andmekeskuse kombineerimisest salatikasvatusega tulenes tegelikult Leifi plaanist Eestisse köögiviljakasvatus rajada. Toona internetist uurides leidsin sarnaseid lahendusi mujalt maailmast. Seal olid küll taimed serveriruumides sees. Minu plaanides pidid nad loomulikult lahus olema. Lisaks oli õhus ka mõte teha vihmaussikasvandus ning toota vihmaussimulda,” muigab Evert. Tema sõnul ei ole kasvuhoone rakendamine jääksoojuse kasutamiseks siiani päris maha maetud, kuid ootab oma aega. Teoreetiliselt oleks see täiesti tehtav.

Esimeste investorite otsimine ja veenmine käis üsna lihtsate vahenditega. Inimesi leiti läbi tutvuste ning veenmisel olid abiks Google SketchUPi abil loodud 3D mudelid ja presentatsioonid. See töötas ning järgmise sammuna asutati 2016 juunis MCF Group Estonia OÜ.

Andmekeskus pidi tulema kombinatsioonis tohutute kasvuhoonetega, mis oleks rakendanud andmekeskuse jääksoojust.

Kuna pangast oli ilma reaalsete rahavoogudeta võimatu nii ambitsioonikale projektile rahastust saada, siis tuli investoreid juurde otsida. “Erinevalt paljudest teistest alustajatest läks see väga ladusalt. Umbes 90% kontaktidest potentsiaalsete investoritega päädisid positiivse otsusega. Samas valisime neid ka hoolega. Iga investor pidi tooma ettevõttesse lisaks rahale ekspertteadmisi. Lõpuks oli andmekeskuse rajamise plaanil 28 investorit, sealhulgas andmekeskuste ehitamise, finantsplaanide, turva, õigusvaldkonna, ehitusala, elektri tootmise, loodussäästliku majandamise ja mitme teise valdkonna tippspetsialistid,” kirjeldab Evert algusaegu. Lisaks soomlastele olid pundis ka mitmed eestlased. Sellise oskusteabe kaasamine vabastas vajadusest antud projekti puhul miljonite eest konsultatsioonide osta.

“Loomulikult leidus ka neid, kes andmekeskuse rajamise vajadust ei mõistnud. Üks projektist loobunud investor näiteks põhjendas oma otsust sellega, et andmekeskuseid ei ole peatselt kellelegi vaja, sest kõik kolivad pilve,” meenutab Evert.

Varjust välja

Kõige keerulisem tõeliselt töökindla andmekeskuse rajamisel on ilmselt asukoha valik. “Rahvusvaheliselt jälgitakse selle protsessi juures enam kui sadat kriteeriumi. Olen Eestis hulgaliselt kohti läbi sõitnud ning võin kinnitada, et pragune asukoht Tallinna külje all Hüürus on parim. See on ühe olulisima Eesti elektrisõlme kõrval, kõrgel ja turvalisel paepangal ning piisavalt lähedal kõigile olulisematele transpordisõlmedele. Palju paremaks enam ei lähe,” kirjeldab Evert pikkade otsingute tulemust.

Asukoha leidmisele järgnes detailplaneeringu kehtestamine, projekteerimine, ehitusloa saamine ning siis tuli kõige olulisem otsus – kas lüüa kopp maasse. See tähendas juba oluliselt suuremaid investeeringuid ning sellega kaasnevaid riske. Sealt enam tagasiteed ei olnud. “See terve päeva väldanud koosolek Soomes on ilmselt üks minu elu raskemaid, kuna nii palju oli kaalul. Õhtuks võeti ühes investoritega vastu otsus, et minnakse edasi,” meenutab Evert murdepunkti. Lisaks ehituse alustamisele tähendas see ka suurema tiimi komplekteerimist ning starti ankurklientide leidmisele. Loomulikult ei teadnud toona keegi täpselt, mida andmekeskuse ehitamine või opereerimine täpselt tähendab. See tähendas, et tiimi tulid ambitsioonikad ja särasilmsed inimesed, kes olid valmis tegema midagi täiesti uut. Suur osa GDC andmekeskuse tänasest tiimist pärinebki neist aegadest. Iga inimene tunneb põhjalikult oma valdkonda ning kohati sõna otseses mõttes iga polti ja mutrit suures kompleksis.

