KPMG äriblogi

Miks on tiimijuhtimine tänases töökeskkonnas nii oluline? Asja selgitab KPMG personalijuht Epp Sillaste

KPMG Balticsi personalijuht Epp Sillaste.Foto: KPMG

Edukas tiimitöö on üks olulisemaid ja tähtsamaid komponente ettevõtte edus ja tulemuste saavutamisel. Millised on hea tiimitöö alustalad ja komponendid, sellest räägib lähemalt KPMG personalijuht Epp Sillaste.

Tulemusliku suhte alus on usaldus

Hea juhtimise ja ka igasuguse hea koostöö ning suhte alus on usaldus. Usaldus on suhte vundament, sealhulgas ka töösuhte. Samuti on usaldus otsus. Juhtidel on tarvis langetada otsus usaldada oma tiimiliikmeid. Muidugi ei ole see lihtne, eriti alustavatel juhtidel. Kui oled ikka harjunud kõike ise tegema, siis tahaks kindluse huvides ka iga detaili üle kontrollida. Aga see ei ole jätkusuutlik. Kontrolli soovitan asendada nõudlikkusega. Juht peab olema nõudlik kvaliteedi ja tulemuste suhtes, aga iga detaili ei ole vajalik ega ka mõistlik kontrollida. Muidugi teevad inimesed arenguteel vigu ja tulebki lasta neist vigadest õppida. Juhi roll on suunata ja toetada, aga mitte lämmatada head koostööd usaldamatuse ja pideva ülekontrollimisega. Selge see, et tõeline ja tugev usaldus tekib ajaga ja koostööga, pideva ausa ning avatud suhtlusega. 

Hea pinnase usalduslikuks koostööks loovad regulaarsed 1:1 vestlused

Vahel juhid alatähtsustavad regulaarseid 1:1 või n-ö arenguvestlusi töötajatega, aga just läbi nende vestluste on hea luua vundament, mille pinnalt üles ehitada usalduslikku koostööd ja ausat ning avatud suhtlust. Tundes töötaja vastu huvi igal hetkel, kindlustab juht selle, et ka keerulisemates olukordades tullakse ja julgetakse probleemidest rääkida. Mured tulevad välja juba varem, sest regulaarne suhtlus on loonud selleks soodsa pinnase. Näiteks KPMG-s on kasutusel tulemusjuhtimise süsteem, mille üks komponent on regulaarsed üks ühele vestlused, mis osades valdkondades toimuvad lausa kaks korda kuus, iga kahe nädala tagant. Need vestlused on vajalikud ühelt poolt eesmärkide saavutamiseks ja fookuses hoidmiseks, teiselt poolt ka töötaja arengu tagamiseks, hea koostöö loomiseks ja hoidmiseks ning takistuste tuvastamiseks ja töötaja toetamiseks. 

Lisaks usaldusele on oluline seada ka kokkulepped. Soovitan neid seada üheskoos tiimiliikmetega. Kokkulepete alla käivad ka kõige lihtsamad suhtlemise ja koostöö tegemise põhimõtted – näiteks millal toimuvad koosolekud, mis ajaks ja mis vormis oodatakse vastuseid, millised on käitumisreeglid ja põhimõtted. Kõik inimesed on erinevad ja koos tiimiga kokkulepete tegemine tagab, et kõigi vajadused saavad piisavalt tähelepanu ja välja öeldud. Ühiselt seatud kokkulepetest on hiljem lihtsam kinni pidada ja ka nõuda neist kinnipidamist. 

KPMG-s on juba aastaid praktiseeritud selge suhtlemise (Clear Leadership) põhimõtteid. Clear Leadership’i puhul lähtutakse sellest, et koostöö osapooled kuulavad ära teise osapoole kogemuse ja probleeme lahendatakse omavahel, arvestades kindlaid printsiipe. Selline kultuur aitab minimeerida seljataga rääkimisi ja n-ö kolmnurkade tekitamisi. Lisaks on Clear Leadership’i kultuuris ka  teisi häid tööriistu, mida koostöös kasutada ja millega arvestada. Näiteks kogemusruut, mille kasutamine aitab eristada fakte emotsioonidest ja tunnetest, samuti aitab hoida fookust ning luua selgust pingelistes olukordades. 

Kannatlikkus ja pühendumine viivad tulemusteni

Kuna oskused ja kogemused ei sünni üleöö, siis soovitan alustavatel juhtidel olla kannatlik. Selleks, et olla milleski tõeliselt hea, tuleb pühenduda ja anda aega. Kuuldavasti kulub vähemalt 10 tuhat tundi harjutamist, et olla milleski tõeliselt hea. Eelkõige on oluline see, et juhtimine innustaks ennast, et töö inimestega oleks juhile prioriteetne, oluline ja tähtis. Kui juhtimine on kõrvaltegevus või kui juht seda ei tähtsusta ega naudi, siis ei saa oodata ka häid tulemusi. Tihe tagasiside ja edasiside küsimine kolleegidelt, juhitavatelt ja koostööpartneritelt enda kohta aitab juhil teadvustada pimenurki ja seada paremini sihte. 

Vahel juhtub ka nii, et alustavad juhid on ülipüüdlikud ja võtavad kogu vastutuse tiimi hea sisekliima tekitamise ja hoidmise eest enda peale. Siin ma ütleksin ikkagi seda, et see ei ole ainult juhi vastutus. See on iga meeskonnaliikme vastutus, et oleks meeldiv, avatud ja konstruktiivne sisekliima. Juht saab luua tingimused selleks, kuid igaühe panus on oluline ja vajalik. Juht ei saa ega tohigi siin kogu vastutust oma õlgadele võtta. 

Juht peab ka enda eest hoolitsema

Kuna juhtimine võib olla paras väljakutse, siis on ülioluline, et juhid ei unustaks iseenda eest hoolitsemist ära. Oma vajadused ja soovid tuleb samuti täita. Kui oled juhina puhanud ja õnnelik, siis suudad innustada ja toetada ka teisi. 

Soovitan leida juhtidel tandempartnereid või coach’e, et tagada nii isiklik areng kui ka selge fookus. Hea coach või partner on mõttekaaslane, kes oskab õigel hetkel nii julgustada kui ka takistada “mustrisse vajumist”. Usun, et valdav enamus inimestest soovib tööl anda endast parima, kuid koostöös kipuvad tekkima ebaefektiivsed käitumismustrid. See tähendab, et teise osapoole käitumine vallandab meis teatud sisseõpitud käitumise. Kui suudame mustrit näha, siis saame seda ka murda ja luua tee efektiivseks ning tulemuslikuks koostööks. 

Mis on DigiPRO ja kes seda teevad? Loe siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate DigiPRO ja Ärigeeniuse olulisematest lugudest.