KPMG äriblogi

KPMG audiitorid paljastavad oma töö põnevama poole: inventuur on meid viinud ka põllule lehmi loendama

Audiitoritel on tulnud ka lehmi loendamas käia. Foto on illustratiivne.Foto: Shutterstock

Enamasti arvatakse, et audiitorid on igavad ja pigem konservatiivsed, rangeid pintsakuid kandvad paberites tuhnijad, kelle peamiseks eesmärgiks on ettevõtjate numbreid detailideni üle kontrollida. KPMG audiitorid Helen Veetamm ja Liina Randmann avavad audiitoritöö telgitaguseid  ja kirjeldavad, kui lõbus ja sageli ka ettearvamatu see töö tegelikult on. 

Kui ühele võhikule mainida sõna audiitor, siis mõeldakse enamasti, et tegemist on igavate paberites tuulavate inimestega. Aga kuidas teie seda tööd iseloomustate ja ka tekkinud müüte kummutate? Mis teeb audiitoritöö põnevaks ja karjääri võimalusterohkeks?

Liina Randmann (LR): Oi, kust me pihta hakkame… (Naerab.) Üks asi, mis mind on selles valdkonnas nii kaua hoidnud, on lõputud õppimisvõimalused. Auditi valdkonnas või audiitorina töötades ja ka ärikonsultandina töötades ei tule mitte kunagi sellist momenti, kus sa võid öelda, et tead kõigest kõike. Ühelt poolt avastad erinevatest tegevusvaldkondadest, äridest ja sektoritest uusi asju, riske, saad teada, mis on sealsed väljakutsed või kuidas protsessid käivad. Aga teiselt poolt kogu see erialane teadmine: ilma pideva enesearenguta ei ole meil võimalik olla klientide jaoks see usaldusväärne partner, kes aitab ja toetab nende äri. 

See on kindlasti kõige huvitavam aspekt kogu audiitoritöö juures, et saad aidata nii paljudel ettevõtetel erinevaid protsesse läbida. Saad aidata neil turule tulla uute toodete-teenustega või toetada nende arengut.

Helen Veetamm (HV): Noorel audiitoril on kindlasti teistmoodi kui juba vanal kalal, sest kogemustega see töö veidike muutub. Kui ma lähen tagasi aastasse 2005, kui mina auditi valdkonnas alustasin, siis mulle väga meeldis see, et töö sisu oli kõike muud kui kohapeal nina paberites istumine. Loomulikult olid ka kaustad ja paberid, aga meeldis just see, et iga nädal sai käia kahe-kolme kliendi juures ja näha erinevaid firmasid, kohtuda erinevate inimestega, erinevate tippjuhtidega.

Sa näed põllumajandus- ja tootmisettevõtteid, kütusefirmasid, alkoholitootjaid, tehnoloogia- ja börsiettevõtteid, panku ja kindlustusseltse. Nii mitmekülgset võimalust ei paku ükski teine tööandja. Kui sa lähed ühte asutusse tööle, siis tegelikult näed sa selle ühe konkreetse ettevõtte kitsast vaadet. Selles mõttes on audiitori töö kindlasti kõike muud kui igav. Kuigi inimestel kipub olema sageli arusaam ja kujunenud stereotüüp audiitorist, kes tuleb musta pintsakuga ja portfelliga kohale ning hakkab tähtsa näoga küsimusi küsima ja pabereid vaatama. 

Meil on olnud päris mitu sellist juhust, et oleme läinud kliendi juurde ja nad on imestanud – kas meie olemegi audiitorid. Et me ei näe ju üldse tõsised ja hirmsad välja. Ehk tõesti paarkümmend aastat tagasi oli audiitori kuvandiks kuri revident, keda keegi ei oodanud, aga nüüd on see muutunud ning audiitor ettevõtjale eelkõige konsultant.

Nagu Liina rääkis, siis klientide aitamine ja audit on eelkõige koostöö kliendiga – meil on ühine eesmärk. 

Ehk siis enam ei pea kartma, et tuleb üks kuri pintsakus inimene, kes näitab näpuga kõikidele vigadele ja ütleb, et kõik on väga halvasti?

