Euroopa riskikapitali fondide viimaste aastate kapitali kaasamise võime viitab sellele, et lähiajal ei ole oodata suuremat suunamuutust. Euroopa riskikapitali fondid on mitu aastat järjest teinud rekordeid. Siiski on KPMG spetsialisti Triin Ahlbergi, sõnul näha muutusi investeeringuid toetavas keskkonnas ja taustastruktuuris.
Sustainability ja ESG investeeringute kasv on järgnevatel aastatel taustal positiivselt mõjutatud EL jätkusuutlikkuse eesmärkidest ja regulatiivse keskkonna muutusest. Nende muutuste ajendil hakkavad nt pangad ja fondid lähiaastatel raporteerima oma kestlike investeeringute mahtu. Kaudselt hakkab see mõjutama ka teisi, kes on laenu võtjad või investeeringute saajad.
Järgmise aasta osas arvas KPMG Baltics OÜ M&A vanemekspert Triin Ahlberg, et fookuses on samad sektorid, mis tänavugi, kuna jätkuvalt on väga aktuaalsed kõik ESG ja jätkusuutlikkuse sektorid ning FinTech.
“FinTech on küll juba päris pikka aega olnud aktiivne, aga uuem asi on jätkusuutlikkus ja CleanTech. Lisaks ka kõik see, mis on seotud elektriautode ja akudega – sinna on juba väga olulises mahus venture investeeringuid olnud,” selgitas Ahlberg.
Ta usub, et see on jätkuv suund, mille taustal on ka väga palju Euroopa Liidu regulatsioone, mis kestlike investeeringute tegemist toetavad. “Lähiaastatel peavad finantsasutused hakkama raporteerima, mil määral on nende portfelli investeeringud jätkusuutlikud EL Taksonoomia järgi. Regulatiivne keskkond – sh CSRD (Corporate Sustainability Reporting Directive) ja SFDR (Sustainable Finance Disclosure Regulation) kasutuselevõtt ja rakendumine lähiaastatel loob uue regulatiivse ja kestlikkuse mõistes soodsa keskkonna ESG valdkonna monitoorimiseks ja investeeringuteks,” sõnas Ahlberg. “Nii raha kaasajatel kui pakkujatel on EL kestlikkuse eesmärkide tulemusena väike suunitlus rohkem tähelepanu pöörata kestlikele projektidele.”
Samal ajal on turul aktiivsust ja mahtusid kasvatamas ka pakkumise poolelt uued globaalsed spetsialiseerunud fondid ehk nn Sustainability fondid, mis on jätkusuutlikkuse eesmärkidega ning nemad on keskendunud ainult oma valdkonna ehk ESG, greentech ja jätkusuutlikkuse investeeringutele. “See on nende fookus ja kriteerium, kus otsitakse vaid nö selgelt kestlikke ettevõtmisi,” selgitas Ahlberg.
Selliste fondide tähelepanu tõmbamiseks ja fookuseks sobilike investeeringute tuvastamiseks annab omalt poolt panuse ka Euroopa Liit läbi Rohevõlakirjade standardi (EU Green Bond Standard) loomise. “See on vajalik selleks, et investoritel oleks võimalik tuvastada tõeliselt kestlikud ettevõtmised ja investeeringud – et rohepesu vältida. Väline osapool annab oma hinnangu võlakirja “rohelisusele”, ning seeläbi saavad investorid suurema kindlusega teha kestlikke investeeringuid.”
Uued investortüübid venture faasi investeeringute jaoks
Globaalses mõttes ettevõtted siiski ei kiirusta börsile minekuga ning soovitud väärtuse saavutamiseks ollakse valmis tegema ka täiendavaid rahakaasamise rounde, näiteks tehakse juba E, F ja G rounde. Nendes hilisemates kapitali kaasamise raundides kaasatakse üha suuremaid investeeringuid.
Turu küpsedes on sisenenud ka uued investortüübid, kes varem ei ole venture investeeringutega tegelenud, kuna nähakse võimalust ja kasvavat turgu. “Enam ei ole ainult ingelinvestorid. Tulnud on ka sellised corporate investeerimisfondid, kellele on näha, et mitu eelnevat raundi on juba ära tehtud ja see võib sisendada julgust, huvi ning usku. Täna on ka informatsiooni niivõrd palju, et igaüks leiab endale sobiva,” kirjeldas Ahlberg.
Tema sõnul tundub, et ka eraettevõtted, kellel kogunenud vaba raha, on varasemast enam valmis panema oma raha ettevõtmistesse, mis varem olid justkui sobilikud ainult ingelinvestoritele. Näiteks corporate riskikapitali (VC), PE firmad ning lisaks ka maailma tasemel riskifondid ja pensionifondid on täna varasemast enam valmis sooritama venture investeeringuid.
See kõik tagab uutele investoritele võimaluse tulla kaasa hilisemates roundides, kuna teatakse, et lõplik exit (IPO) ei ole enam kaugel – ehk jääb umbes 18-24 kuu kaugusele.
