KPMG äriblogi

Elu läheb edasi: majanduse taastumine on toonud kaasa erakordset aktiivsust Eesti ettevõtete ostu-müügi tehingute ja finantseerimise turul

KPMG Baltics OÜ M&A valdkonnajuht Dmitri Ševoldajev.Foto: KPMG

Kolmanda kvartali seisuga on 2021. aasta jooksul Eesti ettevõtlusmaastikul nähtud nii pea miljardi euroseid ettevõtte väljaoste rahvusvaheliste investorite poolt, iduettevõtete jätkuvat võimekust kaasata miljoneid eurosid ja omamoodi investeerimisrallit kohalikul börsil. Seda kõike ja veelgi enamat aitavad lahti mõtestada KPMG spetsialistid Dmitri Ševoldajev, Helen Veetamm ja Triin Ahlberg. 

Mergermarketi andmete põhiselt on 2021. aasta kolmanda kvartali seisuga Eesti ettevõttega seoses tehtud 38 ostu-müügi tehingut, mis on 138 protsenti ja 73 protsenti rohkem kui vastavalt 2020. aasta ja 2019. aasta kolmanda kvartali seisuga. Kuigi mitmete tehingute puhul ei avalikustatud selle väärtust, siis on tõenäoline, et 2021. aasta tehingute koguväärtus võib küündida kahe miljardi euro lähedale või isegi sellest üle. 

“Suurimad tehingud, mida peaks eraldi mainima on Soome energeetika kontserni Fortumi Balti äriüksuste müük Šveitsi Partners Groupile ligikaudu 900 miljoni euro eest, Graanul Investi 80 protsendi osaluse müük USAs tegutsevale rahvusvahelisele varahaldusettevõttele Apollo Global Management (tehingu väärtus ei avalikustatud, kuid eeldatavasti ühe miljardi euro lähedal) ja Tallinna Vee väljaost Tallinna Linna ning OÜ Utilitase poolt ligikaudu saja miljoni euro eest,“ loetles KPMG Baltics OÜ M&A valdkonnajuht Dmitri Ševoldajev. 

Ta lisas, et ainuüksi nende mõningate loetletud tehingute väärtus on kokku üle ühe miljardi euro. Siinkohal joonistub välja ka trend, et eriti aktiivne on 2021. aasta tehingute osas olnud energeetika ja infrastruktuuri sektor. “Eelpool mainitule lisaks leidsid aset ka Imatra Elektri võrgu-ja elektrimüügi äri müügid, mida omandasid vastavalt Eesti Energia ja Elektrum Eesti. Läti energiakontserni Latvenergo tütar Elektrum Eesti ei piirdunud, aga ainult Imatra ostuga ning suve keskel omandas ka Baltic Energy Systems OÜ, Energiaturu Võrguehituse OÜ ja SNL Energia 1 OÜ,” lisas Ševoldajev.  

Tema sõnul võib tehingute aktiivsus infrastruktuuri ja energeetika valdkonnas tuleneda kahest põhjusest. Esiteks tunnetavad investorid, et inflatsioon on liikumas ülespoole ning ajalooliselt on just energeetika ja infrastruktuuri valdkondi peetud stabiilseteks ja vähemriskantsemateks investeeringuteks, mis pakuvad inflatsiooni vastu kindlust. 

“Lisaks majanduse taastumisele on aktiveerunud ka kapitali turud, mida mõningad ettevõtted on ära kasutanud turu konsolideerimiseks või positsiooni tugevdamiseks just läbi konkurentide omandamise,” selgitas Ševoldajev. 

Helen Veetamm Foto: KPMG Baltics

Eesti idu-sektor jätkab rekordite püstitamist 

Kohaliku idu-sektori valdkonna andmete kohaselt on 2021. aasta kolmanda kvartali seisuga Eesti idu-ettevõttetel õnnestunud 76 korral edukalt raha kaasata kogumahus üle 900 miljoni euro. On tõenäoline, et kapitaliturgude aktiivsust arvestades võidakse selle aasta lõpuks ületada ka ühe miljardi euro piir. Isegi kui see ei juhtu on kasv olnud muljetavaldav, peaaegu sada protsenti võrreldes 2020. aastaga. 

“Samas on oluline välja tuua, et suure mahu taga on olnud paar väga suurt raha kaasamist, mis on sellel aastal aset leidnud. Näiteks Bolt kaasas ligikaudu 600 miljonit eurot Series E rahastamis voorus ja Veriff kaasas peaaegu 60 miljonit eurot Series B voorus,”selgitas Ševoldajev. 

Positiivne on olnud ka see, et selle aasta kolmanda kvartali seisuga on toimunud üle 30 tehingu, milles Eesti idu-ettevõtted kaasasid üks miljon eurot või rohkem. “See on pea 20 protsenti rohkem kui eelmine aasta samal ajal ning näitab, et investorite huvi Eesti idu-ettevõtete vastu ei näi raugemat. Samas tekib juurde innovatiivseid ettevõtteid, mis otsivad ressursse uute lahenduste väljatöötamiseks ja välisturgude vallutamiseks,” kommenteeris Ševoldajev. 

Suureks üllatuseks ei ole, et valdkonniti on suurem enamus raha kaasanud idu-ettevõtted seotud fintech ja tarkvara arendusega. Siiski on tema sõnul sellel aastal olnud rõõm näha, et kasvanud on investeeringute osakaal ettevõtetesse, mis tegutsevad jätkusuutlikkuse, ESG või rohe energeetika valdkonnas. “Hiljuti on antud valdkondade esindajatest edukalt raha kaasanud näiteks Roofit.Solar, Sunly,  Eleport, Fusebox, Hepta Airborne, Skeleton Technologies, Single.Earth ja Grünfin,” selgitas Ševoldajev. 