LR: Ei, kurjad me kindlasti ei ole, kuigi teinekord kanname pintsakut küll. See viimane juba oleneb kliendist. (Naerab.

Audiitori kuvand ja tegelikult ka audiitori roll on aastatega väga palju muutunud. Nagu Helen ütles, oli see kunagi tõesti teistsugune, aga täna me teeme ikkagi koostööd kliendiga ja kindlasti ei võta näpuga vigadele viibutaja rolli. Kuigi see on osa tööst: kui leiame vigu, siis peame need välja tooma. Aga seejuures ei ole me kurjad revidendid. 

HV: Audiitoril on kindlasti ka roll klienti aidata, näiteks kui klient peaks minema mõnda suurde tehingusse. Sellisel juhul kaasatakse alati advokaat või jurist, kes vaatab, et kõik oleks juriidiliselt korrektne. Mõnikord kaasatakse ka maksukonsultant, kes jälgib, et liigseid maksukohustusi ei tekiks. 

Meie oleme oma klientidele soovitanud ja oma töös palju näinud, et tegelikult tasub audiitor sellistesse tehingutesse kaasata. Üldse mitte selleks, et kontrollida tehingut, pigem ikka selleks, et saaks kliendiga eelnevalt läbi arutada, mis on erinevad võimalused raamatupidamises, erinevate sammude potentsiaalsed tulemused ja mõju finantsidele. Me tahame kindlasti olla klientidele nõuandja rollis, mitte revidendid.

LR: Me ei lähe lihtsal tagantjärele tarkusega klienti parandama, vaid räägime ka juba ennetavalt olulisi tehinguid läbi, kuidas see õigesti aruannetes peaks kajastatud saama. 

Helen Veetamm Foto: KPMG Baltics

Milline on audiitorite töö KPMG-s? Kas see eristub kuidagi teistest Eesti suurtegijatest?

HV: Kui räägime traditsioonilisest ja klassikalisest audiitoritööst, siis BIG4 ettevõtted on aastakümneid seda tööd teinud ja teatakse, mida see tähendab ning kuidas toimib. Mis meid, KPMG-d, ülejäänud suurtest tegijatest Eestis eristab, on see, et meil on väga tihe koostöö just Põhjamaade ja Baltikumi tasemel. 

Kui ülejäänud BIG4 ettevõtted teevad rohkem koostööd Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega, siis meil on rohkem Põhjamaade lähenemist ja paindlikkust, mis kindlasti Eesti ettevõtete DNA-ga paremini sobitub. See on ka pisut teistsugune kui näiteks Prantsusmaal või Saksamaal, me saame hästi palju kohandada seda, kuidas me oma tööd teeme. Me saame teha palju rohkem innovatsiooni, sest Eesti on ka teada-tuntud start-up-maa. Kohati ongi meie kasvutempot arvestades tunne, et me ei tööta traditsioonilises organisatsioonis, vaid hoopis start-up’is. 

LR: Üleüldisemas pildis, kui teiste suurte ettevõtete puhul kipuvad otsustusprotsessid käima üle riikide, siis alates sellest ajast, kui KPMG 4-5 aastat tagasi Põhjamaade regiooniga liitus, on meil tekkinud väga palju otsustusvabadust ka sellest osas, milliseid teenuseid me arendame või kuhu suunas liigume. Ka igapäevase operatiivse juhtimisega on samamoodi ehk meil on otsustusvabadust kindlasti palju rohkem. Samuti oleme väga palju tundnud, et bürokraatlikku asjaajamist on viimase viie aastaga vähemaks jäänud – seda tunnetavad kindlasti kõik töötajad oma igapäevases töös ning samamoodi tunnevad seda ka kliendid.

Audiitoriks ju otseselt koolis ei õpita. Milline oli teie mõlema teekond audiitori tööni ja mis hetkel tekkis äratundmine, et ma tahan saada audiitoriks?

HV: Ma võin käsi südamel tunnistada, et kui ma audiitoriks läksin, siis ma ei teadnud, mis asi on deebet ja kreedit. Aga see sai tööle hakates väga ruttu endale selgeks tehtud.  

