“Keskenduda tuleb sellele, mida saad ise muuta.” Mida ootab 2025. aastast tippjuht Andres Birnbaum?

Uue aasta puhul annab intervjuu CGI Eesti tegevjuht Andres Birnbaum.Foto: Maria Roosaare/CGI Eesti

Uus aasta toob endaga kaasa tavalisest rohkem ebakindlust nii välispoliitikas kui maksutõusude näol sisepoliitikas. Suurfirmade juhtide seas läbi viidud CGI rahvusvaheline uuring näitab, et muutuste ajal on kiirendatud digitaliseerimine üha olulisem konkurentsieelis.

Pikemas usutluses räägib CGI Eesti juht Andres Birnbaum, kuidas keerulisel ajal lootust säilitada ja suurte muutuste tuules võitjana välja tulla. Millist rolli mängib selle kõige juures tehisintellekt ja mis juhtub siis, kui seda “üle kasutada”?

Kuidas aasta alanud on?

Tegusalt. Uus aasta on alati lootusrikas. Kui on hea aasta seljataga, tahad paremat. Kui ei olnud nii hea aasta, tahad ikkagi paremat.

Kas lõppenud aasta oli sinu vaatenurgast pigem parema- või halvemapoolne?

Ma ei ütleks üht ega teist. Nagu kunagi Lennart Meri ütles, kui olukord on kehv, siis on see väetis tulevikuks.

Elu ja majandus on tsükliline. Kui jõutakse punkti, mis enam nii hästi ei toimi, sunnib see tegelikult mõtlema teistmoodi. Oli suurte muutuste aasta. Tõenäoliselt hakkame sel aastal nende muudatuste tulemusi nägema. Seepärast on minu vaade uuele aastale lootusrikas.

Kui vaatan oma mätta otsast, annab muutuste laine võimaluse digitaliseerimiseks ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtmiseks. Kindlasti tuleb seda teha planeeritult ja läbimõeldult. Ega tehnoloogia ega digitaliseerimine ole hõbekuul, mille võtan riiulist, panen käima ja kõik toimibki. Tegelikult nõuab see ka organisatsioonide enda poolt pingutust, et muudatused läbi viia.

Kokkuvõttes on see vältimatu, et taustsüsteemis, kus on vaja muutusi läbi viia, on edukamad need, kes suudavad kiiremini kohaneda. Kohanemiseks on vaja teha investeeringuid digitaliseerimisse ja tehnoloogiasse, et ka uues olukorras konkurentsivõimeline olla.

Kas majanduslikult ebakindlad ajad loovad ka võimalusi? Igaüks ei julge riske võtta.

Päris paljud on jõudnud kohta, kus saavad aru, et nad peavad mingeid riske võtma ja midagi muutma. Majandus on muutunud selliseks geopoliitilise olukorra tulemusel, kus kõik tarneahelad on täiesti ümber organiseeritud – eriti tööstusettevõtetele on see olnud valuline aeg, et kõik tarneahelad uuesti üles ehitada. See on andnud võimaluse nendele, kes seda nutikamalt teevad, olla kokkuvõttes edukamad.

Kindlasti loob ebakindel aeg uusi võimalusi. Geopoliitiline olukord on muutnud kaitsetööstuse ja sellega seonduva aktuaalsemaks. Teisel pool on rohetehnoloogiad, mis annavad võimalusi avastada ja luua uusi turgusid.

Geopoliitiline olukord, maksutõusud ja ebakindlus välispoliitikas seoses Donald Trumpi võimuletulekuga on loonud meedias väga negatiivse fooni. Kust lootuskiired paistavad?

Olen endale maha müünud sellise filosoofia, et igas olukorras tuleb keskenduda sellele, mida saad kontrollida. Paljudele geopoliitilistele protsessidele ei hakka Eesti-sugusel riigil ega meie ettevõtetel hammas peale. Ainus, mida saame teha, on keskenduda asjadele, mida saab muuta ja kontrollida. See kehtib nii isiklikul kui ettevõtte tasandil. Kui räägime turgude ümberorganiseerimisest ja maksutõusudest, jääb meil üle ainult efektiivsust suurendada. Efektiivsust saab suurendada, kui leida võimalusi automatiseerida ja leida uusi ärimudeleid.

Positiivsest küljest on viimased aastad, eriti lõppenud aasta, pakkunud digitaliseerimiseks palju uusi võimalusi. Masinõpe ja AI annab võimaluse ehitada süsteemidele, mis juba olemas on, midagi rohkemat peale ja nii suurendada efektiivsust.

Aasta lõpus tippjuhtide seas läbi viidud CGI rahvusvahelisest uuringust jäi kõlama mõte, et kes on digitaliseerimises esirinnas, saavad sellest rohkem ja kiiremini kasu kui teised. Mis on edu võti?

