Tänavu 1. juulist jõustub Euroopa Liidus uus seadusemuudatus, mis mõjutab kaubavahetust nii liikmesriikide vahel kui ka väljaspool EL-i äri tehes.
Algselt pidid liikmesriigid Euroopa Komisjoni antud direktiivi sätestatud muudatused jõustuma 1. jaanuarist 2021. Eestis oli seaduseelnõu Riigikogus juba eelmisel aastal, kuid jõustumise tähtaeg otsustati kogu EL-is koroonast tingitud olukorra tõttu poole aasta võrra edasi lükata.
Milles siis e-kaubandust puudutavad muudatused seisnevad ja miks selline direktiiv Euroopa Liidu poolt muudatuste tegemiseks üldse anti?
Käibemaksuvaba importimine kaob ära
KPMG maksunõustaja Merike Oja sõnul tuleneb vajadus e-kaubanduse regulatsioonide muutmiseks suuresti kolmandate riikide, milles on suur roll Hiinal, ja Euroopa Liidu kaubavahetuse senisest maksustamisest.
“Kui ma täna teen endale Eestis e-poe ja hakkan müüma kaupu teistesse liikmesriikidesse, tulevad mulle vastu piirmäärad – ma pean hakkama käibemaksukohuslaseks nii siin kui ka kõikides nendes liikmesriikides, kus ma suuremas mahus lõpptarbijale kaupu müüa tahan.
Tänane maksustamine annab eelise Hiina või mõne muu kolmanda riigi kaupmehele, kes saadab kaupa Euroopa turule, sest kauba väärtus tuuakse tihti kunstlikult alla 22 euro ning kaup siseneb Euroopa Liitu tolli- ja käibemaksuvabalt ning selline kaupmees ei pea ise Euroopas makse tasuma ega end registreerima igas liikmesriigis, kuhu ta kaupu müüb,” selgitas ta.
Sisuliselt on täna liidusiseselt ettevõtjatel administratiivselt tunduvalt kulukam äri ajada kui mõne välisriigi ettevõtte puhul, kes saab käibemaksu- ja tollikohustustest tänu 22-eurosele piirmäärale seaduslikult mööda hiilida.
Suur muudatus puudutabki Euroopasse saadetud kaupadele kehtivaid piirmäärasid. Kui seni pole kuni 22-eurostelt kaupadelt käibemaksu küsitud, siis nüüd (1. juulist) on uueks piirmääraks 150 eurot ning käibemaksuvabalt enam kaupasid saata ei saa. Üle 150-euroste kaupade importimisel tuleb lisaks käibemaksule tasuda ka tollimaks.
Muudatuste mõju ei pruugi me Oja sõnul kohe peale seadusemuudatuste jõustumist näha, kuna tõenäoliselt on juba enne 1. juulit Hiinast ja mujalt maailmast hulgaliselt kaupa Euroopasse ette tellitud.
Teine pool muudatusest puudutab seda, kuidas hakkab edaspidi toimima käibemaksu tasumine. “Iga paki pealt, mis Eestisse tuleb, peab keegi käibemaksu tasuma. Täna ei tea keegi täpselt, kas ja kuidas näiteks Hiina ettevõtted maksustamisele lähenevad. Variant on tasuda käibemaks nii saatjal kui ka kauba vastuvõtjal, sama kehtib tollimaksu kohta,” rääkis maksunõustaja.
Kuidas see lõpptarbija ehk kliendi elu mõjutab?
Kuna täna pole veel ükski muudatus jõustunud, siis praegu ei oska veel keegi täpselt öelda, kas ja kuidas uus maksusüsteem imporditud kaupade hindu mõjutama hakkab. Näiteks olukorras, kus Hiina ettevõte saadab Eestisse kaubad, aga ei maksa ise käibe- või tollimaksu ära, on variant Eesti kaupmehel maksud ise tasuda või nõuda seda kliendilt.
“Ei ole välistatud võimalus, et Eesti klient või e-pood ühel hetkel avastab, et kaup on tollis kinni. Maksuametil on mõningatel juhtudel võimalus Eesti e-poe poole pöörduda ja maksude tasumist temalt nõuda. Sel juhul jääb kahju e-poele, kuna ta on kuvanud kliendile hinna, millesse ei ole lisatud käibemaksu, kes peab tasuma ise käibemaksu, mida ta müügihetkel arvesse ei võtnud.
