KPMG äriblogi

Põletav küsimus: kuidas aidata töötajad Ukrainast Eestisse?

Venemaa juhitud isehakanud "rahvavabariigid" Ida-Ukrainas kuulutasid välja üldmobilisatsiooni.Foto: Shutterstock

Venemaa kuulutas neljapäeva varahommikul Ukrainale sõja. Olukord riigis on pingeline ja paljud inimesed otsivad võimalusi riigist lahkumiseks. Mida peaks tegema ettevõte, kelle palgal on ukrainlastest töötajaid? KPMG maksunõustajad Einar Rosin ja Olga Lavrova annavad nõu, kuidas oleks kõige parem tegutseda. 

“Viimase kahe nädalal jooksul on meie poole pöördunud kaks ettevõtet, kes on rääkinud, et neil on mõnikümmend töötajat Ukrainas ja küsinud, kuidas nad saavad need töötajad Eestisse tuua, kui seal päriselt sõjaks läheb,” rääkis Rosin. 

KPMG poole pöördunud ettevõtted tegutsevad IT-sektoris. Nende inimeste Eestisse saamine ei tohiks Rosina arvates olla ülemäära keeruline. “Võib-olla on see riigi vaatest isegi natukene soositud. Eks parem on Eestisse võtta mõnikümmend kõrgelt kvalifitseeritud IT-spetsialisti, kes siin tööd teevad, makse maksavad ja mingi osa oma sissetulekust siin ära kulutavad, kui võtta inimesi, kes on nii-öelda lihtsalt sõjapõgenikud.”

Selles osas tuleb Rosina sõnul ära oodata, millise seisukoha riik võtab. Ta avaldas lootust, et kui olukord veel pingelisemaks muutub, siis tegutsetakse kiiresti ja valitsus lubab Eestisse kvoote arvestamata pigem natuke rohkem inimesi, kellest võiks ka Eestil kasu olla. 

Kuna Euroopa Liidu ja Ukraina vahel kehtib viisavabadus, siis on siseministeeriumi asekantsler Veiko Kommusaare sõnul üks viis välistöötaja Eestisse jõudmiseks ajutine viibimisalus, näiteks viisa ja viisavabadus, ning lühiajalise töötamise registreerimine. Nii saab välismaalane Eestis töötada, kui tal on ajutine viibimisalus ning tööandja on registreerinud tema lühiajalise töötamise Politsei- ja Piirivalveametis.

 “Ukraina kodanik, kellel on biomeetrine pass, saab Eestisse tulla viisavabalt 90 päevaks. Kui tööandja on registreerinud tema lühiajalise töötamise, siis saab ta ka kohe tööle asuda,” selgitas Kommusaar. Kui tema töötamine kestab kauem kui 90 päeva, siis on võimalik Eestis kohapeal PPA-st taotleda pikaajaline viisa lühiajalise töötamise eesmärgil.

“Kui välismaalane asub tööle IKT erialasele ametikohale, siis on tal võimalik taotleda piirarvu arvestuse väliselt ka tähtajalist elamisluba töötamiseks. Seega kui Ukraina kodanik on IKT erialasel ametikohal töötaja, siis saab ta tulla Eestisse viisavabalt, alustada töötamist lühiajalise töötamise registreerimise alusel ja vajadusel taotleda kohapeal PPA-s elamisloa,” lisas asekantsler.

Kiireim tee ohutult Eestisse saamiseks

Kuidas aga saada olukorra veelgi pingelisemaks muutumise korral näiteks Kiievis elavad töötajad ja nende pered Eestisse? Kas parim valik on tulla lennukiga? “Mine tea, kas lennukiga üldse saab varsti enam Ukrainast minema. Aga oletame, et saab. Lihtsaim on ehk autoga üle piiri sõita,” arutles Lavrova selle üle, kuidas inimesed riigist turvaliselt välja võiksid saada. 

Eestil on Ukrainaga viisavabadus kuni 90 päeva. Siin kehtib küll väike eritingimus – inimesel peab olema biomeetriline pass. “Põhimõtteliselt on võimalik otse lennukile astuda ja siia tulla. Siin on siis kolm kuud aega asju korda ajada,” selgitas Rosin. 

“Väidetavalt on neil kõigil satelliittelefonid ostetud, seega ilmselt on nad teinud ka biomeetrilised passid,” lisas Lavrova. 

Järgmise sammuna tuleb siia jääda soovival ukrainlasel taotleda endale viisa või elamisluba. Need on rahuaja tsiviilpraktikad. Tegelikult on võimalik taotleda ka pagulase staatust, mis muutub lähiajal tõenäoliselt kõige levinumaks mooduseks, kuidas ukrainlased sõja eest pääseda soovivad. “Ma arvan, et surve selleks, et Eestisse tulla, kasvab kindlasti. Küsimus on lihtsalt selles, kuidas me sellega toime tulla oskame,” tõdes Rosin.

Eesti majutaks 2000 sõjapõgenikku

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo rääkis hiljuti meedias, et eelmise aasta kriisid sundisid Eestit pingutama, mistõttu on paarile tuhandele inimesele peavari olemas. 

Ehk hea stsenaariumi korral on Eestil võimalik majutada umbes nii suur hulk varjupaigataotlejaid Ukrainast. 

Kommusaare sõnul kvooti sõjapõgenike osas ei ole. “Kui aga peaks tekkima olukord, et näiteks suur osa põgenikke on saabunud mõnda Euroopa Liidu liikmesriiki ja see riik palub nende ümberpaigutamisel teiste euroliidu riikide abi, siis otsustab Vabariigi Valitsus, kas ja kui suures osas on Eesti riik valmis osalema ümberasustamises ja ümberpaigutamises ning sel juhul saaks me rääkida ka kvoodist,” lisas ta. Valitsuse seisukoht tuleb omakorda kooskõlastada Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

Kommusaar arvas, et sõjategevuse eskaleerumisel Ukrainas oleks Eestisse ilmselt tulemas eelkõige need inimesed, kellele Eesti pole päris võõras koht. “Näiteks need, kel siin sugulasi või tuttavaid või kel siin töötamise võimalused, näiteks teie viidatud IKT-sektoris, või kes siin varem lühiajaliselt töötanu.” 

Kui inimesed tulevad siia aga viisa alusel, siis avaldas Riisalo lootust, et nende majutamise võtab oma südameasjaks kohalik ukrainlaste kogukond. Teadaolevalt on Eestis umbes 30 000 ukrainlast ja lisaks veel umbes 20 000 ajutise tööviisaga ukrainlast. “Eestis on suur ukrainlaste kogukond – venelaste järel suuruselt teine. Aga neid, kes abi vajavad, me aitame,” lisas Kommusaar.

Ta arvas, et samamoodi on aga kindlasti palju neidki, kes soovivad vastupidises suunas liikuda ja raskel ajal kodumaale appi minna.

Välisministeerium soovitab Venemaa sõjalise tegevusega suurenenud ohust tulenevalt ilma tungiva vajaduseta Ukrainasse mitte reisida. Seal viibivatel Eesti kodanikel palutakse kaaluda Ukrainas viibimise olulisust ja võimalusel tagasi pöörduda Eestisse. Ukrainas viibivatel Eesti kodanikel palutakse kindlasti oma viibimine registreerida välisministeeriumi kodulehel.

Märksõnad: , , ,
Mis on DigiPRO ja kes seda teevad? Loe siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate DigiPRO ja Ärigeeniuse olulisematest lugudest.