CGI ärijuht: meie roll on toetada energiajulgeolekut digilahendustega

CGI Eesti energeetika ja geoinfosüsteemide ärijuht Henri Zarubin.Foto: CGI Eesti

CGI viib igal aastal tippjuhtide hulgas läbi ülemaailmse uuringu Voice of Our Clients, mis seekord hõlmas 1764 vastajat 21 erinevast tegevusvaldkonnast. Viimase viie aasta jooksul on antud uuringu kaudu kogutud üle miljoni andmepunkti, mis võimaldab neid andmeid omavahel võrrelda ja trende tuvastada.

Uuringu tulemustest selgus, et digitaliseerimine on oluline vahend senise ärimudeli ümberkujundamisel. Kaks kolmandikku uuringus osalenud juhtidest väidab, et sel on nende organisatsioonile väga suur mõju ning see hinnang on kahe aasta vältel kasvanud pea 10 protsendipunkti võrra.

Räägime uuringu tulemustest, 2024. aasta trendidest ja selle digitaliseerimise vaatest CGI Eesti energeetika ja geoinfosüsteemide ärijuhi Henri Zarubiniga.

Mis mõjutab ja kujundab tänast energeetikasektorit enim?

Uuringu tulemused näitavad, et energiasektoris mõjutavad juhte kõige enam kliimaeesmärgid ja kliimapoliitika laiemalt. 81% vastanutest leidis, et sel on suur või väga suur mõju nende organisatsioonile ja plaanidele. Loomulikult on energia väärtusahelas aktuaalne kõik sellega seonduv – kliimaneutraalsus, süsiniku jalajälg ja selle vähendamine. Aastaga võrreldes oli see kasvanud 10 protsendipunkti võrra. Jätkusuutlikkus on üha tähtsam kõigile seotud osapooltele tootjast tarbijani kogu väärtusahela ja seotud ökosüsteemide lõikes.  

Muutunud julgeolek, sealhulgas energiajulgeolek laiemalt, on samuti oluline mõjutegur.

Kuhu paigutub selles pildis tehnoloogia ja digitaliseerimine?

Pea 60% juhtidest on väga olulisel kohal digitaliseerimine ja tehnoloogiaga seonduv, energeetikasektoris on see number keskmisest kõrgem. Ehk täna ei saa me vaadata mööda tehnoloogia rollist ei süsiniku jalajälje vähendamisel ega ka jätkusuutlikkuse tagamisel nii igapäevases tegutsemises kui ka tulevikus. Energiasääst ja kliimaneutraalsus algavad andmepõhisest lähenemisest, mille alusel saab võtta vastu õigeid otsuseid, mis omakorda aitavad ökoloogilist jalajälge vähendada läbi efektiivsemate ja automatiseeritud tööprotsesside. Tehtud investeeringute tasuvus on muutunud olulisemaks kui eales enne. Suurenenud andmemahud toovad endaga kaasa ka küberturvalisuse ja selle tagamisega seotud aspektid, millele pööratakse üha rohkem tähelepanu nii Eestis kui mujal maailmas.

Oluline on, kuidas andmeid, võrke ja tegelikult kogu taristut efektiivselt kaitstakse. Räägin sellest seetõttu, et suured andmemahud sunnivad üle minema pilvelahendustele – uuringu andmetel kasutavad vastanutest täna juba 81% pilvelahendusi (4 protsendipunkti tõusu võrreldes eelmise aastaga) ning energeetikas näevad 60% juhtidest, et järgmise kahe aasta jooksul kolivad nende ärirakendused välistesse pilveteenustesse. See kõik muudab andmete kaitse üha olulisemaks.

Milline on energeetika roll ühiskonnas?

Energeetika ja selle kättesaadavus (või mittesaadavus) mõjutab otseselt ühiskonna, majanduse ja keskkonna toimimist. Tänases Ukraina sõja kontekstis on oluline meie energiajulgeolek, kas ja kuidas on loodud ja tagatud võimalused julgeolekuks ja konkurentsivõimeks. Kuidas tagada juhitav tootmisvõimsus, millised on meie ühendused välisriikidega, milline on taastuvenergia roll kohalikul tasandil? Probleemi saab leevendada juhitava tootmisvõimsuse, salvestusseadmete, ühiste energiaturgude ning füüsiliste ühendustega naaberriikidega. Eestis käivad juba arutelud tuumajaama osas, sest taastuvenergeetika tootmine pole juhitav, kui ei ole päikest ja tuult ehk on tekkinud energia defitsiit, siis näeme kohe anomaalseid hindu elektribörsil. Näiteks päikese ja tuuleenergia tootmise optimeerimine nõuab täpset andmeanalüüsi, et paremini ennustada tarbimist, tootmist ning seab väljakutseid digitaliseerimise vaatest. 