Kuigi impordilt käibemaksu tasumise saab jätta kliendi kanda, võidakse sellega riskida kliendi kaotamisega, sest see pahandab kliente, kes on siiani harjunud kaupu lisakuludeta e-poest ostma ega pruugi teada 1. juulist jõustunud muudatustest” selgitas Oja.
Kliendil on mõistagi alati võimalus kaupa mitte vastu võtta ning tasutud summa tagastamist nõuda. Sel juhul jääb kaotajaks e-pood, kui tal on nüüd vaja kaup tagastada või ise maksud tasuda ja sellele kaubale uus ostja leida.
Võib juhtuda ka stsenaarium, kus suuremad e-kaubanduse platvormid nagu eBay ja Amazon võtavad käibemaksu kohustuse enda peale, et kaupmehed ei peaks maksuküsimustega ise tegelema. Suures pildis läheksid sellisel juhul paljud kaubad kallimaks.
“On ka variant, et muudatus läheb turul läbi sedasi, et me ei pane seda isegi tähele. Hiina kaupmehed maksavad ise oma Euroopa turgudele toimetatud kaupade pealt maksud ära ning muutus peegeldub üksnes hindade muutuses. Küsimus on selles, kuidas Hiina kaupmees käitub. Oluline on siinjuures see, kust Eesti kaupmees kaupa tellib? Kas otse välisriigist või juba Euroopas asuvast laost, kuhu on kaubad varem toodud?” rääkis KPMG maksunõustaja Merike Oja.
Muutub ka Euroopa Liidu siseste kaupade maksustamine
Juuli algusest jõustuv seadusemuudatus puudutab ka nende kaupmeeste tegevusi, kelle tegevus on ainult Euroopa sisene kauba müük.
Nimelt kui täna müüb Eesti kaupmees näiteks Soome või mõne teise EL-i liikmesriigi lõpptarbijale kaupa, siis olenevalt müügimahtudest tuleb tal end ka sihtriigis käibemaksukohuslaseks registreerida. Täna on selleks piirmääraks enamuses EL-i riikides 35 000 eurot, mis tähendab, et kui Eesti kaupmees müüb Soome turul lõpptarbijale üle 35 000 euro eest kaupa, tuleb tal seal käibemaksukohuslaseks registreerida.
“Siin seisneb muudatus selles, et 35-tuhande eurone piirmäär kaob ära ja see asendatakse madalama 10 000-eurose piirmääraga. Lisaks saab 1. juulist teistesse EL-i riikidesse käibemaksu tasuda läbi meie Maksu- ja Tolliameti ja esitada kõigi EL-i lõpptarbijale müüdud kaupade kohta ühe maksudeklaratsiooni Eestis” selgitas Oja.
Eesti kaupmees peavad alates 1. juulist jälgima mitte seda, palju nad konkreetsesse liikmesriiki kaupu on müünud, vaid milline on tema müügikäive Euroopa Liidu riikides kokku.
Üle 10 000 eurose käibe puhul ei tule ennast igas riigis eraldi käibemaksukohuslaseks registreerida. Selle asemel saab maksud tasuda läbi käibemaksuga maksustamise erikorra ehk nn ühe akna süsteemi MOSS (ingl k mini one stop shop), mis võimaldab EL-ülesed maksuarvestusega seotud toimingud teostada ühes liikmesriigis.
Oluline on siinkohal Oja sõnul jälgida seda, et teistes liikmesriikides on käibemaksumäärad erinevad. Näiteks Rootsis on käibemaksumäär 25%. Müükidelt Rootsi klientidele tuleb müüjal tasuda käibemaksu kõrgema määraga kui Eestis, mistõttu on oluline, et veebis kuvatavad hinnad, arvestavad ostja riigis kehtivat käibemaksumäära.
“Kui ma siiani olen kaupmehena arvestanud marginaali ja selle pealt käibemaksu maksnud, siis riikides, kus käibemaksu määr on kõrgem, pean hinna kuvamise e-poes ära muutma. Vastasel korral tuleb hinnaerinevus, mis näiteks Eesti ja Soome e-poes kehtib, minu kasumist.”
