KPMG äriblogi

Kas siirdehindade dokumentatsioonis saab musta valgeks rääkida?

KPMG siirdehindade teenusliini juht Maike Leppik nendib, et siirdehindade teemale ei pöörata tihti piisavalt tähelepanu või on siirdehindade dokumentatsiooni eesmärk tihti jätkuvalt ettevõtjate jaoks segane. Foto: KPMG

Kvaliteetselt ja õigeaegselt koostatud siirdehindade dokumentatsioonil on ettevõtte jaoks oluline väärtus, et vältida hilisemast kiirustamisest tingitud lisatööd ja maksukohustuse tekkimist. 

Siirdehindade dokumenteerimiskohustus on Eestis kehtiv juba alates 2007. aastast, kuid siirdehind on teema, millest rääkida pole kunagi liiga palju, sest praktikas ei pöörata siirdehindade teemale piisavalt tähelepanu või on siirdehindade dokumentatsiooni eesmärk tihti jätkuvalt ettevõtjate jaoks segane. 

Alusta siirdehindade planeerimisest

KPMG siirdehindade teenusliini juhi Maike Leppiku sõnul peaks hea siirdehindade dokumentatsiooni koostamine tegelikult algama siirdehindade planeerimisest. See tähendab, et turuväärtusele vastavad siirdehinnad määratakse enne tehingu sõlmimist. “Praktikas koostatakse siirdehindade dokumentatsioon enamasti tagasiulatuvalt, kuid kui siirdehinnad on läbi mõtlemata, võib tagasiulatuv turuväärtuse tõendamine osutuda keeruliseks. Vahel arvatakse, et dokumentatsioon teeb asjad korda, kuid dokumentatsiooniga tagasiulatuvalt päris musta valgeks rääkida ei saa,” kirjeldas Leppik. 

Kui siirdehindade dokumentatsiooni koostamise käigus selgub, et eelnevalt rakendatud hinnad ei ole kooskõlas turuväärtusega, on tagasiulatuvalt hinnamuudatuste sisseviimine keeruline, sest siirdehind puudutab mitut osapoolt ja tehingust võib olla möödas 2-3 aastat. Kui samal ajal on ettevõttes maksukontroll, on kaasnev maksukohustus vältimatu. „Seepärast on oluline ette mõelda,“ rääkis Leppik.

Siirdehind on seotud ettevõtete vahelistes tehingutes rakendatav hind. Siirdehindade maksuregulatsiooni kohaselt peab seotud ettevõtete vahel rakendatav hind vastama turuväärtusele ehk olema selline, mida rakendaksid sarnastel tingimustel tehtud sarnases tehingus omavahel mitteseotud ettevõtjad. Teatud ettevõtetele (krediidiasutused, kindlustusseltsid, börsiettevõtted; kui tehingu osapooleks on madala maksumääraga territooriumil asuv isik) ja/või teatud piirmäärade täitumisel (töötajate arv seotud isikutega on 250 või tehingueelse majandusaasta käive koos seotud isikutega 50 miljonit eurot või konsolideeritud bilansimaht 43 miljonit eurot) kehtib Eestis siirdehindade dokumenteerimiskohustus. Siirdehindade dokumentatsiooni eesmärk on koondada tõendusmaterjal, so sisesed või välised võrdlusandmed, mis tõendavad, et seotud isikute vahel rakendatav hind on turuväärtusele vastav.

Laenud ja teenused tähelepanu alla

Ühe murekohana torkavad Maike Leppiku sõnul silma näiteks seotud ettevõtete vahelised finantstehingud. Eesti ettevõtted kipuvad andma oma seotud ettevõtetele laenu väga kõrge intressimääraga, millele võrreldavaid tehinguid on tagasiulatuvalt pea võimatu leida. Ettevõtjatele võib olla teada, et turul tehakse sarnaselt kõrge intressimääraga tehinguid ka mitteseotud isikute vahel, kuid kui selline informatsioon ei ole avalikult kättesaadav, on see siirdehindade turuväärtuse tõendamise aspektist kasutu. Turuväärtuse tõendamiseks saab kasutada vaid avalikult kättesaadavaid andmeid (samadele andmetele peab olema ligipääs ka maksuhalduril). Samal ajal on tehingute turuväärtuse tõendamisel väga oluline pidada silmas tehingute võrreldavust. Laenutehingute turuväärtuse määramisel võetakse aluseks nii laenu saaja krediidireiting kui laenutehingu tingimused. Nii võib küll olla olemas teadmine, et turul annavad mitteseotud ettevõtted laenu kõrge intressimääraga, kuid vastav fakt iseenesest ei ole piisav seotud ettevõtete vahelise tehingu turuväärtuse tõendamiseks (laenu saaja ja tema krediidireiting on erinev, detailne info tehingute kohta ei ole kättesaadav või ei ole tingimused võrreldavad).