Millised need väljakutsed on?

Töö suurte andmekogumitega, mis hõlmavad korraga näiteks kompleksseid tootmise, tarbimise, prognooside ja võrgu seire andmeid, tekitab palju väljakutseid, nagu andmete kvaliteet, turvalisus, aga ka nende tõhus ühildamine olemasolevate süsteemidega. Muutunud turuolukord eeldab ka uusi tööriistu ja kanaleid (e-kanalid, mobiilirakendused jms), mis võimaldavad tarbijatel olla mugavalt turuosalised ja osaleda interaktiivselt. Aasta-aastalt näeme ka mikrotootjate kasvu, kes osalevad samuti tänasel energiaturul nii tarbija kui ka müüjana.

Sarnaselt paljudele teistele ärivaldkondadele näeme ka siin kindlasti tehisaru (artificial intelligence, AI – toim.) ja andmeteadlaste kasvavat tähtsust, kuna suurenev andmete hulk vajab efektiivsemat tööd nende tõlgendamisel ja analüüsimisel. 23% uuringus osalenud tippjuhtidest tõi välja soovi võtta kasutusele tehisintellektil põhinevad lahendused. CGI investeerib järgneval kolmel aastal üheskoos oma klientidega miljard Kanada dollarit tehisintellekti arendamisse.

Tehnoloogia- ja konsultatsiooniettevõttena on meie roll CGI-s toetada ettevõtteid ja organisatsioone sobivate lahenduste leidmisel ja loomisel. Aitame muuta andmed sellisesse vormi, mis võimaldab võtta vastu vajalikke otsuseid, et tagada targad, jätkusuutlikud ja efektiivselt toimivad (äri)protsessid. 

Henri, oled ka ise energeetika taustaga?

Jaa, olen õppinud Tallinna Tehnikaülikoolis elektroenergeetikat ja olen töötanud sel alal üle kümne aasta erinevates rollides. Töiselt alustasin nutika riistvaraga ehk panin kokku automaatikakilpe. Sealt liikusin edasi päikeseparkide inverterite toote ja testsüsteemide inseneri rolli, samuti olen juurutanud Eesti suurimas jaotusvõrgu ettevõttes võrgujuhtimissüsteemi SCADA ADMS. Täna töötan CGI-s ärijuhina, kus vean energeetika ja geoinfosüsteemide valdkonda. Mul on hea meel, et olen saanud näha ja kogeda n-ö mündi mõlemat poolt, nii tellija kui teostaja perspektiivi, see annab laiema pildi ja arusaama sellest, millised on kliendi ja tarbijate soovid ning vajadused.

Kuidas on digitaliseerimine mõjutanud ja mõjutamas energeetikat?

Energeetika digitaliseerimine kujutab endast teekonda, mis mõjutab kogu sellega seotud väärtusahelat. See algab energiallikatest ja energia tootmisest, salvestamisest, jaotusvõrgust kuni turunõudluse, energiaturu, tarbijatega arvelduse ja finantsideni välja. Täna ja tulevikus on digitaliseerimise roll energeetikas väga oluline, mõjutades mitte ainult tehnoloogiat ennast, vaid ka jätkusuutlikkust, efektiivsust ning tarbijate käitumist ning harjumusi. Energiajulgeolek algab sellest, kuidas andmeid, võrke ja tegelikult kogu taristut efektiivselt kaitstakse.

Järgmise aasta esimesest jaanuarist (01.01.2025) tuleb kõigil võrguettevõtetel tagada 15-minutiline bilansiperiood ehk mõõtmised on 15-minutilise täpsusega. 

Sellega kaasneb märkimisväärne andmete hulga suurenemine, vajadus kasutada tarku mõõtmeseadmeid ning investeerida IT-süsteemidesse, mis aitavad neid andmeid talletada ja vajalikul moel töödelda. 