See uuring näitab tõepoolest, et kes on julgemalt ja struktureeritumalt digitaliseerimise üle organisatsiooni ette võtnud, on sellest ka kasu lõiganud. Ka eelmine aasta näitas, et kliendid,  kes juba panustasid ja investeerisid digitaliseerimisse, saavutasid märkimisväärseid tulemusi. Tänu sellele, et pakkusime uusi lahendusi, millega protsesse automatiseerida ja tootmiskulusid kokku tõmmata, aga ka agressiivsemalt oma lõppklientidele läheneda, kasvatasid rida meie kliente jõuliselt oma turuosa ning suutsid minna uutele turgudele.

Üks komponent on kindlasti julgus seda laiemalt ette võtta. Digitaliseerimisega kaasneb tegelikult ka organisatsiooni enda muutmine. Digitaliseerimine üksi ei lahenda midagi ära. See on tööriist organisatsioonile, kuidas toimida efektiivsemalt. Iga tööriist vajab ka töö tegijat.

Kõigepealt on vaja lahti mõtestada, kuidas aitab digitaliseerimine nii organisatsiooni tervikuna, aga ka iga osakonda ja indiviidi paremini oma asju teha.

Aastaid on räägitud, et Eesti on digiriik. Kas tõesti tuleb kellelegi veel üllatusena, et digitaliseerimine toob kasu?

Oleme erinevates sektorites väga erineval tasemel. Eesti e-riik on väga eesrindlik. Kui võrdleme Euroopa suurriikide või Ameerika ja Kanadaga, ei suuda ka meie kolleegid CGI grupis ära imestada, millisel tasemel teenuseid meil kodanikud digitaalsel kujul saavad. AI ja masinõppe tulekuga on järgmine väljakutse tohutu andmestik, mis Eesti riigil on, uute vahenditega n-ö väärindada.

Nii mõneski valdkonnas võiks digitaliseerimine olla oluliselt paremal tasemel. Näiteks näen, et Eesti riigikaitse võiks olla oluliselt paremini digitaliseeritud. Eesti ostab erinevaid süsteeme – väljakutse on, kuidas neid integreerida ja ühtseks kokku siduda. Kindlasti on veel valdkondi, kus tase võiks parem olla, näiteks tööstuses.

Oma hobiprojektide raames olen kokku puutunud jalgpalliga ning näen, et Eesti jalgpall saaks tehnoloogiat nutikamalt kasutades talentidest rohkem välja pigistada. Sellega oleme paljudest riikidest maas.

Milliste märksõnadega lõppenud aasta kokku võtaksid?

Eelmine aasta oli kõigile üks suur kohanemise aasta. Otsiti uusi turge ja võimalusi, kuidas efektiivsemalt toota. Muutused on olnud suured, mõnele sektorile kindlasti suuremad kui teistele, aga tervikuna on kogu majandus ja ettevõtted pidanud tegelema kohanemisega.

Teine märksõna on kindlasti tehisintellekt, aga mitte ainult AI ise, vaid kuidas seda igapäevategevustesse kaasata. Kui veel eelmise aasta alguses rääkisid paljud AI-st kui võimalusest, siis aasta jooksul hakkasid paljud seda reaalselt kasutama oma töö efektiivsemaks muutmiseks, kasvõi indiviidi tasandil. Kui räägin ka tuttavatega, kes ei tegutse IT-sektoris, on kõik ikkagi hakanud kasutama ChatGPT-d.

Ütleksin, et eelmise aasta lõpuks jõudsime seisu, kus AI vahendite kasutamine on muutunud normatiiviks. Arvan, et üsna ruttu saab tõeks, et kui sa ei kasuta moodsaid tehisintellekti vahendeid, jääb sinu töötempo teistele alla. Kuna AI areneb järjest edasi, siis ka selle kasutamine ja erinevad rakendusvõimalused kasvavad.

Kolmas märksõna on ikka küberturvalisus. Tehnoloogia areng on ühest küljest positiivne, aga teisest küljest tekitab see kurikaeltes ahvatlust ründeid automatiseerida. Ka selleks kasutatakse AI-d järjest rohkem. Uusi petuskeeme, millega nii ettevõtted kui riigid peavad tegelema, tekib palju.

Mida rohkem tehisaru kasutatakse, seda vähemaks jääb sellega seotud hirme. Kas AI-ga on tegelikult oht midagi oma tööprotsessides nässu keerata?

Kõige tüüpilisem oht on, et tahetakse AI-d rakendada ilma selge ärilise eesmärgita. Tegemist on tööriistaga, millel on oma iseärasused ja piirangud, eriti praeguses arengujärgus. Akutrell on hea töövahend, aga kui on vaja naela seina lüüa, oleks mõistlikum võtta ikkagi haamer.

Mistahes digitaliseerimise aluseks on selge visioon ja strateegia, milliseid ärilisi eesmärke sellega soovitakse täita. Tootmisettevõtteid huvitab näiteks automatiseerimise kaudu kulude vähendamine ja tootlikkuse tõstmine. Teenusettevõtted näevad võimalust parandada kliendikogemust, teha väga personaliseeritud pakkumisi.

