Juuni alguses teatas Elisa, et startis 4-päevase töönädalaga. Uudsete tööviiside testis osaleb firma tehnoloogiaüksus ja projekt kestab ligi kolm kuud ehk 26. augustini. Kas 4-päevast töönädalat võiks Eesti laiemalt kasutusele võtta ja kuidas toimiks see maailma mastaabis? Teemat arendab ülemaailmselt ärinõustamisteenuseid pakkuva KPMG Baltics’i personalijuht Epp Sillaste.

Sillaste sõnul on KPMG-s mõeldud 4-päevasele töönädalale üleminekule, kuid see on midagi, mida peab juurutama läbimõeldult ja samm sammult. “Osad meie ettevõtte juhid, kellega ma olen sellest rääkinud, on öelnud, et meie organisatsiooni sees on niigi juba väga paindlikud tingimused, sest meil on kaugtöö võimalus ja me ei loe  nn tagumikutunde,” rääkis Sillaste.

Piltlikult öeldes ongi KPMG-s võimalusel töötajal juba praegu 4-päevane töönädal, kui ta saab oma tööd tehtud ja kõik asjad nii sätitud, et vajadusel on võimalik esmaspäev või reede vabaks teha. 

“Ühelt poolt võib see juhi poolt nii näida, et juba kehtibki 4-päevane töönädal, kuid teiselt poolt peab see olema organisatsiooni poolt ikkagi konkreetselt kokku lepitud, sest neljapäevane töönädal tähendab ju tegelikult kogu töökultuuri muutmist. Nendel päevadel, kui on vaba, ei saa ju teha koosolekuid ega muid tööga seotud tegevusi.” 

Ei tohi tekkida ületöötamist

Suurim oht lühema töönädala juures on ületöötamine, sest seni viie päeva jooksul tehtud töö peab saama tehtud nelja päevaga. “Pidevalt ületunde tehes oled lõpuks ikkagi rohkem väsinud. Lisaks tuleb mõelda, kuidas saavad hakkama need pidevalt ületunde tegevad inimesed, kellel on pere ja näiteks lapsi vaja lasteaeda või kooli viia ja tuua,” mõtiskles Sillaste. 

Samas tasub tema sõnul 4-päevase töönädala juurutamisele, või vähemalt sellega katsetamisele mõelda. “Seda võib ju katsetada ja siis piloteerida väiksemates gruppides, et näha, kuida see praktikas võimalik on. Alles siis, kui see toimib ja on ennast õigustanud, võib seda laiendada kogu ettevõttele.”

Vähem aega sotsiaalsele suhtlusele 

Kindlasti toob Sillaste arvates neljapäevane töönädal kaasa selle, et tööpäevad on efektiivsemad. Samas jääb sellisel juhul vähem aega niisama sotsiaalsele suhtlemisele, sest töö peab saama tehtud lühema aja jooksul. Just seetõttu peabki Sillaste hinnangul olema eelnevalt kindel, et 4-päevasest töönädalast on rohkem võita kui kaotada. 

“Sotsiaalset suhtlemist väärtustavatele inimestele võib ju pakkuda ka võimalust, et nad saavad  rahulikumas tempos viis päeva nädalas tööd teha.” 

Kuna osad ettevõtted on 4-päevast töönädalat juba katsetanud, siis arvas Sillaste, et nii neil kui ka teistel tasub kindlasti mõelda, millist lisandväärtust see nii töötajale kui ka ettevõttele loob. 

Kas kogu maailm võiks minna üle neljapäevasele töönädalale? 

Juhul, kui kogu maailm peaks minema üle 4-päevasele töönädalale, oleks sellise normi loomine Sillaste sõnul eriti lihtne.  Samas tuleb siin mõelda kõigi erinevate teenuste peale, nagu näiteks meditsiin, erinevad tootmised, klienditeenindus jne, kus on töötajad, kellel pole võimalik minna üle nelja päevasele töönädalale, sest inimesi pole nendes ametites piisavalt. “Tuleb vaadata, kui palju on selliseid ameteid, kuna see toob kaasa ebavõrdsust. Kui me räägime kasvõi meditsiinist, päästetöötajatest või teistest valdkondadest, kus mingil juhul ei saa seda lubada. Ehk isegi saab, kui muuta mingeid asju ja tagada korralduslikud aspektid.” 

Sillaste arvates tuleb sellele teemale vaadata otsa sammhaaval. “Tuleb kaasata töötajad, tuleb teha avalikke arutelusid ning mõista, mida see laiemalt endaga kaasa toob, millised on plussid ja miinused,” lisas ta. 

Iga ettevõte peaks koos töötajatega jõudma arusaamiseni, kas ettevõtte jaoks on see vajalik ja kasulik või jõutakse pigem ühise arusaamiseni, et nende jaoks on parem viiepäevane töönädal.

Belgias kõigile 4-päevane töönädal

Belgia mitmeparteiline valitsusliit leppis tänavu aasta alguses kokku tööõiguse reformide paketis, mis võimaldab töötajatel üle minna 4-päevasele töönädalale.

See kõik on endiselt seaduseelnõu tasandil, kuid valitsus on kindel, et seadus võetakse peagi vastu. Belgia peaminister Alexander de Croo ütles, et reform muudab inimesi ja ärisid ainult tugevamaks.

Lisaks sellele sätestab vastuvõetud dokument konkreetselt töötajate õiguse pärast tööpäeva lõppu oma telefonid välja lülitada, kartmata karistust ülemuste sõnumite ignoreerimise eest.

Töötajate õigus mitte vastata ülemuste kõnedele või SMS-idele väljaspool tööaega kehtib juba kõigi Belgia avaliku sektori töötajatele. Erasektorile rakendub see õigus märtsist. See muutub kohustuslikuks kõikidele 20 või enama töötajaga eraettevõtetele.

Boss ei tohi alluvaid töövälisel ajal tülitada

Portugalis võttis eelmise aasta novembri alguses parlament vastu seaduse, mis keelab ülemusel alluvat töövälisel ajal tülitamast. See tähendab, et boss ei tohi alluvale helistada, saata sõnumeid ega e-kirju.

Portugali uus seadus on osa kaugtööd reguleerivast seadusest, kus on kirjas ka töötaja võimalused minna kaugtööle, kui ta töö seda võimaldab. Sel juhul peab tööandja andma töötajale kaugtöö tegemiseks sobivad vahendid ja korvama võimalikud lisakulutused, näiteks tööst tingitud suuremad elektri- või gaasiarved.

Prantsusmaal võeti 2017. aastal vastu samasugune seadus, mille kohaselt üle 50 töötajaga firma juhid ei tohi töövälisel ajal kontakteeruda töötajatega ning töötajad ei pea reageerima neile saadetud töösõnumitele.