Arvepettused ei ole kusagile kadunud! Kuidas enda ettevõtet kaitsta?

Värskest küberturvalisuse aastaraamatust selgub, et arvepettused ei ole kusagile kadunud ning kelmuste ohvriks langemine läheb Eesti ettevõtetele igal aastal maksma suuri summasid. Seetõttu tuleb kõik arved piltlikult öeldes luubiga üle kontrollida.Foto: Shutterstock

Hiljuti avaldas Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) värske küberturvalisuse aastaraamatu, mis annab ülevaate 2022. aasta olukorrast küberruumis.

Kõige muu hulgas selgub aastaraamatust, et eelnevatelgi aastatel aset leidnud arvepettused ei ole kusagile kadunud ning kelmuste ohvriks langemine läheb Eesti ettevõtetele igal aastal maksma suuri summasid.

Mis on arvepettus?

Arvepettus pannakse tavaliselt toime nii, et tarbijaga võtab ühendust isik, kes väidab end olevat mõne teenusepakkuja või partnerettevõtte esindaja (näiteks tegev- või finantsjuht). Seejärel edastatakse kliendile vale (üldiselt välisriigi) kontonumbriga võltsitud arve ning palutakse sellele makse sooritada.

Võltsarvete puhul on nii arve ise kui saatja e-posti aadress tihti originaalile väga sarnased ning seetõttu võib olla raske märgata, et kiri ei pärinegi õigest kohast.

Tihti tuleb pettus välja alles mõni aeg hiljem – siis, kui teenusepakkuja või partner tasumata arve avastab.

Eesti ettevõte kaotas eelmisel aastal arvepettuse tõttu enam kui 70 000 eurot

2022. aastal teavitati RIA-t enam kui 150 finantspettusest ning nende hulgas oli ka kuritegusid, mille puhul ettevõtte esindajad kandsid petturitele koguni kümneid tuhandeid eurosid.

Ühe näitena on RIA aastaraamatus toodud välja olukord, kus kelmid saatsid Eesti suurfirma töötajale õngitsuskirja, milles esitleti end kui ettevõtte tegevjuhti. Raamatupidaja saatis võltsitud arve alusel kelmidele enam kui 14 000 eurot. 

2022. aasta märtsis kaotas teine ettevõtte sarnase pettuse käigus üle 17 000 euro. Mõni kuu hiljem jäi järgmine ohver ilma ligikaudu 8000 eurost. 

Veelgi halvemini läks aga ühel automüügiettevõttel, kellele kurjategijad esitlesid end kui ettevõtte Skandinaavia partnerit ning esitasid neile tasumiseks võltsitud arve. Ettevõte kaotas pettuse tagajärjel enam kui 70 000 eurot.

Taolised pettused kahjustavad oluliselt just nende ettevõtte mainet ja usaldusväärsust, kelle arveid võltsitakse – kliendid ja koostööpartnerid ei pruugi enam teada, milliseid ettevõtte väljastatud dokumente usaldada ja milliseid mitte.

Lisa väljastatud arvetele oma ettevõtte digitempel

Selleks, et kinnitada dokumendi päritolu ja terviklikkust, on hea lahendus võtta ettevõttes kasutusele digitempel. 

Mis see on? Digitempel on ettevõtte tempel digitaalsel kujul. See on sisuliselt sama mis digiallkiri, ent seda väljastatakse üksnes juriidilistele isikutele.

Digitempel annab dokumendi saajale kinnituse, et dokument pärineb tõepoolest selle saatnud ettevõttest ja seda pole pärast templi lisamist muudetud.

Organisatsiooni digitempliga kinnitatud dokumendi kehtivust on võimalik kontrollida samamoodi kui digiallkirjade kehtivustki, ning veenduda, et dokumendi koostas ja väljastas konkreetne ettevõte. 

Digitembeldada saab sisuliselt kõiki dokumente, näiteks hinnapakkumisi, arveid, personaliosakonna dokumente, finantsaruandeid, maksekorraldusi, terviseandmeid, akadeemilisi õiendeid, kirjavahetusi, andmebaasi väljavõtteid ja palju muud.

Soovid ka enda ettevõttes digitempli kasutusele võtta?

Tutvu Dokobiti digitempli lahendustega SIIN või võta julgelt ühendust Dokobiti klienditoega aadressil kasutajatugi@dokobit.com.

Mis on DigiPRO ja kes seda teevad? Loe siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kolm korda nädalas

Telli DigiPRO uudiskiri

Kolm korda nädalas (esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti) spetsiaalne DigiPRO liikmetele tehtud kommenteeritud uudiskiri, et sa midagi olulist maha ei magaks. Iga uudiskirja magnet on meie ajakirjanike kirjutatud pikem artikkel, mis meie arvates võiks selles valdkonnas töötavaid inimesi huvitada ja neile vajalik olla