Indigolaste mängumaast majandusveduriks – idusektor pole enam nišivaldkond

Advokaadibüroo KPMG Law juhtivpartner ja vandeadvokaat Karin Kaup.Foto: KPMG

Veel mõni aasta tagasi tundus ehk idusektor vaatamata edulugudele trendika nišimajandusena, pigem ketsides-pusades indigolaste pärusmaa. Nüüdseks on see aga kõikjal maailmas üha olulisem osa majandusest ning kasvuettevõtete investoriteks ja koostööpartneriteks on pika ajalooga ärihiiud.

Miks see nii on, arutlevad era- ja riskikapitalifonde ühendava EstVCA tegevjuht Kadri Lindpere, KPMG tehingutenõustamise valdkonnajuht Dmitri Ševoldajev ning advokaadibüroo KPMG Law juhtivpartner ja vandeadvokaat Karin Kaup.

EstVCA ja KPMG asusid hiljuti koostööd tegema. Mida see endast täpsemalt kujutab?

Kadri: Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon (EstVCA) on katusorganisatsioon, mille enam kui 50 liikme seas on lisaks era- ja riskikapitalifondidele ka valdkonna tugiteenuste pakkujad ja muud kasvuettevõtete ökosüsteemis osalejad. Meie peaeesmärk on arendada Eesti era- ja riskikapitali turgu nii, et siinsed fondid kasvaksid, neid tuleks juurde ning välisinvestorid oleksid kursis meie digiriigi ja fondimaastiku võimalustega. See on mitmekülgne ja põnev ülesanne ning mul on väga hea meel, et KMPG on üks neist, kes aktiivselt kaasa mõtleb ja tegutseb.

Karin: Umbes aasta tagasi hakkas KPMGs kujunema valdkondade ja ärisuundade ülene tuumikrühm, kes keskendub teadlikult ja strateegiliselt kasvuettevõtetele. Nõustamisteenuste ja advokaadibüroo sünergias on meie fookus tulevikutehnoloogia ja iduettevõtted – soovime saada selle kiiresti kasvava ökosüsteemi osaks. Tuumikmeeskonna ülesandeks ongi välja mõelda, kuidas me saame sellesse panustada, otsides ja pakkudes seda, mida Eestis veel ei ole. Oleme selleks moodustanud KPMG Soome ja Skandinaavia võrgustikuga töörühmi, kes suudaksid toetada ettevõtete, idude ja investorite koostööd kogu Põhjamaade regioonis. Aitame kasvuettevõtteid oma laia kogemuse, mitmekülgse pädevuse ja nõustamise kaudu.

Dmitri: See tuumikrühma idee arenes KPMG kolleegide seas loomulikult, sest üha enam ärisuundi puutus kasvuettevõtete sektoriga kokku. Seepärast liitusime ka äriinglite võrgustiku EstBANi ning EstVCAga. Nii võttis meie tegevus uue ja konkreetsema vormi ärisuunana KPMG New Ventures.

New Venturesi valdkonna roll KPMGs on kaasata ja kombineerida nii-öelda traditsiooniliste ärivaldkondade teadmisi-kogemusi idusektori paindlikkuse ja kasvufilosoofiaga. Ühelt poolt saame idusektori riskialdist mentaliteeti viia korporatiivmaailma ja teisalt pakkuda iduettevõtetele korporatiivsektori toel kiiremaid arenemisvõimalusi.

Mujal maailmas pole koostöö idusektori ja väljakujunenud ärimudeliga ettevõtete vahel midagi uut. Sünergiat ja lisandväärtust on niimoodi loodud juba aastaid, heaks näiteks on siin suur- ja kasvuettevõtete koostööna uue teenuse või toote turule toonud hargettevõtted ehk spin-off’id. EstVCAga liitusimegi selleks, et leida võimalusi, kuidas luua sildu, millest võidaksid mõlemad osapooled.

Mida on tulusa ärimudeli ja pika ajalooga ettevõtetel võita koostööst idusektoriga?

Kadri: Peamiselt on nad saanud inspiratsiooni ja avastanud uusi võimalusi, aga kohanud kindlasti ka proovikive, sest traditsiooniliste ettevõtete jaoks on kiirelt kasvavad tehnoloogiaettevõtted ju mõnes mõttes konkurendid. Selle asemel aga, et tunda pidevalt kasvavat konkurentsisurvet, on suurettevõtetel ja ettevõtjatel võimalik protsessis osaleda investori või koostööpartnerina. 

Tegelikult on juba praegu hägustumas piirid n-ö uue ja vana majanduse vahel. Kõik ettevõtted on mõnes mõttes tehnoloogiaettevõtted ning seetõttu ongi väljakujunenud ärimudeliga ettevõtetel tugev motivatsioon arendada innovatsiooni, ja miks mitte teha seda iduettevõtete toel. Koostöös nendega on seda lihtsam teha.

