Ekspert selgitab: kas sama dokumendi võib allkirjastada erineva taseme e-allkirjadega?

Vandeadvokaat Margot Arnus soovitab alati meeles pidada, et madalama tasemega e-allkirjade puhul võivad vaidluse korral tekkida probleemid allkirjastaja isiku tõendamisel.Foto: WALLESS

Elektrooniline allkiri on üks asjaajamist lihtsustavamaid asju, mis maailmas eales välja on mõeldud. Sellel on kamaluga plusse ning kvalifitseeritud (QES) e-allkirja peetakse väga usaldusväärseks. Teine lugu on aga nii-öelda lihtsamate e-allkirjadega, mida ei pruugi saada  kohtus tõendina kasutada.    

Advokaadibüroo WALLESS vandeadvokaat Margot Arnus (end. Maksing) selgitab, kas osapooled tohivad ühe ja sama dokumendi allkirjastada erineva taseme e-allkirjadega ning kas õiguslikust aspektist vaadatuna on vahet, kas dokumendi allkirjastamiseks on kasutatud ID-kaarti, Mobiil-ID-d või Smart-ID-d.

Oluline on valida õige tasemega e-allkiri

E-allkirjadel on kolm erinevat taset või liiki. Need on digitaalsel kujul allkirja kujutisega pilt, täiustatud e-allkiri kvalifitseeritud sertifikaatidega ja kvalifitseeritud e-allkiri (QES). Täpsemalt saab e-allkirjade liikide kohta lugeda artiklist “Väldi äpardusi dokumentidega: mida pead teadma digiallkirjadest ja nende kehtivusest?”.

Margot Arnus kinnitab, et Eestis väljastatud ID-kaardi, Mobiil-ID ja ka Smart-ID allkirjad on kvalifitseeritud e-allkirjad. Need on õiguslikult võrdsed omakäeliselt kirjutatud allkirjaga. Seega ei ole juriidiliselt vahet, kas annad allkirja pastaka, ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID-ga.

Dokobit esindaja Eestis Katri Lindau täpsustab, et allkirja andmise vahend ei oma tõepoolest tähtsust, küll aga omab tähtsust, mis tasemega allkirja antud vahendiga luua saab. “Tasub teada, et kui näiteks Eestis on Smart-ID allkiri alati kvalifitseeritud e-allkiri ehk QES, siis näiteks Lätis ja Leedus on kasutusel kahe tasemega Smart-ID kontosid, neist madalam on Basic Smart-ID, mis on kasutatav üksnes näiteks panga iseteenindusse sisselogimiseks, kuid mitte allkirjastamiseks,” selgitab ta.

Lindau rõhutab, et just eeltoodut arvestades tasub allkirja andes mõelda ka sellele, millise riigi seaduse alusel antud lepingut täitmisele pööratakse (loe selle kohta täpsemalt artiklist SIIT). Margot Arnus aga täiendab, et õige tasemega e-allkirja valik on eriti oluline, kui seaduses või lepingus on ette nähtud planeeritava tehingu vorm. 

Tehingu vorm võib olla näiteks:

  • kirjalik vorm, mis tähendab, et dokument peab olema omakäeliselt allkirjastatud;
  • elektrooniline vorm, mis tähendab, et tehing on püsivat taasesitamist võimaldavas vormis, sisaldab tehingu teinud isikute nimesid ja on elektrooniliselt allkirjastatud (elektrooniline vorm on võrdne kirjaliku vormiga (v.a. kui seaduses on nõutud omakäelist allkirja));
  • kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mis tähendab, et tehing on püsivat taasesitamist võimaldavas vormis ja sisaldab tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema allkirjastatud.

Kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi, võivad pooled kokku leppida, millises vormis leping sõlmitakse. Välistatud ei ole ka erinevas vormis tahteavalduse andmine ehk erineva tasemega e-allkirjade kasutamine samal dokumendil. 

Siiski tasub meeles pidada, et kui vastavalt seadusele, poolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida kindlas vormis, ei loeta lepingut üldjuhul sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm (nt mõlemad pooled on kasutanud kokku lepitud tasemega e-allkirja).

Missuguse tasemega allkiri valida?

E-allkirja taseme valik sõltub seega nii lepingu vorminõuetest kui ka kasutaja eelistusest. Margot Arnus soovitab aga alati meeles pidada, et madalama tasemega e-allkirjade puhul võivad vaidluse korral tekkida probleemid allkirjastaja isiku tõendamisel.

Katri Lindau märgib, et kui allkirjastamiseks on kasutatud väga lihtsat e-allkirja (näiteks allkirja kujutis on dokumendile lisatud pildina) võivad tekkida vaidlused ka selles osas, kas dokumendi sisu on pärast allkirjastamist muudetud või mitte. 

“Kvalifitseeritud e-allkiri ja täiustatud e-allkiri kvalifitseeritud sertifikaatidega annab lisaks allkirjastaja nõustumise märgile ka kindluse, et pärast allkirjastamist ei ole dokumenti muudetud,” ütleb Lindau ning lisab, et mõlemad allkirjatüübid on kasutatavad juriidilistes protsessides tõendusmaterjalina, aga ainult kvalifitseeritud digiallkirjal on käsitsi kirjutatud allkirjaga kindlasti samaväärne õiguslik toime.

Margot Arnus nõustub Katri Lindauga märkides, et kvalifitseeritud e-allkirjal on käsitsi kirjutatud allkirjaga samaväärne õiguslik toime ning seda on peaaegu võimatu võltsida. Seetõttu – kui on võimalus kasutada kvalifitseeritud e-allkirja, on soovitatav seda igal juhul kasutada, sest kunagi ei tea, millal selle turvalisust vaja minna võib.

Mis on DigiPRO ja kes seda teevad? Loe siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kolm korda nädalas

Telli DigiPRO uudiskiri

Kolm korda nädalas (esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti) spetsiaalne DigiPRO liikmetele tehtud kommenteeritud uudiskiri, et sa midagi olulist maha ei magaks. Iga uudiskirja magnet on meie ajakirjanike kirjutatud pikem artikkel, mis meie arvates võiks selles valdkonnas töötavaid inimesi huvitada ja neile vajalik olla