Ilmselt olete kuulnud ajatemplitest, kuid kas olete mõelnud, mis nad on ja milleks vajalikud? Mida ajatempel teeb?
Millal tuleb mängu ajatempel?
Digitaalse allkirjastamise sertifikaadil on kehtivusperiood, sest sertifikaat on väljastatud piiratud ajaks, näiteks kolm või viis aastat. (Loe digiallkirja kehtivuse kohta täpsemalt artiklist SIIT.) See tähendab, et selle aja möödudes ei saa te selle eID-ga enam dokumente allkirjastada ning teie varasemalt antud allkirjad ei ole ilma ajatemplita enam kehtivad.
Oletame, et teie digiallkirja sertifikaat aegub homme. Te allkirjastate täna dokumendi. Mis saab, kui homme küsib keegi allkirja kehtivuse kohta tõendit? Kuidas te tõendate, et te allkirjastasite siis, kui sertifikaat oli veel kehtiv? Siin tulebki mängu ajatempel.
Ajatempel on tõend, et allkiri anti siis, kui sertifikaat oli veel kehtiv. Ilma ajatemplita ei ole võimalik tõendada, millal allkiri loodi ehk allkiri võidi anda ka pärast seda, kui sertifikaat oli kehtivuse kaotanud või kehtetuks tunnistatud.
Kokkuvõtlikult – ajatempleid kasutatakse märkimaks aega, mil allkiri dokumendile lisati. Ajatempel on ainus viis tõendamaks, et allkiri anti siis, kui allkirjastaja sertifikaat oli kehtiv.
Ajatempel eIDAS määruses
Tehniliselt defineerib eIDAS elektroonilist ajatemplit kui “elektroonilised andmed, mis on lisatud muudele elektroonilistele andmetele või on nendega loogiliselt seotud ja mis tagavad viimatinimetatud andmete päritolu ja tervikluse”.
Digitaalne ajatempel on kvalifitseeritud juhul, kui see seob kuupäeva ja kellaaja andmetega viisil, mis muudab võimatuks templi lisamise kuupäeva muuta, baseerub täpsel ajaallikal ning kasutab allkirjastamisel täiustatud digiallkirja või kvalifitseeritud teenusepakkuja täiustatud e-templi sertifikaati.
Sarnaselt digiallkirjale ei saa ka e-templi vastuvõtmisest keelduda põhjusel, et see on digitaalsel kujul. Euroopa Liidus välja antud kvalifitseeritud ajatempel on kehtiv kõigis liikmesriikides.