Seevastu idude jaoks on koostöö suurettevõtetega ülimalt atraktiivne n-ö targa raha tõttu. See tähendab, et investor ei panusta ainult rahalist kapitali, vaid jagab ka oma teadmisi, kogemusi ja võrgustikku, mille toel idu saab oma ärimudelit ja toodet arendada, finantsprognoose teha või meeskonda õigeid inimesi leida.

Dmitri: Oluline on mõista, mille alusel me eristame väljakujunenud ettevõtet idust. Esimese all peame silmas pikka aega tegutsenud organisatsiooni, kes lähtub oma väljakujunenud ärimudelist, et teenida ja kasvatada omanike tulu. Põhimureks on tal sageli järjest ebastabiilsem ja muutlikum turg, kus on keeruline vanaviisi jätkata pikemas perspektiivis.

Eesti ettevõtlusmaastikul on nende probleem ka liialt vähene investeerimine teadus-arendustegevusse. Viimaste andmete järgi investeeritakse 1,6% aastasest SKTst arendustegevusse, kuigi Eesti konkurentsivõime kava kohaselt oli eesmärk jõuda 2020. aastaks 3%ni. Me jääme siin kõvasti alla isegi ELi keskmisele (2,2%), rääkimata näiteks Soomest (2,8%). Lisaks vaatame erakapitali: investeeringute osakaal Eestis on 0,86%, samas kui Soomes on see 1,83% ning ELi keskmine 1,46%. Aktiivsem pikaajaline investeerimine on toimunud küll meie IT-sektoris, mille tulemusel näeme ka nüüd ükssarvikuid.

Paljudes väljakujunenud ettevõtetes on ikka see mõtteviis, et milleks parandada midagi, mis töötab. Kuid see võib olla väga riskantne lähenemine. Võtame näiteks Kodaki, kellel oli kunagi 140 000 töötajat, kuid kes andis 2012. aastal sisse pankrotiavalduse, samal ajal kui Facebook ostis miljardi dollari eest 13 töötajaga Instagrami. Rahulolu ja mugavustsoon on ohtlikud. Selles mõttes on koroonapandeemial olnud positiivne mõju, sest see on mõnegi ettevõtte mugavustsoonist välja raputanud.

Idu aga alles otsib või töötab välja uut ärimudelit ning tema põhieesmärgiks on kiire kasv. Nii on ta paindlikum ja innovaatilisem ning horisontaalne struktuur lubab muutlikus keskkonnas kiirelt kohaneda ja ärisuunda muuta. Idu riskitaluvus on võrreldes traditsioonilise ettevõttega palju kõrgem.

Idusektor saab seega aidata traditsioonilistel ettevõtetel leida kuluefektiivseid võimalusi uute toodete-teenuste-protsesside arendamiseks, täiendamiseks ja lisandväärtuse pakkumiseks. Samuti saab traditsiooniline ettevõte tänu koostööle idusektoriga laiendada oma meeskonda või intellektuaalset omandit.

Kadri: Iduettevõte mõtleb ka kohe toote või teenuse loomisel globaalselt. Idee peab olema ülemaailmse kasvupotentsiaaliga, muidu on arenguvõimalused piiratud. Ka idusektoris tegi koroona oma töö: mõni pidi tegema ärimudelis kannapöörde, teine võitis olukorrast palju, kolmas pidi äri üldse seisma panema… Kasvuettevõte on oma olemuselt hästi paindlik ja kohanemisvõimeline, nii et koos targa rahaga on kindlasti olemas hea valmisolek ka teadus- ja arendustegevusse panustamiseks.

Kas meie õigusruumil on olnud oma roll IT-edulugudes?

Karin: Eesti õigusruum ja maksusüsteem soosivad nii iduettevõtete tegevust kui ka koostööd korporatiivsektori ning kasvusektori vahel. Samas on siin idumaastiku õiguslikud trendid ajalises nihkes suuremate turgudega, näiteks USAga, sest uusi investeerimisinstrumente võetakse vastu viitega. Näiteks SAFE (Simple Agreement for Future Equity) lepingu formaati, mida Y-Combinator tutvustas 2013. aastal, on Eestis siiani vähe kasutatud, ehkki see instrument võiks lihtsustada investeeringute protsessi ja ajakohastaks siinset idumaastikku. Kuigi SAFE lepingule ei ole Eesti õigusruumis täpset sisulist vastet, on praktika siin kujundavaks jooneks ja üldjoontes õigusruum ei välista ka reguleerimata instrumentide kasutamist. Tihtipeale on Eesti turul sõlmitavad investeerimislepingud allutatud välisriigi õigusele, mis on ka loogiline, arvestades välisinvestorite osakaalu.  

