KPMG äriblogi

Jätkusuutlikkus muutub valuutaks ehk miks tuleks juba praegu oma CO2 jalajälge mõõta?

KPMG energiasektori juht Sten Aan ütleb, et lähitulevikus on oodata, et kliimaneutraalsus ja oma tegevuste keskkonnamõjude hindamine muutub ka äriliselt oluliseks punktiks ning see on põhimõtteline muudatus, mis võiks muuta kogu meie praegust majandusmudelit.Foto: KPMG

Kui 20. sajandi ärimaailma iseloomustas tööstusrevolutsioon, siis praeguse sajandi ettevõtluse üheks tunnuseks saab kindlasti keskkond. Selge ajend keskkonnamõjude vähendamiseks tuleneb Euroopa regulatsioonidest ning juba lähitulevikus on oodata, et kliimaneutraalsus ja oma tegevuste keskkonnamõjude hindamine muutub ka äriliselt oluliseks punktiks.

“See on põhimõtteline muudatus, mis võiks muuta kogu meie praegust majandusmudelit,” sõnas KPMG energiasektori juht Sten Aan.

Eestis on juba praegu hulk eesrindlikke ettevõtteid, kes isegi enne regulatsioonide jõustumist oma tegevusi ümber hindavad ning kliimaneutraalsuse poole pürgivad. Suuresti on sellised ettevõtted koondunud Rohetiigri algatuse alla, mille üheks asutajaliikmeks on ka KPMG.

Jätkusuutlikkus määrab konkurentsivõime

Mõistagi nõuavad muutused ettevõtetelt varasemast enam oma keskkonnamõjude hindamisse panustamist. Esimese asjana tulekski alustada oma tegevuste keskkonna jalajälje arvutamisega. Kyoto protokolli järgi tuvastatakse kuut erinevat kasvuhooneefekti tekitavat gaasi, mille mõõtetulemused taandatakse CO2 numbriks. 

“Asja mõte seisneb selles, et asutustel oleks üks kindel mõõdik, millega ennast võrrelda. Oma tegevuste tulemusena tekkiva CO2 hulga mõõtmine on aga vaid asja üks pool,” selgitas KPMG jätkusuutlikkuse vanemnõustaja Elina Vahi. 

KPMG jätkusuutlikkuse vanemnõustaja Elina Vahi.Foto: KPMG

Üha enam organisatsioone raporteerivad enda majandustegevuse hulgas ka jätkusuutlikkuse strateegiast, kus näidatakse samme, kuidas ettevõtted plaanivad kliimaneutraalsuseni jõuda. Selleks kaardistatakse ettevõtte ökoloogiline jalajälg, koostatakse tegevuskava CO2 vähendamiseks ja valitakse välja ettevõttele kõige sobivamad meetmed, kuidas lõplikult heitmete kompenseerimiseni jõuda.

Peagi jõustuvad pangandusjärelevalve nõuded eeldavad ettevõtte kliimapoliitika aruandlust, seega tasub kiiremas korras oma äritegevuse raporteerimised üle kontrollida ja vajadusel juba täna hakata arvestama kliimariskidega igapäevastes toimetamistes.

Samuti tasub arvestada, et juba järgmisest aastast nõuavad ka pangad ettevõtetelt investeeringute jaoks rohkem andmeid, mis on seotud just ärilise tegevuse keskkonnamõjudega. Kui ettevõttes on kliimakava juba olemas, siis see on võimalike investorite jaoks kindlasti plussiks.

CO2 sidumine – avastamata potentsiaal

Teine oluline ärilise potentsiaaliga muudatus, millest lähitulevikus üha enam kuulda saab, seisneb CO2 sidumises – kuidagi tuleb tekkivat CO2 ka kompenseerima hakata. 

Kui näiteks põllumajandus- ja metsandussektori ettevõtted saavad oma tegevusi ümber planeerides iseseisvalt kliimaneutraalseks muutuda või oma jalajälge vähendada, siis paljude organisatsioonide jaoks asi nii lihtne pole. Siin tulebki mängu juba täna hoogukoguv CO2 turg, kus tulevikus võib oodata aktiivset seotud CO2 sertifikaatidega kauplemist.

“Sisuliselt võib öelda, et jätkusuutlikkus muutub valuutaks. See tähendab, et kui praegu käime kaupade eest kindla summa välja, siis tulevikus on üks hinnakomponent juba toote valmistamise CO2 jalajälg,” sõnas Aan.

Tänased CO2 sidujad võivad endalegi teadmata kasumit tuulde lasta

Kui ühe firma tegevusena paiskub atmosfääri kindel hulk CO2-te ja ettevõttel on soov seda kompenseerida, siis on tal võimalik soetada CO2 siduvatelt ettevõtetelt sertifikaate, et seeläbi kliimaneutraalsus saavutada.

“Kui sinu ettevõte seob praegu suures mahus CO2 ja seda ei mõõda, siis tõenäoliselt läheb sul raha tuulde. Ilmselt võib just metsandus- ja põllumajandussektoris oodata seetõttu suurt hüpet, kui ettevõtjad hakkavad taipama, et neil on võimalik puude istutamisega ja taimekasvatusega korvatud CO2 hulka teistele ettevõtetele edasi müüa,” selgitas Aan.

Eestis toimib vabatahtlikkuse põhimõttel selline turg juba täna, ent kuna kogu CO2 mõõtmise ja sidumise juures on üliolulisel kohal ka tõestamine – seotud CO2 tuleb akrediteerida, sertifitseerida ja verifitseerida – siis on turg täna veel lapsekingades. 

“Oluline on, et ei toimuks nn rohepesu, kus seotud CO2 arvestatakse mitmekordselt või ebatäpselt. Seetõttu on tähtis, et seotud CO2 on tõendatud rahvusvaheliselt tunnustatud metodoloogia kohaselt.” selgitas Aan.

Eesti ettevõtete jaoks on seega tekkival CO2 sidumise turu näol tegu äärmiselt potentsiaalika võimalusega Eesti loodusressursside väärindamiseks, eriti arvestades meie suuri põllu- ja metsamaid.

Mis on DigiPRO ja kes seda teevad? Loe siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate DigiPRO ja Ärigeeniuse olulisematest lugudest.