Mu klassiõe isa töötas vist ühes BIG4 ettevõttes – ta oli tol ajal sellisel ametikohal nagu maksuaudiitor. See tundus tähtis ja põnev töö, kus oli palju erinevaid kliendikohtumisi. Kui ma neil külas käisin ja ta oma tööst rääkis, siis mõtlesin, et võiks proovida, sest keskkool oli läbi ja olin selleks ajaks ka ülikooli läinud. Saigi tehtud otsus, et kandideerin audiitoriks ja nii see läks.

LR: Ma ei mäletagi täpselt, kuidas mina auditini jõudsin. Õppisin juhtimist ja majandust ning tegin kooli kõrvalt ka raamatupidamist, aga sain üsna kiirelt, paari kuuga aru, et see on igav. Minu jaoks oli see liiga rutiinne ega tundunud piisavalt huvipakkuv. Kuskilt oli mulle aga audit silma jäänud ja nagu Helen ei saanud ka mina väga hästi aru, mis asi see audit üldse on, aga see tundus põnev. 

Seda võib meie mõlema näitel öelda ja oleme ise ka väga palju rääkinud, et kui auditis alustada, siis ega varasemat kogemust ei saagi olla. Kõige olulisem on see, et töö pakuks sulle huvi ja sa tahad õppida ja areneda. Õppimiskiirus on siin ikkagi meeletu ja kui pea vähegi lõikab, siis on kõik võimalik.  

HV: Õpikõver on tõepoolest alguses hästi kiire. Kui noored audiitorid meile tööle tulevad, siis alguses on areng väga tempokas ja õpitakse palju uusi asju. Samas on see amet, kus õpid pidevalt midagi uut. Isegi kuusteist aastat hiljem võin öelda, et õpin iga päev midagi uut, sest maailm muutub, nõuded muutuvad, tekivad uued tehingud, uued kliendid.

Kui räägime KPMG-s töö iseloomust, siis te räägite väga palju paindlikkusest, põnevusest ja erinevatest karjäärivõimalustest. Kas aga audiitoritöö juures saab üldse rääkida mingisugusest suurest paindlikkusest?

HV: Paindlikkus haakub sellega väga hästi: me oleme paindlikud nii oma klientidega kui ka oma töötajatega. Pandeemia näitas väga hästi, et kellel ikka on juba paar aastat kogemust seljataga, sel ei ole probleemi teha paar-kolm nädalat tööd hoopis kuskilt teisest riigist. Oluline on, et töö saaks tehtud ja internet on olemas. Siis saab väga edukalt kaugtööd teha. 

Ilmselt väga paljud ei kujuta ette, kuidas on näiteks laste kõrvalt võimalik teha audiitori tööd, mis on väga sesoonne. Tulenevalt tähtaegadest ja regulatsioonidest on meil aastas sisuliselt kuus kuud, mille jooksul peame kogu oma töö ära tegema. Ehk kuidas on sellise korraliku töömahuga võimalik toime tulla. Näiteid on mitmeid. Meil töötab tegelikult väga palju väikeste lastega vanemaid, kes ongi osaajaga või kuus kokku lepitud tundide arvuga tööl. Seega me proovime hoida paindlikkust ja väärtustada töötajaid, nende eraelu ning seda kõike tasakaalus hoida.

LR: Paljudes eri valdkondades on hübriidtöö saanud tänaseks populaarseks ja seda kasutatakse väga palju. Selles mõttes on muutus viimase paari aastaga olnud suur. 

Kui aastaid tagasi tundus, et audiitor lihtsalt käib paberites tuulamas ja tassib meeletut hunnikut kaustasid kaasas, nagu me Heleniga algusaastatel tegimegi, siis tänapäeval on töö iseloom hoopis teine: kõik on palju digitaalsem ja ka töövorm on muutunud. Eelmisel kevadel töötas mingi osa meie meeskonnast näiteks Hispaaniast ja ka teistest riikidest. Selles mõttes on paindlikkus kindlasti märksõna, mis on jõuliselt ka auditivaldkonda liikunud. 

Kui palju on KPMG-s integratsiooni teiste teenustega ja muid karjäärivõimalusi. Näiteks täna olen audiitor ja võib-olla homme sooviksin teha hoopis midagi muud. Kas teie majas on sellised osakondadevahelised liikumised tavapärased?