IoT (Internet of Things – toim.) ehk asjade interneti integreerimine energiasektorisse on toomas kaasa revolutsiooni. See muudab tavalised koduseadmed (boilerid, küttekehad, pesumasinad jms)  intelligentseteks osalisteks ühendatud ökosüsteemis. See loob eelduse üleminekuks paindlikkusteenustele, mis loovad energiatarbijatele ja tootjatele võimaluse kohandada enda tarbimist vastavavalt muutuvatele nõuetele. Väljakutseteks on, et erinevad IoT seadmed varieeruvad tehniliselt (standardid ja protokollid) ning see, kuidas neid integreerida juhtimissüsteemidega ja neid ühes ökosüsteemis orkestreerida ja toimima panna.

CGI on süsteemiintegraator, meie igapäevatööks ongi erinevate asjade ühtselt toimima panemine, seda kõigis väärtusahela punktidest tootmisest tarbijaga arveldamiseni.

Digitaliseerimine mõjutab kogu energeetika väärtusahelat.Joonis: CGI Eesti

Millised on CGI kogemused sedalaadi süsteemide loomisel, näiteks meie lähiriikides?

Lähiregioonist on tuua mitmeid näiteid. 2022. aastal käivitas Fingrid Datahub Oy Soomes koostöös CGI-ga edukalt Datahubi ehk Soome elektrienergia jaemüügituru uue tsentraliseeritud teabevahetussüsteemi. See oli suur samm Soome teekonnal nutikama, puhtama ja paindlikuma energiasüsteemi poole. Umbes 3,8 miljoni energiaalase mõõtepunkti koondamine ühe platvormi alla kiirendas teabevahetust suurel määral.

Eelmisel  aastal (2023) valiti CGI Poola energeetika jaotusvõrgu halduri Polskie Sieci Elektroenergetyczne (PSE) järgmise põlvkonna energeetika keskse infosüsteemi (CSIRE) elluviijaks. Uus tsentraliseeritud energeetika infosüsteem salvestab ja haldab andmeid kõigist Poola energiatarbimise lõpp-punktidest, et lihtsustada ja tõhustada andmevahetust kogu riigi elektri jaemüügiturul. See toob kasu nii PSE üleriigilisele tegevusele kui ka Poola kodumajapidamistele, ettevõtetele ja kommunaalteenuste sektorile tervikuna. Lepingu väärtus on 97 miljonit Kanada dollarit.

Toetame arendusressursiga ka CGI Norra kolleege, oleme aastaid arendanud IS Suite nimelist lahendust, mis on kasutusel Norra energeetika- ja kommunaalteenustele ehk sisuliselt läbi selle jooksevad andmed 70% Norra energiakasutuse kohta. See lahendus toob endasse kokku kogu tootmis- ja ülekandeliinide info alates tootmis- või tarbimiskohast, aga ka kliendiandmete süsteemi ning on viimane link Põhjamaade ühisele energiaturule Nordpool. 

Energia tootmise portfell (gaas, vesinik) aina laieneb üle maailma. Eestis seob meid pikaajaline koostöö Eesti Gaasiga, kus oleme panustanud arveldus- ja kliendihaldussüsteemide ja e-kanalite arendusse.

CGI on globaalne ettevõte, kuid tegutseme alati lokaalselt, oleme oma klientidele lähedal, et mõista neid väljakutseid, millega nad täna siin rinda pistavad. Kuid meil on tagataskus globaalsed kogemused, kompetentsid, teadmised ja oskused. Oleme vastutustundlik ja jätkusuutlik ettevõte, pingutame kõvasti, et meie endi jalajälg oleks igapäevaselt eilsest veidi väiksem ning need teenused ja lahendused, mida pakume, aitaksid seda teha ka meie klientidel.

Mis on DigiPRO ja kes seda teevad? Loe siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kolm korda nädalas

Telli DigiPRO uudiskiri

Kolm korda nädalas (esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti) spetsiaalne DigiPRO liikmetele tehtud kommenteeritud uudiskiri, et sa midagi olulist maha ei magaks. Iga uudiskirja magnet on meie ajakirjanike kirjutatud pikem artikkel, mis meie arvates võiks selles valdkonnas töötavaid inimesi huvitada ja neile vajalik olla