Puiduhinnad liikusid selle aasta esimeses kvartalis sõltuvalt sortimentidest eri suunas. Küttepuit palgina tegi läbi märgatava hinnalanguse, kuid halupuudesse pole hinnalangus veel jõudnud.

KPMG metsasektori vandeaudiitor Siim Külasepp selgitab, miks see nii on.

Kui Erametsa Keskühistu hinnastatistika alusel kasvasid jämesortimentide hinnad võrreldes 2022. aasta lõpuga ligikaudu 4 protsenti, siis peensortimentide hinnad on langenud, ulatudes paberipuu puhul keskmiselt 20 protsendini ja küttepuude puhul koguni 40 protsendini võrreldes eelmise kvartaliga. 

Jämesortimentide hinna kallimise põhjus peitub ikkagi selle nappuses turul, olenemata  majanduslangusest puidusektoris, sest agressorriigi Venemaa puidu äralangemist Eesti turult pole lähiturgudelt optimaalselt suudetud katta. “Peensortimentide hinnalangus on selgelt seotud üleüldise energiahinna langusega maailmaturul, liikudes absurdselt kõrgelt tasemelt jällegi normaalsema suunas,“ selgitas Külasepp.

Hinnalangusest siiski pääsu pole

Kui küttepuit palgina on teinud läbi märgatava hinnalanguse, siis halupuudesse pole hinnalangus veel jõudnud. „Põhjus on osaliselt ka selles, et halupuude müüjad varusid talve hakul defitsiidi hirmus tooret üsna suurel määral lattu. Nüüd üritatakse halupuid iga hinna eest ilma kahjumit saamata turustada. Arvestades üldist energiahindade trendi turul, pole ka halupuudel väga suure tõenäosusega pääsu hinnalangusest,“ märkis Külasepp.

Tema sõnul on edaspidist trendi küttepuidu osas üpris keeruline hinnata, sest kõigi energiakandjate hinnad on ühel või teisel viisil omavahel seotud. „Märtsi keskpaigani oli gaasi ja nafta puhul selge hinnalanguse trend, kuid viimased nädalad on jällegi toonud kaasa volatiilsust. Seega võib hinnata, et energiaturud jäävad endiselt rahutuks, kuid loodetavasti ei näe me lähitulevikus enam üle 300-euroseid gaasi MWh hindasid ja energiapuidu 80-euroseid tihumeetri hindasid.“