LR: Tegelikult on integratsiooni teenuste vahel päris palju, samuti on liikumised osakondade vahel üpris sagedased. Just neil viimastel kiiretel kasvuaastatel on meil väga palju tekkinud ja arendatud uusi teenuseid – seetõttu on ka inimeste karjääriteed väga kirjud ja variante on palju. 

Kõige klassikalisem tee on muidugi karjääriredelil järjest juhtivamatele positsioonidele liikumine auditi vadlkonna siseselt. Meil on neid inimesi, kes täpselt niimoodi soovivad karjääriredelil liikuda. Kuid aastatega on üha rohkem tekkinud erinevaid n-ö karjääripöördeid, kus keegi soovib hoopis teise valdkonda siirduda. Ja see kõik on ka võimalik. 

Või köidavad kedagi sügavamalt finantsarvestusalased teemad või soovitakse liikuda üldse back office’i poolele jne. On ka neid, kes tahavad tegeleda valdkondadeüleste nõustamisprojektidega. Lisaks on näiteid, kus inimesed on liikunud mõnda teise valdkonda ja nüüd kombineerivad erinevaid teenuseid. 

Meil on ettevõtteüleseid projekte päris palju ja me soovime klientidele toeks olla täpselt nendel teemadel, mis klientide jaoks on parasjagu aktuaalsed. Sellise valdkondadeülese lähenemisega saame klientide jaoks kõik olulised teemad erinevatest nurkadest ära katta.

HV: Ka mina eelistan seda, et olen ise kliendi peamiseks kontaktisikuks, aga samas võib kliendil olla muresid seinast seina ja need kõik ei ole alati seotud raamatupidamisega. Nii saan mina otsida majast üles just selle õige inimese, kes on konkreetse valdkonna spetsialist ja oskab klienti tema mures kõige paremini aidata. 

Samas ei kao mina sealt suhtlusest kuskile ära ja aitan koos spetsialistiga mure lahendada. 

Näiteks ühel päeval lahendad maksuküsimusi koos kolleegi ja kliendiga, järgmisel päeval arutad, kuidas kliendile robotit ehitada või kuidas investeeringuid kaasata. Nii on ka endal iga päev midagi uut ja huvitavat ning igav ei hakka kunagi.

Mis tahes töö puhul on väga olulised ka koolitused. Kui olulised on koolitused audiitorite jaoks? Kas on nii, et teed alguses kõik vajalikud audiitorite koolitused ära või tuleb ikkagi pidevalt enda arendamisega tegeleda? 

LR: Oi-ei, see on täpselt vastupidi – meie valdkonnas ja erialal tuleb pidevalt areneda ja juurde õppida. Kui seda mitte teha, võib juhtuda, et ei saa kliendile piisavalt toeks olla ja temaga kaasa mõelda. 

Nagu me enne ka ütlesime, siis alustavatel positsioonidel, kuhu noored otse ülikoolipingist tulevad, ei eeldata varasemaid teadmisi või kogemusi. Meie pakume neile ise koolitust ja kogemust ning õpetame nad kohapeal välja. See ongi suuresti see väärtus ehk praktika ja õpe käsikäes, mida nad meilt saavad.

Viimastel aastatel oleme väga palju rõhku pööranud pehmete väärtuste arendamisele. Selge see, et auditis või konsultatsiooniäris on erialased teadmised number üks, aga teiselt poolt on oluline ka juhtimisoskuste ja pehmete väärtuste arendamine. 

Siin me ei räägi ainult tippjuhtkonnast, vaid kõigi karjääritasemete juhtidest. Ka näiteks neist, kes pärast paar-kolm aastat töötamist juhivad ise projekte. Nende jaoks on samuti oluline omandada pehmemaid teadmisi. Lisaks on kõikide juhtide jaoks oluline oskus oma meeskonnaliikmete toetamine ja innustamine. 

HV: Meie kõige suuremaks varaks ja väärtuseks on meie inimesed ning nende igakülgne arendamine. Selleks muudeti KPMG-s kolm-neli aastat tagasi ka tulemusjuhtimise süsteemi, et pakkuda kõigile veelgi arendavamat ja toetavamat keskkonda. Kui varasemalt olid meil regulaarsed arenguvestlused, mis ilmselt igas ettevõttes toimuvad paar korda aastas, siis nüüd on meil igal uuel inimesel alates tema liitumise esimesest päevast kõrval ka tulemusjuht, kes sisuliselt toetab töötajat tema igapäevases töös ja arengus. 