Klientide leidmisel olid alguses takistusteks eelarvamused. Kuna mitmed olid varem lubanud andmekeskuse ehitada ning seejärel ootuseid petnud, siis valitses suur skepsis. Seetõttu otsustati iga samm teha võimalikult avatult ja läbipaistvalt. Oluline oli avalikult näidata, et töö käib.

Baltikumi suurima andmekeskuse ehitamine vältas kolm aastat.

Esimene avalik väljaastumine teatega, et Eestisse rajatakse 100-miljonine ülimalt energiaefektiivne andmekeskus, oli 27. novembril 2018 Äripäeva esiküljel. “Tegelikult võtsime sellega suure riski, sest meil ei olnud veel ehitusluba ning teoreetiliselt oleks saanud meile kaikaid kodaratesse pilduda. Teisalt oli avalikustamise surve suur, sest taas kostis sosinaid, et ka teised plaanivad Eestisse suurt andmekeskust. Investorite rahustamiseks ning konkurentide pidurdamiseks tuli projekt varjust välja tuua,” selgitas Evert, kelle sõnul oli tagasiside võrdlemisi pessimistlik – et järjekordne mõttetu projekt, mis kuhugi ei jõua. “Mind selline tagasiside aga ei heiduta. Vastupidi. See tõmbab käima ja motiveerib,” naerab täna juba järgmise andmekeskuse ehitust planeeriv mees.

Parim 700-st

Kokku kaasati Baltikumi suurima andmekeskuse disaini ja ehitusprotsessi eksperte kuuest riigist ning ehitamine vältas kolm aastat. “Me ei läinud kuskil kergema vastupanu teed, vaid ajasime pidevalt taga parimaid võimalikke lahendusi ja kõrgeimat töökindlust. See tõi loomulikult kaasa väljakutseid. Üks näide on uudne serveriruumide madalhapniku süsteem, mis välistab tulekahju tekke (kuid on inimestele veel ohutu).

“Oleme esimesed Eestis, kes seda süsteemi rakendavad. Erinevalt teistest ei lisa me õhku lämmastikku, vaid eemaldame sealt hapnikku. Selle lahenduse tööle panek oli paras katsumus, sest näiteks UPS-ide (mis tagavad toite elektriühenduse lühiajalisel katkemisel) ruumides asuvad akud. Akudest eraldub ajapikku aga vesinikku, mis on teatud koguses ja tingimustel ohtlik. Seega tuleb neid ruume regulaarselt ventileerida. Kuidas aga ventileerida ruumi, kus madaldatud hapniku sisalduse säilitamiseks ei tohi isegi väikest õhuleket olla?” illustreerib Evert lahendust vajanud ülesandeid.

Lahendused loomulikult leiti. GDC andmekeskust sertifitseerinud Saksa spetsialistide sõnul on see nende enam kui 700 üle vaadatud andmekeskuse seas parimate hulgas. Nii kontseptsiooni, kui teostuse osas. See on suur tunnustus kompleksi rajajate tööle ja nutikusele.

Redeliga teisele korrusele

Ehitusel tuli ette ka põnevaid seiku. Tallinna külje all asuvas kompleksis on serveriruumid ja kontor küll külgepidi koos, kuid eraldi projekteeritud. Kui mõlemad projektid valmis said ja need kokku pandi, siis tuli välja, et need ei klapi ning kontorist ei ole võimalik liikuda ilma redelita serveriruumidega majaosa teisele korrusele. Põhjus oli selles, et kui kontorihoones olid korruste kõrgused 3 meetrit, siis servereid majutavas majaosas 6 meetrit. Lahendus oli kontorihoone pindala vähendamine ning kolmanda korruse lisamine. Nüüd saab majas ilma redelita liikuda.