Eesti turu väiksus paneb kohe globaalselt ja ekspordile mõtlema, kuid kohapeal eeldab see ikkagi põhjalikku kodutööd nii investoribaasi kui ka tehingustruktuuride suhtes. Mitmed organisatsioonid teevad head tööd, tutvustades iduettevõtetele ja investoritele võimalusi, ent tihti on kitsaskohaks ebatõhus riskianalüüs. Esimene konkreetne ja hästi praktiline nn toode, millega KPMG New Ventures välja tuli, ongi kasvusektorile mõeldud esmane riskianalüüs, mis annab investoritele ja koostööpartneritele hea ülevaate. Analüüsime iduettevõtet nii juriidilisest aspektist (omanike struktuur ja finantseeringute struktuur, regulatiivne pool) kui ka maksuriskide ning välismaiste tegevuste suhtes. Nii on idudel lihtsam investorite või fondide poole pöörduda. KPMG analüüs näitab idu asutajate asjaajamise läbipaistvust ning kohusetundlikkust, aga toon vajadusel esile ka vead, mis on tarvis ära parandada. Hiljem saavad potentsiaalsed investorid tellida juba põhjalikuma õigus-, maksu- ja finantsauditi.

Kuidas on suurettevõtetel kõige mõistlikum idusektorisse investeerida?

Karin: Kindlasti on seda otstarbekas teha tütarettevõtete kaudu. Eesti ettevõtted on juba piisavalt suureks kasvanud, et sisaldada mitut ärisuunda, ja mõistlik on neid jaotada selliselt, et maandada riski.

Samas mõne korporatsiooni omanikud ei ole valmis idusektorisse sisenema või pole selline investeerimisplaan lihtsalt globaalse juhtimisstruktuuri tõttu võimalik. Sellisel juhul saab rühm inimesi luua iseseisva investeerimisele suunatud ettevõtte, mille omanikuks pole siis korporatsioon, vaid töötajate ring, ning fond ise investeerib tarka raha konkreetse valdkonna iduettevõtetesse.

Kui aga investeerimine tundub liiga riskantne ja võõras, siis saab suurettevõte innovatsiooni sisse tuua ka idusektori teenuste-toodete kasutamise kaudu kliendi või koostööpartnerina. Näiteks uue koolitus-, müügi- või finantstarkvara abil saab õppida tundma meeskonda ja teisi valdkonna tegijaid ning tuua riskivabalt oma äritegevustesse uusi lahendusi.

Millest alustada, kui juhtkond või omanikering on huvitatud idusektorisse investeerimisest?

Kadri: Seda tasuks teha struktureeritult. Eestis näeme veel, et peamiselt on aktiivsed suurettevõtete juhid ja omanikud, kes investeerivad isiklikku raha äriinglitena, aga ka korporatiivsektori investeeringud kasvavad hoogsalt. Välismaal on silmapaistev trend nii korporatiivsete idufondide loomine kui ka korporatsioonide osalemine era- ja riskikapitalifondides investorina.

Keda siis Eestis jälgida? Näiteks kiirendeid, kus mentorite toel kasvatakse idu idee konkreetse äripotentsiaaliga toote-teenuseni. Teine seltskond on EstBan ehk äriinglid, kes teevad sündikaadina koostööd Soome äriinglitega. Nemad analüüsivad igakuiselt idusektori esmatasandit, kus liiguvad väiksemad summad. Järgmine tasand ongi juba riskikapitalifondid, keda EstVCA enda alla koondab ja kes tegelevad investeerimisega põhitööna. Nende puhul on ettevõttel või erainvestoril võimalik investeerida raha mitmekesise portfelliga ja professionaalide juhitud fondi. Ka on võimalik koostöö fondidega näiteks kaasinvestorina.

Kindlasti on hea osaleda suurematel konverentsidel, milleks Eestis on sTARTUp Day ja Latitude59, ning tutvuda valdkonna organisatsioonidega, näiteks Asutajate Seltsiga. See hõlmab idusektoris tegutsevaid asutajaid, kes teevad koostööd, et jagada kogemusi, teha Eestist parim koht iduettevõtte asutamiseks ning anda ühiselt hoogu uute ideede kasvatamiseks ja toetamiseks.

Kui on huvi investeerida lähtuvalt ettevõtte enda konkreetsest valdkonnast, siis on kõige parem liituda valdkonnapõhiste programmidega, nagu näiteks Health Founders või Cleantech ForEST jt.

Mitmed Eesti traditsioonilised ettevõtted on juba heaks eeskujuks, mis puudutab aktiivset koostöös idusektoriga, näiteks Eesti Energia, Sunly, Harju Elekter, Silberauto ning paljud telekomi- ja pangandussektori ettevõtted.

