Küllap puutume me kõik ühel või teisel kujul kokku pitsatitega. Tööl, kodus, ajalooõpikutes ja isegi lasteaias on pitsateid kasutatud ühe ustavama ja usaldusväärsema autentsuse tõendina läbi sajandite.

Enne pitsati ajaloosse sukeldumist on oluline täpsustada ja mitte segi ajada pitseri ja templi mõisteid: pitser on pabermaterjalile (dokumendile) pandud reljeefne pilt või kiri.

Tähtsamad ja mõjukamad dokumendid on iidsetest aegadest olnud pitseeritud: ametisse nimetamised, diplomid, lepingud, privileegid, müügiaktid ja muud olulised ametlikud dokumendid. Maailma tähtsamaid dokumente kaunistas ja mõtestas ainulaadne ühe templiga vajutatud pitsat.

Tundub, et midagi pole muutunud? Tollal aga mõisteti pilte paremini kui ehk lugeda osati, mistõttu oli pitsat selgemini arusaadavam kui allkiri.

Reljeefsed vahast pitserid

Pitsat on pitseri löömiseks kasutatav füüsiline vorm, millesse on peegelpildis uurendatud kujutis või kiri. Levinuim oli pitseri abil vahasse pitsati ehk siis kujutise löömine. Pitserid on ajalooliselt täitnud allkirja funktsiooni, tähistades nii dokumendi tähtsust, autentsust ja vaieldamatut jõudu. Neid on kasutatud sajandeid. 

Huvitav on see, et vanasti kasutati erinevates värvides vaha ning igal värvil oli oma tähendus. Näiteks võis kõige rohkem pitsereid näha kollastele, rohelistele või punastele (peamiselt kõige uhkematele) vahadele vajutatuna. harvem kohtas musta, mida kasutati ainult leinamise märgina.

Vähe sellest, pitserid ei olnud mitte ainult eri värvi ja eri kujuga, vaid ka eriliste mustritega – lillelised ning täiendatud nikerdatud kaunistustega.

Tahmast tušini

Kas kujutad ette tahmast pitserit? Jah, ka tahma on kasutatud pitsati jäljendi saamiseks. Ja seejärel võeti pitsati löömiseks kasutusele tušš.

Aja jooksul said pitser ja pitsat kättesaadavaks mitte ainult riiklikele võtmeisikutele, vaid ka linnadele, asutustele ja võtmepositsioonidel töötajatele.

Moodsad ajad

Oleme juba teada saanud, et füüsiline pitser on arenenud tindikujutiseks, mille loomiseks on kasutatud pitsatit. Ka siin on endiselt võimalik olla moodne ja eksklusiivne.

Kõige populaarsemad, mida tänapäeval raamatupidamises kasutatakse, on isevärvuvad templid. Selline tempel on valmistatud kummist, millele on graveeritud soovitud tekst või märk. Isevärvitav mikropoorne trükk on aga kvaliteetsem, kuna see ei ole valmistatud kummist, vaid mikropoorsest plaadist.

On eriliselt mugav, kui tempel ei ole staatiline ja jäljendit saab muuta. Sellised templid on muudetava osaga ning trükitud teksti saab kasvõi igal kasutuskorral muuta. Sellises templis võib sisalduda lugeja, mis võimaldab kasutajal moodustada vajaliku numbrikombinatsiooni (näiteks seerianumbri, kuupäeva või kellaaja).

Puidust templeid kasutatakse tavaliselt pakendite või euroaluste märgistamiseks tootmises, need on massiivsed ja lihtsa, minimalistliku disainiga. Nende täielik vastand on taskutempel. 

Taskutemplid on tõeliselt kasulikud neile, kes reisivad sageli või on pidevalt liikvel, kuna on väikesed, kompaktsed ja mahuvad tõepoolest ära ka taskusse või käekotti. Lisaks on sellised templid saadaval ülimalt rikkalikul valikul nii värvi- kui ka kuju poolest.

Kõige ilusam tempel trükkimiseks on reljeefne tempel, mis on mõeldud mälestusdokumentide, pidulike dokumentide, diplomite tembeldamiseks, näidates nii soliidsust ja prestiiži. Reljeefne tempel näeb tõeliselt muljetavaldav välja – tempel moodustub paberilehele reljeefselt, jättes sinna sisse süvendid ja konarused.

On, mille hulgast valida! Kuid me ei pane siin veel pitsati arengut kokku võtvale artiklile punkti.

Elektrooniline tembeldamine

Traditsiooniline tinditempel on endiselt kasutusel paljude ettevõtete äriprotsessides. Aja säästmiseks hakatakse aga sageli otsima uuenduslikumaid ja digitaalseid lahendusi. Sel põhjusel on ilmavalgust näinud elektrooniline ehk digitempel.

Elektrooniline ehk digitempel on sisuliselt sama toimega kui tempel, ainult elektroonilisel kujul. Kui oled kunagi elektroonilist- ehk digiallkirja kasutanud, siis ilmselt mäletad, et ammu aega tagasi sai ettevõtte dokumente isikliku digiallkirjaga allkirjastada vaid selleks volitatud isik, tavaliselt ettevõtte juht.

Milleks elektrooniline tempel? Just selleks, et juriidilise isiku dokumente saaks kinnitada digitempliga, mis ei kuulu organisatsioonis konkreetsele füüsilisele isikule ja kasutada digitemplit olukordades, kus see on sobivam kui kellegi isiklik allkiri.

Elektroonilisel allkirjal põhinevate lahenduste pakkuja Dokobiti juhi Gintas Balčiūnase sõnul kasutatakse digitemplit tavaliselt kahel juhul: dokumentide päritolu ja terviklikkuse tagamiseks või protsesside automatiseerimiseks ja manuaalse töö kaotamiseks.

Esimesel juhul kasutatakse digitempleid kõige sagedamini siis, kui käsitletakse tundlikku teavet, nagu maksuaruanded või terviseandmed. Samuti digitaliseeritud dokumentidega töötades: kui need skaneeritakse või tahvelarvutites ekraanile joonistatud allkirjaga allkirjastatakse.

Teisel juhul on digitempel abiks suuremate dokumentide korraga töötamisel, näiteks arvete koostamisel või arvete väljavõtete genereerimisel. 

“Digitempel igal juhul kinnitab ja lubab kliendil rahulikuks jääda, et dokumendid on pärit konkreetselt ettevõttelt. Nii et see pole üllatav, et digitempleid kasutavad üha enam erinevad finants- ja telekommunikatsiooniteenuseid pakkuvad asutused,” märkis Balčiūnas.

Templite moodi dikteerivad aeg ja kiirelt muutuv elustiil. Balčiūnase sõnul suurenes pandeemia ajal ettevõtetes vajadus protsesse digitaliseerida, et töö võimalikult ladusalt kaugtöö vormis sujuks.

Elektrooniline allkiri, elektrooniline identifitseerimine ja ka elektrooniline tempel on muutumas nii väiksemate kui loomulikult suuremate ettevõtete prioriteediks. Tegelikult ei muuda kõik need elektroonilised lahendused lihtsaks mitte ainult asjade kaughaldamist, vaid loovad ka moodsa ettevõtte kuvandi ja säästavad ka aega, inimressurssi ning loomulikult keskkonda.