Tänapäeval tegutsevad paljud ettevõtted mitmetes erinevates riikides ning seetõttu on suurenenud ka vajadus piiriüleste allkirjade järele. Mida enam me rahvusvaheliste klientide ja partneritega kokku puutume, seda rohkem tekib küsimusi selle kohta, kuidas e-allkirjad ja nende nõuded riigiti erinevad.
Vaatame üle, millele on oluline rahvusvahelise e-allkirjastamise puhul tähelepanu pöörata ning miks tuleb turvalisuse tagamiseks alati allkirjade kehtivust kontrollida.
eIDAS määrus on oluliselt lihtsustanud piiriülest e-teenuste tarbimist
2014. aastal võeti Euroopa Liidus vastu eIDAS määrus, mille eesmärk oli ühtsustada e-tehingute standardeid ja seeläbi lihtsustada piiriüleste e-teenuste tarbimist. eIDAS määrusega kehtestati ühised põhimõtted, mille alusel e-identiteeti ja e-allkirju Euroopas tunnustada.
Kui varem tuli rahvusvahelisi dokumente allkirjastada paberil ja edastada need posti teel, siis nüüd on võimalik allkirjastada Euroopa Liidu siseseid lepinguid mugavalt elektrooniliselt.
Erinevates riikides on levinud erineva tasemega allkirjad
eIDAS määrus jagab e-allkirjad usaldustaseme järgi kategooriatesse: kvalifitseeritud e-allkirjad, täiustatud e-allkirjad ja muud e-allkirjad.
Eestis on peamiselt kasutusel kõige kõrgema usaldustasemega e-allkirjad ehk kvalifitseeritud allkirjad. Kvalifitseeritud e-allkirja nimetatakse Eestis ka digiallkirjaks. Rahvusvaheliste tehingute puhul tasub aga meeles pidada, et mitmed Euroopa e-allkirjastamise lahendused ei toeta seda liiki allkirju.
Näiteks Eestis on nii ID-kaardi, mobiil-ID kui Smart-IDga antud allkirjad alati kvalifitseeritud e-allkirjad. Samas Lätis ja Leedus on kasutusel kahe erineva tasemega Smart-ID kontod: Smart-ID ja Smart-ID Basic. Neist viimane on limiteeritud ainult internetipanka sisselogimiseks ja digiallkirja selle abil anda ei ole võimalik.
Põhjamaades on siiani laialdaselt levinud muud e-allkirjad ehk allkirjad, mis ei vasta kvalifitseeritud või täiustatud e-allkirjade nõuetele. Seega võib e-allkiri seal tähendada ka lihtsalt e-kirja lõppu trükitud nime või ekraanile joonistatud allkirja, mis on pildina dokumendile lisatud.
Sellist tüüpi allkirjade puhul on oluline meeles pidada, et need ei ole turvalised ega usaldusväärsed. Esiteks puudub kindlus, et allkirja on tõepoolest andnud väidetav isik. Teiseks ei ole võimalik allkirja kehtivust kontrollida ning hiljem võivad tekkida vaidlused selle üle, kas dokumendi sisu on pärast allkirjastamist muudetud.
Lisaks ei ole seda liiki e-allkirjad kasutatavad näiteks kohtuprotsessides tugeva tõendusmaterjalina.
Kas sama lepingu võib allkirjastada erinevat liiki e-allkirjadega?
eIDAS määrus ei reguleeri lepingute sõlmimisega seotud aspekte ja tehingu vormi küsimusi. Seega kui lepingu allkirjastavad erinevate riikide kodanikud, tuleb esmalt mõelda sellele, millise riigi seadus lepingule kohaldub. See on eriti oluline siis, kui seaduses või lepingus on ette nähtud tehingu vorm (näiteks kirjalik või elektrooniline vorm).
Kui seda seaduses ette nähtud ei ole, võivad pooled ise kokku leppida, millises vormis leping sõlmida. Sel juhul ei ole ka välistatud samale dokumendil erineva tasemega e-allkirja kasutamine. Näiteks kui pooled lepivad kokku, et dokumendil peab olema vähemalt täiustatud e-allkiri, on lubatud kasutada ka sellest kõrgema usaldustasemega e-allkirja (kvalifitseeritud e-allkirja). Kindlasti ei ole aga lubatud kasutada vorminõuetest madalama tasemega e-allkirja, kuna see võib tuua kaasa tehingu tühisuse.
Soovitav on võimalusel alati kasutada kvalifitseeritud e-allkirja. Seda liiki e-allkiri on õiguslikult samaväärne käsitsi kirjutatud allkirjaga ning seda on pea võimatu võltsida. Kvalifitseeritud e-allkirjade puhul on tuvastatud allkirjastaja isik ning tagatud, et dokumenti pole pärast allkirjastamist muudetud.
Allkirjade kehtivust tuleb alati kontrollida
Rahvusvaheliste tehingute puhul on eriti oluline veenduda dokumendile lisatud allkirjade kehtivuses. Kõik digiallkirjastatud dokumendid, mis saabuvad teiselt osapoolelt, tuleks seega valideerida. Valideerimine annab kindluse, et dokumenti pole pärast allkirjastamist muudetud ning allkiri oli selle andmise hetkel kehtiv.
Allkirjade valideerimiseks on võimalusel soovitav kasutada kvalifitseeritud valideerimisteenust. Kvalifitseeritud valideerimisteenusega saab valideerida üksnes kvalifitseeritud e-allkirju ja täiustatud e-allkirju kvalifitseeritud sertifikaadiga. Erinevalt kvalifitseerimata valideerimisteenuse pakkujatest vastutab kvalifitseeritud valideerimiskeskkond valideerimisraportis toodud tulemuste eest. See annab kindluse, et allkirjad on korrektselt valideeritud ning esitatud tulemused on tõesed.
Baltikumi esimene ja seni ainus kvalifitseeritud valideerimisteenuse pakkuja kvalifitseeritud digiallkirjade ja kvalifitseeritud digitemplite valideerimiseks on Dokobit. Kvalifitseeritud valideerimisteenust saab lihtsalt ja mugavalt kasutada Dokobiti portaalis.
Lisaks valideerimisele pakub Dokobiti portaal kõike, mida rahvusvaheliseks allkirjastamiseks vaja läheb. Dokobit toetab erinevaid elektroonilisi identiteete, mis on seaduslikult siduvad ja aktsepteeritud kogu Euroopa Liidus. Dokumente allkirjastades on võimalik valida endale kõige sobivam dokumendiformaat – toetatud on nii Balti riikide siseriiklikud allkirjastatud dokumentide formaadid kui rahvusvahelised formaadid (ASiCe ja allkirjastatud PDF).
Dokobiti vahendusel antud e-allkirjad vastavad kõrgetele eIDAS määrusega seotud nõuetele. Kõik allkirjastatud dokumendid on kindlustatud võltsimise ja allkirjastamise kuupäeva muutmise vastu ning igale portaalis antud allkirjale lisatakse kvalifitseeritud ajatempel.
Täpsemalt on võimalik Dokobiti pakutavate e-allkirjastamise lahendustega tutvuda siin.
