Ehitushindade kallinemine on äriringkondades viimasel ajal pea sama kuum teema nagu kütuse hinnaralli. KPMG Baltics’i partneri ja auditivaldkonna juhi Indrek Alliksaare sõnul on just seetõttu huvitav ka näha, milliseks kujunevad ehitusmaterjalide tootmise tööstusharu koondnumbrid. Näiteks aastataguse ajaga on nende ettevõtete müügitulu kasvanud hüppelised 30 protsenti.
“Tööstusharu käekäigu ja tervise hindamiseks on vaja aga teada, mis on juhtunud ettevõtete kulude ja kasumlikkusega. Kuna kvartaalselt kasumlikkuse kohta andmeid ei avalikustata, siis selgub täpsem pilt alles kalendriaasta lõppedes,” tõdes Alliksaar. Samas on tema sõnul kasumlikkuse trendi võimalik ennustada selle järgi, kuidas tööandjad töötajatega käituvad. “Kas töötajate arvu suurendatakse või vähendatakse, kas palku tõstetakse või langetatakse.”
Kui ehitusmaterjalide tootmise töötajate arv on aasta jooksul püsinud ligikaudu sama, siis palkades on toimunud märkimisväärne muutus positiivses suunas. Näiteks on keskmine töötasu tõusnud aastaga 13 protsenti. See on üle poole kiiremini, kui Eesti keskmine palk. Just see on tema sõnul ka põhjus, miks võib eeldada, et tööstusharu kasumlikkus on pigem kasvanud.
Erinevad kasvutempod
“Kui analüüsida müügitulu kasvu ettevõtete lõikes, siis on näha üsna erinevaid kasvutemposid,” selgitas ta ja lisas, et ettevõtete tulu muutumisel mängib suurt rolli sisendhindade kasv.
Ühe näitena võib tuua tsemendi- ja betoonitootjad, keda on mõjutanud energiahindade kasv. Puitu kasutavaid ettevõtteid on tugevalt mõjutanud puiduhindade kasv. “Seetõttu ei pruugi tulude kasvutempo anda ühest vastust küsimusele, millised ettevõtted on edukamad ja millised mitte ning kiire kasv võib olla seotud näiteks energiahindade hüppelise hinnatõusuga.”
Võtmesõnad on logistika ja hinnastamine
Kui otsida hindade kallinemise põhjuseid, siis kindlasti jääb Alliksaare sõnul ehitusmaterjalide tootmisel võtmesõnaks logistika ja üleüldine hinnatõus. “Laiapõhjaline hinnakasv tähendab seda, et ostude ja laovarude finantseerimisele kulub senisest enam ressurssi ja rahavoogude juhtimisele peab rohkem tähelepanu pöörama.”
Samas on toodangu müügihindade pikaajaline fikseerimine tema hinnangul ohtlik, kuna toormaterjalide ostuhinna kasv on kontrollimatu ja raskesti ennustatav. “Pidevalt tuleb jälgida äripartnerite käekäiku ja tarnekindlust ning olla valmis tarnijate asendamiseks.”
Ka müügisuunal peab arvestama ehitussektoriga seotud krediidiriski suurenemisega ja senisest enam tuleb suurimate ostjate finantstervist jälgida. “Ettevõtjad, kes on selles žongleerimises konkurentidest osavamad, teenivad aasta lõpuks joone alla suurima kasumi.”