Audiitoritel on oma tulemusjuhtidega iga paari nädala tagant vestlused, kus üheskoos arutatakse ja mõeldakse, milliseid koolitusi oleks vaja, kas on vaja tööalaselt muudatusi teha, vaadatakse üle kliendiportfellis olevad kliendid jm. Samuti saab töötaja rääkida kõigist oma rõõmudest, muredest ja isiklikust arenguvajadusest. 

Liina Randmann. Foto: KPMG Baltics

Kuidas on KPMG audiitoritel viimastel aastatel läinud? On neid, kes on teid näiteks võrrelnud start-up’idega, mida saadab kiire edu. 

HV: Ma ei ütleks, et audiitorite tööd saab otseselt võrrelda start-up’i põhimõttega, aga fakt on see, et KPMG on viimase viie aasta jooksul kasvanud auditi valdkonnas 70 protsenti. Võttes arvesse olukorda, kus turg oluliselt ei kasva, on see kasv meeletu olnud. Ainuüksi inimeste arv on meil selle ajaga kahekordistunud. 

Muutunud on ka juhtimissüsteemid, me oleme kasutusele võtnud agiilse juhtimismudeli ja kvartaalsed eesmärgistamised. Toimuvad iganädalased meeskonnakoosolekud ja otsused võetakse vastu kiiresti. Otsuste langetamise kiirus ja juhtimismudel viitavad tõesti idufirmade olemusele, mida iseloomustavad kiire kasv ja sisemised muutused. 

LR: Kasvu poolest võib tõesti kohati tuua paralleeli start-up’iga, sest kliente tuleb juurde, tööd tuleb juurde, inimesi tuleb juurde. Samal ajal tuleb ka protsessidega edasi liikuda ja seda on ettevõtte tervikuna ka teinud, mitte ainult audiitorite osakond. Ja eks meie tulemusjuhtide ja -vestluste süsteem on midagi sellist, mida ettevõtted alles paaril viimasel aastal on teinud. 

HV: KPMG on üldiselt väga aldis muudatustele ja innovatsioonile, mis võib ka viidata start-up’indusele. Meil on näiteks Eestis väga suur küberturvalisuse IT-ekspertide tiim, kus on juba ammu töökeeleks inglise keel – seal ei tööta ainult eesti keelt kõnelevad inimesed, vaid tegemist on väga rahvusvahelise tiimiga. 

Mis soovitused või millised julgustussõnad annate kaasa neile noortele, kes mõtlevad audiitoriameti peale? Otsib ju ka KPMG iga-aastaselt noori alustavaid audiitoreid – seega, miks peaks kandideerima? 

LR: Kõigepealt võiks saata meile oma CV, olenemata sellest, kas parasjagu aktiivselt värbame või mitte.. Üks meie väärtustest, mida me kõikjal ka välja toome –  tule, nagu oled. Kõik need erineva taustaga ja rahvusest inimesed, kes meile tööle tulevad – kõige olulisem on nende motivatsioon ja huvi selle töö vastu. Kui sisemine tahe on olemas, silmad põlevad ja valdkond tundub põnev, siis see ongi kõige olulisem julgustus. 

HV: Kuna noored sageli veel päris täpselt ei tea, mida nad teha tahavad või millist eriala õppida, siis audiitori töö on mõnes mõttes väga hea hüppelaud. Loomulikult me sooviksime, et inimesed saaksid lõpuks vandeaudiitoriks, et ka audiitori eriala ise kasvaks, aga samas on audiitori töö väga hea alguspunkt. Selle töö käigus näeb nii palju erinevaid firmasid ning õpib nii palju uut ja huvitavat. Ja meie omalt poolt ka toetame igakülgselt seda arengut.

LR: See õpikõver on lihtsalt nii suur läbi selle, kui paljude erinevate ettevõtete köögipoolt siin näeb. Teiselt poolt: kuigi audit võib tunduda väga konservatiivse ja sirgejoonelisena, on tänapäeval auditi valdkonnas töötades võimalik paljuski ise kujundada oma karjääriteed või kombineerida erinevaid projekte ja muid tegevusi.