AI rakendamise juures on veel üks oluline punkt. AI on alati nii hea kui alusmaterjal, mida talle ette söödame. Sellest tulenevalt peavad ettevõtted tegelema oma andmekvaliteediga. Tehisaru ei tee vahet, millised andmed on õiged ja valed. Tema võtab andmed ja teeb sealt järeldused. Kui anname rämpsu ette, tuleb tõenäoliselt ka rämps välja.

Kui suurt ohtu näed tehisaru n-ö ülekasutamises?

Mind isiklikult on hakanud häirima AI-ga produtseeritud kirjatükid ja postitused. See viib maailma mingisse stampi, mis on masina, mitte inimese välja mõeldud.

AI on kõige parem rutiinse töö tegemiseks. Tal puudub inimesele omane loomingulisus. Tehisaru ei ole midagi muud kui inimkonna talletatud informatsioonis ringi surfav masin, kes suudab teha väga hea kokkuvõtte. Midagi täiesti uut ta välja mõelda ei oska.

Sellepärast arvan, et kus tahetakse säilitada oma nägu või käekirja, on oluline tuua sisse inimfaktor. Muidugi saab tehisintellekti kasutada taustajõuna, aga loometööstus võiks jääda AI-st puutumata. Lennukad ideed tulevad tõenäoliselt lähiajal endiselt inimestelt.

Mida rohkem on AI toodetud halli massi, seda erilisemaks inimese loodu muutub.

Mis kunagi ära ei kao, on inimeselt inimesele pakutavad teenused. Hea näide ajaloost on teater, mis pole kuhugi kadunud. Teater elas üle kino ja Netflixi ning elab tõenäoliselt üle kõik järgmised meediavormid. Teatri võlu on, et see on inimeselt inimesele ja seda ei asenda miski.

Millised väljakutsed lõppenud aastast veel äramärkimist väärivad?

Nii eelmisel kui ka sellel ja järgnevatel aastatel on suur väljakutse tööjõud. Räägitakse küll tööjõupuudusest, aga ise ütleksin, et nii infotehnoloogia poole peal kui tööjõu puhul laiemalt on vaja ümber profileerida inimeste oskusi.

Uued töövahendid, mis on tulnud, ei ole endiselt kõigini jõudnud. Nii tehnoloogiaettevõtetel kui ka teistel on tarvis panustada oma tööjõu kvalifitseerimisse, et nad suudaksid digitaliseerimist vastu võtta. Väga lihtne on mälupulga peal tarnida kellelegi mingit süsteemi, aga ükski süsteem ei lähe tööle, kui seda kasutada ei osata.

Mis märksõnad 2025. aastal digitaliseerimise kõrval määravaks saavad?

Tahame või mitte, aina tugevamalt tulevad mängu rohetehnoloogiad. Ka Eestis peavad ettevõtted üha rohkem mõtlema, kuidas oma asju keskkonnasäästlikumalt teha.

Kindlasti muutuvad ettevõtete otsustusprotsessid järjest rohkem andmetel põhinevaks. Masinõppe ja AI-tehnoloogiate rakendamine oma organisatsiooni andmete peal annab uue vaate, mis meid tulevikus üha enam mõjutab. Toon näite jalgpallist, kus tehnoloogia suudab platsil näha rohkem kui kaks või kolm silmapaari treenereid. See annab treeneritele justkui lisasilmapaarid, et koguda rohkem andmeid. Mida rohkem andmeid on, seda täpsemaid ja paremaid otsuseid saab teha. Andmetel põhinev otsustamine on oskus, mida organisatsioonid peavad harjutama.

Lõpetuseks nimeta üks trend, millega tuleks kaasa minna, ja üks selline trend, millega ei tasuks.

Tehnoloogiainimesena leian, et AI on trend, millega peaks kaasa minema. Võiks olla julgust katsetada võimalikult palju erinevaid töövahendeid. Ka ise sunnin ennast mõtlema igal sammul, kas siin oleks koht, mida võiksin teha tehisaru abil. Teen seda nii töö- kui eraelus. Kasutusvaldkond on väga lai. Näiteks on hakatud tehisintellekti abiga reise planeerima. Mina olen maratonijooksja ja lasin oma treeningplaani teha AI-l. Loomulikult käin selle ise üle, aga olen sealt saanud päris hea raamistiku. Isiklikust kogemusest võin öelda, et sellest on kasu – eelmisel aastal suutsin oma maratoni aega 17 minutit parandada.

Kaasa ei tasuks minna igasuguste hirmudega ja lasta neil oma otsuseid või tegevusi mõjutada. Nagu ütlesin, tuleb lõpuks keskenduda sellele, mida saad ise muuta.

Mis on DigiPRO ja kes seda teevad? Loe siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kolm korda nädalas

Telli DigiPRO uudiskiri

Kolm korda nädalas spetsiaalne DigiPRO liikmetele tehtud uudiskiri, et sa midagi olulist maha ei magaks.