„Praktikas näeme, et teise tehinguliigina, mille osas siirdehindade määramisel eksitakse, paistavad silma seotud ettevõtete vahelised teenused,“ rääkis Leppik. Kasutusel on lahendusi, kus näiteks seotud ettevõtete vahelise juhtimis- ja tugiteenuse tasu arvutatakse protsendina teenuse saaja käibest või kasumist. Kuid see ei järgi siirdehindade praktikat ning selliste tehingute turuväärtuse tõendamine on väljakutse. Samuti lepitakse kokku näiteks tunnihinnad, kuid ka tunnihindade turuväärtuse tõendamine siirdehindade maksuregulatsiooni aspektist on keerukas, sest informatsioon turul mitteseotud isikute vahel rakendatavate tehingute tingimuste ja hindade kohta ei ole tihti kättesaadav ehk puuduvad võrreldavad tehingud.

Puudused võivad plaksuga tagasi tulla

Siirdehindade dokumentatsioon koostatakse esitamiseks maksuhaldurile. Kõige olulisem osa siirdehindade dokumentatsioonist on nn tõendamise peatükk, kuhu koondatakse tõendusmaterjal, et tehingud seotud isikute vahel on tehtud turuhinnaga. Selleks tuleb koondada reaalsed võrdlusandmed ehk sisemised või välised võrreldavad tehingud. Sisemised võrreldavad tehingud leitakse ettevõtte ja temaga mitteseotud isiku vahelistest tehingutest. Välised võrreldavad tehingud leitakse turult kahe omavahel mitteseotud isiku vahelistest tehingutest.

„Tihti näeme, et siirdehindade dokumentatsioon on kokku pandud, aga tõendamise peatükki pole üldse või on see kahvatu sisuga. Seda murekohta näeme nii teistes riikides kui ka Eestis koostatud dokumentatsioonides ning nii ettevõttesiseselt kui ka väliselt koostatud dokumentatsioonides.“ 

Siirdehindade dokumentatsioon moodustab ühe terviku, alustades ettevõtte äritegevuse ülevaatest, tehingute funktsioonide ja riskide analüüsist kuni tehingute siirdehindade turuväärtuse analüüsini. Leppik võrdleb seda pusle või doominoga, kus iga järgnev peatükk tugineb eelnevale. Igal peatükil on oma oluline roll. Nii näiteks annab turuülevaate peatükk infot turutingimustest, mis võivad mõjutada vastava perioodi tegevust ja siirdehindasid. Funktsioonide ja riskide analüüs koondab ülevaate tehingupoolte rollist ja riskidest ja annab olulise sisendi võrreldavate tehingute otsimiseks. Ükski dokumentatsioon ei ole täielik ilma võrdlusandmeteta. 

Dokumentatsioon, milles puudub siirdehindade turuväärtuse analüüs koos asjakohaste võrdlusandmetega, on paraku suhteliselt kasutu. Nii võib ka juhtuda, et võrdlusandmeid on vajalik hakata koondama maksukontrolli raames. „Kui algselt on siirdehindade dokumentatsiooni esitamiseks maksuhaldurile aega 60 päeva, aga kui kontrolli on juba alustatud, võib olla vajadus esitada lisainformatsiooni oluliselt lühema ajaperioodi vältel, mis toob muuhulgas kaasa riski, et esitatavat informatsiooni ei jõuta piisava põhjalikkusega ette valmistada või läbi mõelda. Hiljem võib see plaksuga tagasi tulla.“

Kas teises riigis koostatud dokumentatsioon sobib? 

Sageli pannakse siirdehindade dokumentatsioon kokku emaettevõtja peakontoris vastavalt emaettevõtja asukohariigi siirdehindade regulatsiooni nõuetest lähtuvalt. Riigiti esineb dokumenteerimisnõuetes erisusi ja nii võib peakontori asukohariigis koostatud siirdehindade dokumentatsioon erineda Eesti siirdehindade dokumentatsioonile esitatud nõuetest. Seda on oluline meeles pidada ja kontsernist saadud dokumentatsioon Eesti nõuete valguses üle vaadata.

Siirdehindade teemasse tasub panustada

„Siirdehindade planeerimis- ja dokumenteerimisprotsessi tasub panustada. Üldjuhul kehtib reegel, et mida korrektsem ja põhjalikum on siirdehindade dokumentatsioon, seda lihtsamini on läbitav ka maksukontroll. Teisalt võib dokumentatsiooni koostamine anda ettevõtjale hea sissevaate oma seotud isikute vahelistesse protsessidesse, millele igapäevaselt ei mõtle („ei mäletanudki, et me nii teeme“) ja aidata leida tehinguprotsessides täiendavat efektiivsust või kulusäästu,“ sõnas Maike Leppik kokkuvõtvalt.

Mis on DigiPRO ja kes seda teevad? Loe siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate DigiPRO ja Ärigeeniuse olulisematest lugudest.