Pole saladus, et töötajad liiguvad mõnes valdkonnas rohkem kui teises. Nii on viimasel ajal palju räägitud sellest, et IT-sektori töötajad vahetavad liiga tihti töökohti. Töötajate liikumisega seotud küsimusele aitab vastust leida KPMG Baltics personalijuht Epp Sillaste.
Eesti IT-sektor paisub võimsalt. Kuna töökohti on kordades rohkem kui arendajaid, peibutatakse töötajaid tihti uhkete kontorite, tasuta snäkkide ja Eesti keskmisest palgast pea kaks korda suurema töötasuga. Palgad.ee andmetel küündivad IT-spetsialistide töötasud 4000 euro lähedale. Kõrgete palkade põhjuseks on see, et siinne IT-sektor võistleb ja võitleb töötajate nimel, kes võivad töötada ka väljaspool Eestit.
Kui kõiki põhjuseid arvesse võtta, siis ei ole selles midagi imestamisväärset, et IT-spetsialistid liiguvad. Mõni neist vahetab paari aasta jooksul rohkem töökohti kui teine inimene terve elu jooksul. Kas tõesti saavad määravaks pitsakolmapäevad ja senisest veelgi parem palk? Või on asi milleski muus?
Bürokraatia väsitab
Sillaste sõnul on teinekord liikumise põhjuseks senisest veelgi parem palk või mugavamad töötingimused. “Mõnikord võivad põhjused peituda ka selles, et uus tööpakkuja ehitas uue ägeda kontori kodule lähemale, mis teeb tööl käimise mugavamaks ja ajasäästlikumaks,” tõi ta näite.
Sillaste sõnul on selgunud veel üks põhjus, mida mitmed IT töötajad on välja toonud: “Kui tahetakse teha oma kindlat IT-tööd, kuid sellega kaasneb palju muud bürokraatiat, siis kipuvad töötajad väsima.” Ka sel juhul lähevad töötajad kergema südamega teise ettevõttesse, lootuses, et seal on bürokraatiat vähem ja saab rohkem keskenduda põhitööle.
“Kindlasti on oluline komponent siin loomulikult ka see, et IT tööd saab üldjuhul teha kustiganes- Eesti tööandjad ei konkureeri ainult Eesti turul, vaid rahvusvaheliselt,” ütles Sillaste. Konkurents on tihe ja valik töötajatele väga lai.
Meeskond ja juhtimisstiil
“Eks inimesed kipuvad töökohti paljuski vahetama ka meeskonna ja juhtimisstiili tõttu. Tahtmata sildistada, võib siiski olla asi selles, et IT-inimesed ei ole alati nii avatud endast rääkima. See paneb aga väga suure pinge juhile, et ta suudaks oma inimesi mõista, toetada ja motiveerida,” rääkis Sillaste.
Vastasel juhul ei ole juhil võimalik töötajale “lähedale pääseda” ja töötajal ei teki head kontakti ja suhet meeskonna, juhi ega ettevõttega. “Seda kergem on töötajal lahkuda ja seda altim on ta töökohta vahetama.”
Ta tõi näiteks, kuidas IT-sektori juhid on talle tunnistanud, et töötajatega on tihti raske suhelda ja keeruline on luua heaks töökeskkonnaks vajalikku kontakti. “Need spetsialistid on tihti introvertsed või räägivad ainult IT-teemadel ja muudest asjadest väga rääkida ei soovi. See teeb omakorda väga keeruliseks inimese tundmaõppimise ja tema soovidega arvestamise.”
See ei kehti muidugi ainult IT-inimeste kohta – kinnisema inimesega on mis tahes valdkonnas keerulisem kontakti luua ning kollektiiviga klappima saada. Seepärast peavadki Sillaste sõnul juhid rohkem pingutama, et töötaja tunneks end osana meeskonnast ja ettevõttest. Oluline on investeerida juhtide harimisse, et oleksid olemas erinevad vajalikud tööriistad inimeste mõistmiseks ja kaasamiseks.
