Juunis tegid G7 ehk maailma suurimate tööstusriikide juhid ettepaneku 15-protsendise tulumaksumiinimumi kehtestamiseks. Juulis Veneetsias G20 riikide rahandusministrite kohtumisel oli põhiteemaks ülemaailmne maksureform, millega tahetakse tagada suurfirmade õiglane maksustamine, et tulu jääks riiki, kus see on teenitud.
KPMG maksunõustajad Einar Rosin ja Mikk Tereping selgitavad, mida muudatus endast kujutab ning miks see vajalik on.
Eesmärk on muuta maksusüsteem võrdsemaks
Veneetsias toimunud G20 ehk kahekümne rahandusministri ja keskpangajuhi grupi kohtumise eesmärk oli täpsustada muudatuse üksikasju ja avaldada survet riikidele, kes OECD leppele veel toetust avaldanud ei ole.
G20 on 1999. aastal asutatud mitteametlik foorum, mis toob kokku maailma olulisemad tööstusriigid ja areneva majandusega riigid ning arutab maailmamajanduse stabiilsuse küsimusi. OECD on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon, mis toetab liikmesriikide majanduspoliitika alast koostööd, kuid tegeleb ka majandusarenguga tihedalt seotud valdkondadega nagu haridus, teadus, tehnoloogia, innovatsioon, tööturg, keskkonnapoliitika ja sotsiaalpoliitika.
Suures pildis on G7 ettepaneku eesmärk sundida suuri rahvusvahelisi kontserne maksma vähemalt 15 protsenti oma kasumist tulumaksuks. Läbi erinevate meetmete püüab G7 vältida olukorda, kus ettevõtted vähendavad oma maksubaasi ja viivad kasumi ära riigist, kus see tekib, riiki, kus on kasumit soodsam maksustada või kus makse üldse maksma ei pea.
“G7 algatuse üks eesmärk on maksusüsteemide läbipaistvuse suurendamine. Seda võib nimetada ka maksumaksjate võrdse kohtlemise tööriistaks, et suured kontsernid ei saaks maksueelist,” sõnas Tereping.
Praegu tuleb järjest rohkem päevakorda ka näiteks digiteenuste maksustamine, mis on üks osa samast paketist. Siin on eesmärk maksustada ettevõtete kasum selles riigis või piirkonnas, kus nende teenust tarbitakse.
Kõige rohkem puudutab maksureform rahvusvahelisi ettevõtteid
Üks reformi osadest näeb ette, et rahvusvahelised ettevõtted maksaks tulumaksu riigis, kus kasum teenitud on, mitte seal, kus asub nende peakorter. Kõige enam mõjutab reform suuri tehnoloogiaettevõtteid, nagu Apple, Google, Amazon või Facebook, kelle maksukoormus on võrreldes kasumiga oluliselt madalam.
Facebook, Google ja Amazon müüvad ka Eestis nii juriidilistele kui ka eraisikutele väga palju reklaami. Reklaamimüügi raha jõuab lõpuks näiteks Iirimaale või muusse piirkonda. Tänaste reeglite järgi tähendab see, et selliste teenuste osutamisest tekkiva kasum maksustatakse teenuseosutaja asukohariigis, olenemata sellest, et kasum teenitakse Eestis. Maksumuudatuse eesmärk on maksustada teenused riigis, kus neid ka reaalselt tarbitakse.
“See kontseptsioon ei ole midagi uut, muu äri puhul on see juba väga ammu levinud praktika,” nentis Rosin.
Äris kasutatakse sellist kontseptsiooni, nagu püsiv tegevuskoht või käibemaksu registreering. “See tähendab, et kui Soome ettevõte osutab Eestis mingisuguseid teenuseid või müüb siin kaupasid, siis tekib tal Eestis käibemaksukohustus – ettevõte peab hakkama Eestis käibemaksu maksma,” selgitas Rosin.
Samuti tekib ettevõttel siis siin püsiv tegevuskoht, mis tähendab, et osa tuludest, mis ettevõte nüüd Eestis teenib, maksustataksegi Eestis kohapeal.
Mitmed küsimused on veel vastusteta
Praeguseks ei ole maksumuudatuse osas kokkuleppele jõutud, arvatavasti tehakse lõplik kokkulepe G20 tippjuhtide kohtumisel oktoobris.
Hetkel on veel hulga lahtisi küsimusi: kas maksumäär jääb 15 protsendi juurde või peaks seda tõstma 20 protsendi juurde? Või langetama näiteks 12%ni? Teine küsimus seisneb selles, kas meede hakkab mõjutama vaid suuri rahvusvahelisi kontserne või kõiki ettevõtteid.
“Kui räägime vaid globaalsetest ettevõtetest, siis muudatus Eesti ettevõtteid suuresti ei puuduta. Kui mängu tulevad ka väiksemad ettevõtted, siis hakkab reform mõjutama ka Eestit, sest siin on mitmeid tütarettevõtteid,” sõnas Tereping.
Eesti peab taotlema erandit
Praegu on Eesti ettevõtete tulumaksusüsteemi eripära, et maksustame kasumit siis, kui seda välja makstakse, mitte siis, kui kasumit teenitakse. See tähendab, et praegune süsteem ei sobitu hästi G7 juhtide poolt välja pakutud miinimummaksumäära süsteemiga ning Eesti peab taotlema erandit.
Erand lubaks meil ettevõtete tulumaksu kogumist aastate peale ajatada, sest Eesti arvestab ettevõtte tulumaksu vaid kasumi väljastamisel, mida ei toimu aga enamasti igal aastal.
Siiski on Eesti rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus öelnud, et rahandusministeerium selles olukorras probleemi ei näe, sest tõenäoliselt antakse Eestile luba erandit kohaldada. Eesti maksusüsteem on juba ammu välja kujunenud ja ettevõtete tulumaksu määrad ei ole kuigi madalad. Küsimus seisneb aga selles, missugune erand täpsemalt olema saab. Võimalik, et see selgub juba sügisel toimuval uuel G20 kohtumisel.