Väga oluline on see, ettevõttes oleks kindel inimene, kelle käe all tekib läbimõeldud ja strateegiline vaade, mis mahus ja mil moel investeeritakse. See tagab mõõdetava tulemuse juhtkonna jaoks ning loob selguse, mil moel investeerida.

Karin: Mõistlik on ilmselt teha eraldi äriplaan koos kindla eelarvega ja vastutavate töötajatega – nii luuakse ka eeldused õigustatud ootuste täitumiseks.

Mida kujutab endast hargettevõte ehk spin-off kui koostöövorm?

Dmitri: Kui väljakujunenud ärimudeliga ettevõttel on mingi probleem, siis on kaks võimalust: lahendada see majasiseselt ise või osta lahendus sisse. Enamasti lähtutakse eeldusest, et mõnda teenust ja lahendust on odavam sisse osta, kui hakata seda ise leiutama, ja sageli pole ka sellist pädevust või kogemust. Siis ongi mõistlik idusektoris ringi vaadata: kas keegi juba lahendab sarnast probleemi ja ehk on võimalik nendega jõud ühendada. Sellise koostöö tulemusel võib välja areneda midagi, mis tõhustab igapäevatööd või koguni laiendab tooteportfelli.

Kuidas pandeemia on idusektorile mõjunud?

Dmitri: Selle aasta esimene kvartal oli Euroopas rekordiline ning ka teine kvartal tegi tugeva stardi. Idusektor pole enam nišiteema ja praegu on kesksed märksõnad B2B, fintech, logistika ning tervishoid. Viimase kahe valdkonna puhul on kasvutrend praegust keskkonda arvestades igati mõistetav.

KPMG Venture Pulse 2021. esimese kvartali andmetel kaasasid Euroopa iduettevõtted 17 miljardit eurot ning Euroopas tekkis 19 uut ükssarvikut. Põhjamaades püstitati ka rekordeid: kokku kaasati kvartalis üle 2 miljardi euro, suurimad tehingud olid Klarna (1 miljard) ja Wolt (400 miljonit). Kiiresti on kasvanud eraettevõtete riskikapitaliinvesteeringud: viimases kvartalis osalesid väljakujunenud ettevõtted Euroopas enam kui 350 tehingus.

Kadri: Aastaga on korporatiivse riskikapitali maht kasvanud viiendiku võrra. Globaalsed korporatsioonid olid riskiinvesteeringutes aktiivsed juba varem, aga viimane aasta on seda trendi veelgi võimendanud.

Millal teeb KPMG Eestis esimesed iduinvesteeringud?

Dmitri: Sellel turul on potentsiaali ja me teemegi analüüse ning otsime partnereid, et ka ise investeerida. Me pole huvitatud ainult kaudsest panustamisest, vaid oleme valmis ka oma naha turule tooma.

Karin: Meile on heaks eeskujuks Portugali KPMG, kes sisenes kasvuettevõtete valdkonda juba paar aastat tagasi. Nemad küll ei saa võtta osalust rahalise investeeringu kaudu, aga investeerivad lepinguliselt n-ö higi, vere ja pisaratega, panustades iduettevõttesse oma tööd, teadmisi ja aega.

KPMG-l on lai võrgustik, kus võib iduettevõtte jaoks leiduda see õige klient, ostja või investor. Portugali kogemus näitas, et KPMG jaoks pole idusektoris tegutsemine pelgalt rahaline projekt, kus tulu tuleb edukast väljumisest, vaid see annab ka ettevõttele endale innovatsioonikogemust, võimaldab vahendada oma klientidele uusi idufirmade lahendusi viia idufirmadesse tarka raha oma klientidelt.

Kadri: Eesti idusektorisse investeeritakse juba 95% välismaalt, ka meie fondide ja investorite seas on Euroopa, USA ja Jaapani suurkorporatsioone. Nad suunavad oma raha siia, sest mõistavad, et Eesti on Iisraeli kõrval koht, kus kasvatatakse ükssarvikuid.

Fondides osalemine ei eelda muuseas kohe suurinvesteeringut. See on täiesti normaalne, et korporatiivinvestorid alguses lähenevad fondidele, et jälgida selle tegemisi ning viia end kurssi nende tehingutega. Nii jõuab fondide pädevus nendeni ja samas inforuumis olemine on ju ise juba eelis.

Mis on DigiPRO ja kes seda teevad? Loe siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kolm korda nädalas

Telli DigiPRO uudiskiri

Kolm korda nädalas (esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti) spetsiaalne DigiPRO liikmetele tehtud kommenteeritud uudiskiri, et sa midagi olulist maha ei magaks. Iga uudiskirja magnet on meie ajakirjanike kirjutatud pikem artikkel, mis meie arvates võiks selles valdkonnas töötavaid inimesi huvitada ja neile vajalik olla