HV: See töö on kõike muud kui igav paberimajandus. Meil oli alles hiljuti kontoris tiimiõhtu, kus vanemad olijad jagasid oma kogemusi ja rääkisid lugusid kohtadest, kuhu nad töö käigus on sattunud. Näiteks on käidud auditeerimas kanalas, aga enne tuli läbi hüpata saunast, et lindudele ei viidaks viiruseid ega baktereid. 

Käidud on ka põllul lehmi ja külmlaos pakke lugemas. Sellised kliendikülastused on rikastavad ja huvitavad. Lisaks saab klientidega koos palju nalja, seega see töö on kõike muud kui igav. 

Millised on olnud kõige huvitavamad kliendikülastused või kohad, mida muud tööd tehes ilmselt kunagi ei külastaks? 

HV: Eks neid külastusi on igasuguseid olnud. Varem sai päris palju Saaremaal klientide juures käidud. Kord mõtlesime, et ei viitsi autoga sõita, sest see võtab mitu tundi aega, ja otsustasime lennuki kasuks. Lendasime hommikul ilusti kohale, aga õhtuks oli nii suur udu maha tulnud, et lennuk tagasi ei lennanud. No ja siis sai Kuressaarest Tallinnasse taksoga sõidetud, sest õhtul oli vaja tagasi olla. 

Mina olen käinud ka lehmi loendamas. Seal teedki oma tööd nii, et kõnnid nende lehmade vahel, vaatad kõrvanumbreid ja proovid nende limpsivate lehmade vahel ellu jääda. 

Seega, ma ütlen, et audiitori töös tuleb ette neid meeldejäävaid hetki ka. 

LR: Audiitoritel ongi kõige meeldejäävamad seigad tavaliselt seotud inventuuridega. Käiakse külmladudes, nagu Helen mainis, lehmalaudas ja isegi jahte on käidud vaatamas. Just need elulisemad asjad jäävadki paremini meelde. 

HV: Viimastest aastatest on meeldejäävam see, et Eesti kliendid on väga kasvuambitsioonikad ja rahvusvahelised. Mis mulle pandeemia juures on meeldinud, on see, et videokoosolekud on muutunud tavaliseks: ma saan reaalajas otse suhelda oma klientidega, kes asuvad näiteks Lõuna-Aafrikas või Itaalias või kuskil mujal. Sa näed, kas kliendi aknast paistavad palmid ja päike või on taustal hoopis äikesetorm. 

LR: Nii nagu igas töös, nii on ka auditi valdkonnas rutiinseid asju ja kõik ei ole ainult üks luksusjahtide või lehmade lugemine, aga just see kõrvaline pisike lisafaktor ongi see, mis selle töö põnevaks teeb. 

HV: Eks ikka Excelit peab ka armastama, sest kui seda kohe üldse ei talu ja Excelit avades lähevad karvad turri, siis see töö ei pruugi sobida. Aga kellele numbrid ja Excel meeldivad ja on seejuures valmis ka võib-olla pisut teistmoodi kogemusteks, siis on kõik väga hästi.

Samas, mis siin salata, eks see töö on teatud perioodidel väga pingeline, nagu ikka konsultatsiooniäri või projektipõhiste töödega kipub olema. Olen kuulnud, et noorte seas levivad jutud, et audiitorid alla 16 tunni päevas tööd ei tee ja seepärast ei taheta ka audiitoriks tööle tulla. Sellega müüdiga me kindlasti ei nõustu, sest vähemalt KPMG-s see paika ei pea. Proovime toimetada põhimõtte “work smarter, not harder” järgi, koormust jälgida, töötajate piisavust hoida jne. Meie meeskond on väga toetav, me oleme alati üksteise jaoks olemas ja kui ikka reede õhtul on vaja, siis avame koos ühe mullipudeli ja tähistame töövõite. 

Lisaks võin öelda, et me pole lihtsalt nagu üks meeskond, vaid pigem sõpruskond, kes ajab ühist asja. 

Mis on DigiPRO ja kes seda teevad? Loe siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate DigiPRO ja Ärigeeniuse olulisematest lugudest.