Meie igapäevaelu, ettevõtete tegevus ja riikide funktsioneerimine sõltub digitaalsetest andmetest ning nende rakendamisest. Aina vähemaks jääb organisatsioone ja asutusi, kes saaks ilma hakkama. Siin on viis suuremat hoovust, mis andmehaldust täna tüürivad.
1. Andmete turvalisus ja krüpteerimine
Andmed pakuvad ebaausalt tegutsejatele huvi erinevatel põhjustel: olgu selleks lihtsalt info varastamine, andmete lukustamisega lunaraha nõudmine või poliitilistel ja majanduslikel eesmärkidel ettevõtete-asutuste tegevuse takistamine.
Praegu kasutuselolevad krüpteerimissüsteemid põhinevad 1970. aastatel välja töötatud tehnoloogial, aga kvantarvutite tulek on saladuste lahtimuukimise võimekust kõvasti suurendanud. Seetõttu kasvab vajadus võtta kasutusele kaasaegne turvaline ja vastupidav krüpteerimissüsteem. Näiteks Eesti riik soovitab, et uusi infosüsteeme luues planeeritaks 10% projekti maksumusest küberturvalisusele.
Küberturvalisusega samaväärselt oluline on ka füüsiline turvalisus ehk IT-seadmete hoidmine pahategijate käeulatusest väljas. Kõrgest küberturvalisusest on vähe kasu, kui ebasoovitavad isikud saavad serveritele ligi, et andmeid rikkuda, kopeerida või nendega manipuleerida. Selles vallas näitavad eeskuju kaasaegsed andmekeskused, mis meenutavad oma turvatasemelt kohati juba julgeolekuasutusi – sensoritega varustatud kõrged aiad, relvastatud valve, sajad liikumis- ja soojusanduritega kaamerad, biomeetriline autentimine ja seda loetelu võiks jätkata. Baltikumi turvalisimast andmekeskusest oleme varemgi blogis ka kirjutanud.
2. Serverite töökindlus
Me elame ajastul, kus inimesed on harjunud saama kõike nüüd ja kohe. Seetõttu ootavad ka ettevõtted, et nende IT-süsteemid on pidevalt online ja kättesaadavad. Seega on serverite töökindluse tagamine andmehalduses muutunud erakordselt oluliseks. Ka juba mõnetunnine katkestus võib ettevõtte jaoks tähendada sadadesse tuhandetesse ulatuvat kahju.
Seega hoitakse oma IT-seadmeid aina enam andmekeskuses või teenusepakkuja juures, kes tagavad masinatele dubleeritud elektri- ja sideühendused ning jahutusvõimekuse. See tähendab, et üksik rike ei suuda süsteemi toimimist häirida. Töökindluse tähtsust on ilmekalt illustreerinud ka tõrked suurimate avalike pilveteenuste pakkujate teenustes, mis näitasid, kuivõrd sõltuvad oleme IT-süsteemide kättesaadavusest.
Oluline osa töökindlusest on ka andmete varundamine ning füüsiliselt erinevates kohtades hoiustamine. See võib osutuda elutähtsaks õlekõrreks näiteks lunavararünnaku või suurema loodusõnnetuse korral.
Kokkuvõttes ootavad organisatsioonide juhid tõrgeteta tööd ning pidevat online püsimist, sest iga sekund maksab.
3. Tehisintellekt
Ühes andmete mahu suurenemisega kasvab ka vajadus neid analüüsida. Inimvõimete piiride ületamiseks rakendatakse aia enam tehisintellekti, mis suudab korraga rohkem ja kiiremini. Üheks heaks näiteks siin on turvasüsteemid ja näotuvastus, kus tehisintellekt suudab vajadusel korraga tegeleda tuhandete inimestega. Teine hea näide on logistika ja tarneahelad, kus masin suudab läbi kaaluda oluliselt rohkem alternatiive, kui terve osakonnatäis töötajaid.
Tehisintellektil on kasvav roll ka taristu haldamisel. Näiteks Baltikumi rohelisimas andmekeskuses optimeerib jahutussüsteemide tööd õppimisvõimeline masin, mis suudab lisaks reageerimisele ka ette ennustada, kuhu tuleb IT-seadmete õige töötemperatuuri hoidmiseks rohkem jahedat õhku suunata ja kuhu vähem. Selline optimeerimine tähendab energiasäästu ja õhku paiskamata süsinikku. Vastupidiselt laialt levinud arvamusele ei tähenda see inimtööjõust loobumist, vaid tulemuslikkumaks muutmist.
4. Andmekangas
Andmekangas on arhitektuur, mis hõlbustab nutikate ja automatiseeritud süsteemide toel erinevate andmekanalite ja pilvekeskkondade integreerimist. IBM-i andmetel on viimase kümnendi jooksul hübriidpilve, tehisintellekti, asjade interneti (IoT) ja edge computing’u arendused toonud kaasa suurandmete plahvatusliku kasvu, muutes organisatsioonide juhtimise veelgi keerukamaks. See omakorda rõhutab andmekeskkondade ühendamise ja haldamise olulisust.
Andmete integreerimine võimaldab teha terviklikumaid ja andmekesksemaid otsuseid. Varem olid ettevõtete erinevad andmeplatvormid kohandatud konkreetsete ärivaldkondadega, näiteks eksisteerisid personaliandmete, tarneahelate ja kliendiandmete platvormid, mis hoidsid andmeid erinevates ja eraldiseisvates keskkondades hoolimata võimalikest kattuvustest. Andmekangas lubab neid andmeid aga ühtsemalt vaadata, et paremini mõista kliendi elutsüklit ning luua seoseid. Kaotades need lüngad klientide, toodete ja protsesside mõistmisel, kiirendavad andmekangad digitaliseerumise ja automatiseerimise algatusi kõigis ettevõtetes.
5. Jätkusuutlikkus
Andmete hoidmise energiaefektiivsuse vallas on viimase 15 aasta jooksul tehtud märkimisväärseid edusamme. Sektori keskmist peegeldav graafik näitab, et efektiivsus on kerkinud ligi 40%. Ometi kulub andmete hoidmisele igal aastal aina enam energiat.
Selge trendina eelistavad organisatsioonid väiksema ökoloogilise jalajäljega andmekeskuseid ja teenusepakkujaid. Kasvav nõudlus motiveerib omakorda suurendama pakkumist ning see positiivne nõiaring toob meid lähemale kliimaeesmärkide saavutamisele. Lisaks vaadatakse aina terasemalt üle, mis andmeid on üldse vaja hoida pidevalt kättesaadavana ehk nö online. Teabe varundamine või arhiveerimine pakub samuti häid võimalusi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks.
Uue trendina on lisandunud ka andmekeskuste lähistele taastuvenergia tootmise võimekuste loomine ning IT-seadmete jahutamisel eralduva soojuse taaskasutamine. Nii on ka näiteks Baltikumi suurim andmekeskus piisava mahu korral valmis andma jääksoojust ümberkaudsete majapidamiste või tööstuste tarbevee või ruumide kütmiseks.
Kokkuvõttes peegeldub nende trendida tagant soov andmeid rohkem ristkasutada ning hoida IT-süsteeme pidevalt turvaliselt toimimas ja käepärast. Erinevatel põhjustel (kliima- ja energiakriis) on teravalt esile kerkinud ka andmete hoidmise ja rakendamise energiaefektiivsus. Tulevikku vaataval juhil tuleb moel või teisel nende teemadega tegeleda.