Suurinvestori kaasamine

“Teadsime, et ühel hetkel on vaja suuremat investorit projekti lõpetamiseks. Väikeinvestorite toel oleks see olnud vähetõenäoline. Pidasime sellel teemal ka mitmeid läbirääkimisi. Huvilisi oli mitmeid. Ühel hetkel tuli meile külla Üllar Jaaksoo ning rääkis, et Kolme mere algatuse investeerimisfond võib olla huvitatud siia raha paigutamisest,” räägib Evert viimasest kaalukast sammust projekti lõpetamsel. Fondi kasuks rääkis tugev rahvusvaheline taust, institutsionaalsete investorite suur osakaal ning erinevate Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kaasatus. Samuti Jaaksoo visioon, et lisaks esimesele andmekeskusele võiks edasi rajada roheliste ja energiaefektiivsete andmekeskuste võrgustiku tervesse piirkonda.

Baltikumi suurim ja turvalisim andmekeskus Greenergy Data Centers.Foto: Tõnu Tunnel

Läbirääkimised viisid kokkuleppeni. Nii omandas Greenergy Data Centers 2020. aasta detsembris MCF Group Estonia ning Kolme mere algatuse investeerimisfond omakorda Greenergy Data Centers’i enamusosaluse. Sellega tagati vajalikud vahendid andmekeskuse lõpuni ehitamiseks ning tulevikus laienemiseks. Tänaseks on lisaks suurinvestorile jäänud osanike ringi veel vaid Kert Evert ise ning üks esimesi investoreid, Tero Viherto.

“Suurinvestori pardale saamine nõudis tohutult tööd. Paralleelselt tuli vedada andmekeskuse ehitust ning teisalt koordineerida kõigi tehniliste ja strateegiliste dokumentide ülevaatamist ning läbirääkimisi. Sel ajal leppisin perega kokku, et nad kolivad umbes aastaks Saaremaale. Mina keskendusin ainult tööle. Loomulikult tõi see lõpuks kaasa läbipõlemise ning peale investori kaasamist panin paika uued isiklikud reeglid. Võin omast kogemuses kinnitada, et töö ja puhkeaeg on võrdselt olulised ning ainult nii suudab inimene tõeliselt tulemuslikult tegutseda,” jagab Evert soovitusi.

See ei ole aga ainuke õppetund andmekeskuse rajamisest. Teine soovitus on rohkem nii infot kui ülesandeid jagada. “Tehnoloogiainimesed” kipuvad kergesti vaimustuma ning tahavad siis kõik ise ära teha. See ei ole aga reaalne. Võtmesõnaks on enese heade inimestega ümbritsemine ja delegeerimine.

Kolmas õppetund on sellise suurehituse puhul rahalise puhvri omamine. Sentide lugemine sööb lisaks närvidele ära aja ja energia. Puhver tähendab kiiremaid otsuseid, mis on reeglina lõpuks kasulikum.

“Eks neid õppetunde tuleb kindlasti veel. Sest see on alles algus. Mingit niisama tiksumist ei ole ning järgmine suur eesmärk on jõuda GDC teise andmekeskuse lindilõikamiseni. Oskused ja teadmised selleks on meil olemas. Ja ega mugavustsoon mulle ka väga hästi ei istu,” lõpetab Evert.

Kokkuvõttes ei olnud Baltikumi suurima ja turvalisima andmekeskuse rajamist vedanud Kert Evertil kordagi kahtluseid nagu see võiks toppama jääda. Ta oli algusest peale veendunud, et kuidagi teeb ta selle ära. Ükskõik kuidas. Loomulikult on selle õnnestumise taga tugev meeskond, kes on teinud ohverdusi ning panustanud rohkem, kui klassikaline palgatöö eeldab. Hüürus asuv Eesti esimene suuremahuline andmekeskus on tunnustuseks neile kõigile!

Mis on DigiPRO ja kes seda teevad? Loe siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kolm korda nädalas

Telli DigiPRO uudiskiri

Kolm korda nädalas (esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti) spetsiaalne DigiPRO liikmetele tehtud kommenteeritud uudiskiri, et sa midagi olulist maha ei magaks. Iga uudiskirja magnet on meie ajakirjanike kirjutatud pikem artikkel, mis meie arvates võiks selles valdkonnas töötavaid inimesi huvitada ja neile vajalik olla