KPMG Baltics OÜ direktor ja vandeaudiitor Helen Veetamm tõi välja aga veel ühe trendi. Nimelt lükatakse edasi ka aktsiate avaliku emiteerimist (IPO) ning tehakse väga hiliseid investeerimisvoore, kus investorid saavad täiendavalt kaasa tulla ning mõne ükssarviku edust osa saada. “Tehakse juba kas E või F või lausa G voorusid päris suurtes mahtudes,” tõdes Veetamm. 

“Hilises rahastamisvoorus võivad ka mõned pensionifondid investeerimist kaaluda või näiteks private equity firmad, kes traditsiooniliselt iduettevõtetesse ei investeerinud,” täiendas KPMG Baltics OÜ M&A vanemekspert Triin Ahlberg.

KPMG Baltics OÜ M&A vanemekspert Triin Ahlberg. Foto: KPMG

“Me näeme, et julgust ja soovi raha kaasata on palju ka meie klientidel. Arutame koos nendega, mis on nende plaan raha tõstmiseks ning leiame üheskoos milline võiks olla sobivaim lahendus selleks,” lisas Veetamm.

Investeerimispalavik ja IPOdroom Tallinna börsil

Kui suuremate lääneriikide nagu USA ja Ühendkuningriigi kodanike ning isegi meie põhjanaabrite hulgas on finantsturgudel investeerimine olnud eraisikute seas tavaline nähtus, siis Eesti puhul on suuremat aktiivsust märgata just viimastel aastatel. Selle taga on olnud kindlasti kasvav teadlikkus ja  suurenenud keskmine finantsvõimekus. Ka COVID-19 pandeemia on mänginud oma rolli. 

“Pandeemia algusaegadel, eriti siis, kui riik lukku pandi, tekkis inimestel rohkem vaba aega ning samas paljudel vähenes või kadus põhiline sissetuleku allikas,” selgitas Ševoldajev. Ta lisas, et tänu sellele hakati uurima ka teisi viise, kuidas raha teenida või olemasolevat sissetulekut suurendada ning avastati enda jaoks investeerimismaailm. 

Oma panuse on andnud ka viimaste aastate kohalikud edulood nagu Skype, Pipedrive ja Transferwise. “Inimesed soovivad saada osa järgmise ükssarviku eduloost,” täiendas Ševoldajev. See kasvav jaeinvestorite huvi investeerimise vastu on avaldanud otsest mõju ka Tallinna börsile, kus tänavu on kõik esmased aktsia pakkumised olnud ülemärgitud (nõudlus aktsiate vastu on suurem kui müügiks olevate aktsiate arv). 

“Erilist tähelepanu on väärt näiteks Bercman Technologies aktsiate emiteerimine First North alternatiiv turul, mis oli 14,5 korda üle märgistatud ja kuigi Enefit Greeni IPO oli üle märgistatud ainult neli korda, siis ainulaadne oli see, et kokku üle 60,000 jaeinvestori, mis on 4,5 protsenti Eesti elanikkonnast, ostis ettevõtte aktsiaid,” tõdes Ševoldajev.

Kindlasti tõi Ahlbergi hinnangul aktiivsust juurde ka see, et pensionisambast lahkujad said oma kogutud raha kätte, mis on andnud neile võimaluse ise toimetada märkimisväärse täiendava rahasummaga. “Osad aga jätkasid pensionisambas, ent juhivad ise nüüd oma pensionisamba investeeringuid läbi pensioni investeerimiskonto. Igal juhul otsustavad inimesed ise ,kuhu nad investeerivad,” rääkis Ahlberg. Tema sõnul ongi selles taganttuules kõik need väga ülemärgitud IPO’d ja emissioonid tänavu siia juhtunud. 

Lõpetuseks rääkis Veetamm ka riskikapitali fondidest, millest paljud on esimesed fondi rahastused väga edukalt turule toonud, mõned head exitidki teinud ning on kaasanud täiendavat kapitali, et luua uusi fonde. 

“Väga hea näide sellest on Eestis tegutsevad era-ja riskikapitali fondid Baltcap, Livonia ja Tera Ventures, kes kõik sellel aastal viisid edukalt lõpuni uute fondide jaoks raha kaasamised – vastavalt 177 miljonit eurot, 147 miljonit eurot ja 43 miljonit eurot,” lisas Ševoldajev. Tema sõnul on antud raha kaasamised fondide poolt positiivseks märgiks, et kohaliku turu osas ollakse optimistlikud ning leidub veel piisav hulk Eesti ettevõtteid kellesse investeerida. 

Selle kõige kokkuvõtteks võib öelda, et Eestis hakkab lõpuks välja kujunema laiapõhisem finantseerimise turg. “Kui algselt oli puudus likviidsusest ja valikust, siis nüüd hakkab tekkima uusi instrumente, fonde ja tekkis ka börsi aktiivsust juurde, mis on positiivne just ettevõtete mõttes, sest neil tekib traditsiooniliste panga laenude kõrval suurem hulk alternatiivseid mooduseid raha kaasamiseks,”kirjeldas Ševoldajev. 

Mis on DigiPRO ja kes seda teevad? Loe siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate DigiPRO ja Ärigeeniuse olulisematest lugudest.