Kui palju ma peaksin palka saama, kes maksab maksud, kas ravikindlustus jääb Eesti oma? Välismaal töötamine võib tunduda ahvatlev ja eksootiline, aga kui sa neile ja veel paljudele küsimustele vastust ei tea, võid valusalt orki lennata ja saba jalge vahel koju tagasi saabuda.

Piiriülene töötamine tähendab eelkõige seda, et töökoht asub välisriigis või inimene elab ühes riigis ning käib tööl teises. Ka siis, kui töötaja lähetatakse pikemaks ajaks välismaale ning ta liigub näiteks eri riikides asuvate harukontorite vahel, on tegemist piiriülese töötamisega. 

Advokaadibüroo KPMG Law vandeadvokaadi Kaia Kuusleri sõnul tuleks välismaale tööle minnes silmas pidada mitut olulist aspekti. Laias laastus võib piiriülese töötamisega seotud küsimused õiguslikult jagada kolmeks:

1. tööõiguslikud

2. maksuõiguslikud

3. migratsiooniõiguslikud

Tööõiguslikus osas tuleb eelkõige aru saada sellest, millise riigi õigusnormid töösuhtele kohalduvad. Sageli on selline kohalduva õiguse kokkulepe ka töölepingus juba olemas ning seda tasub otsida lepingu lõpus olevast üldisest peatükist. 

Siiski ei tähenda see alati, et piirduda saab ainult kokkulepitud õiguse rakendamisega, sest aeg-ajalt võib kohaldamisele kuuluda ka teise riigi õigus, ilma et selles sõnaselgelt kokku oleks lepitud. 

Näiteks tasub teada, et kui töötaja on lähetatud teise riiki mõne lepingupartneri heaks tööle, rakenduvad talle kohalikud töötervishoiu- ja tööohutuse nõuded, mis võivad Eesti omadest oluliselt erineda. Üldjuhul vastutab töötervishoiu ja -ohutuse nõuete täitmise eest ettevõtja, kelle juures töötaja töötab. Küll aga pole sama suurt selgust muudes töölepingu tingimustes.

Kuusleri sõnul on näiteks juhtunud, et tööandja pole lepingupartneriga kokku leppinud,  millistel tingimustel täpselt töötajale töötasu makstakse ja kes selle täitmise eest vastutab. Selline olukord viis loomulikult arusaamatuste ja vaidluseni.

 “Töötajat uuesti lähetusse saates pöördus tööandja meie poole, et sarnast olukorda vältida. Saime kõikide osaliste õigused ja kohustused kolmepoolse lepingu alusel edukalt kindlaks määratud ning seekord probleeme ei tekkinud,” selgitab Kuusler ning julgustab advokaadilt abi otsima juba enne lähetust, kuna vaidluste ennetamine on alati lihtsam kui nende lahendamine.

Tea oma lepingujärgseid õiguseid

Kui Eesti õigusele alluva lepingu alusel töötav inimene saadetakse teise riiki, siis kehtivad tema töösuhtele rahvusvahelise eraõiguse normid. “Need normid ütlevad, et töölepingu puhul ei tohi kokkulepitud õiguse rakendamine viia selleni, et töötaja jääb ilma sellest kaitsest, mis on talle tagatud riigis, kus ta tavaliselt oma tööd teeb,” selgitab Kuusler. 

Näiteks kui seni on inimene töötanud Eestis, tal on Eesti seaduse alusel sõlmitud leping ning ta saadetakse Soome tööle, siis tuleb kindlasti välja selgitada, kas Soome seaduste kohaselt kehtiksid talle seal hoopis soodsamad tingimused. 

“Soomes ja Rootsis on väga mitmes sektoris kollektiivlepingud, milles on ette nähtud minimaalne töötasu, mida antud sektoris töötajatele makstakse,” toob Kuusler välja tüüpilise näite. 

Nii ongi tema sõnul olnud juhtumeid, kus Eestist Soome saadetud töötajad tegelikult kohalike seadustega ettenähtud töötasu ei saa. “Sel juhul rakendataksegi rahvusvahelise eraõiguse norme. Need ütlevad, et kui tööleping on kõige tihedamalt seotud Soome või Rootsiga, siis kohalduvad sellele vastava riigi normid, sealhulgas ka kollektiivlepingud,” selgitab Kuusler.

Tema sõnul võimaldab see saada kohalikega võrdset tasu sõltumata sellest, et töölepingus on kokku lepitud Eesti õiguse rakendamises. Sarnaseid kaasusi on ka Eesti kohtupraktikas – töötaja kasuks mõistetakse tööandjalt välja need summad, mis ettenähtud tasust puudu on jäänud.

Piiriüleste lepingute puhul tuleb hinnata sedagi, kus on töö tegemise koht. See on oluline, sest kui töötaja suunatakse väljapoole oma lepingujärgset tööpaika töökohustusi täitma, siis on tegu lähetusega. 

“Kui töökoht asub Eestis ja töötaja saadetakse välisriiki, on tööandjal kohustus katta välisriigis  elamise kulud ja maksta päevaraha iga lähetuses viibitud päeva eest, minimaalselt 22 eurot päevas,” toob Kuusler näite. 

Riigikohtus oli menetluses üks juhtum, kus töötaja saadeti kohe esimesel päeval Rootsi. “Töösuhe kestis umbes kümme kuud ja selle lõppemisel leidis töötaja, et tegemist oli lähetusega ning soovis päevaraha Rootsis veedetud aja eest. Kohus leidiski, et töötajal oli õigus ning mõistis tööandjalt selle kümne kuu eest töötaja kasuks päevaraha välja,” kirjeldas Kuusler.

Kes maksab minu maksud?

Maksuõiguslikult tuleks Kuusleri sõnul vaadata, millise riigi maksuresidendiks töötaja jääb ning millises riigis tema eest makse tasuda tuleb. 

“Samas kui töötatakse rohkem kui ühes riigis ja soovitakse ravikindlustust senistel tingimustel Eestis jätkata, võib taotleda A1 tõendit, mis kinnitab, et sotsiaalmaks makstakse Eestis ja sel juhul jätkub ravikindlustus Eestis endistel tingimustel,” selgitab ta.

Täna on ELis töötamine ja liikumine väga lihtne. Kuni kolm kuud võib elada ja töötada, ilma et selleks sisuliselt midagi tegema peaks. Kui inimene viibib teises riigis pikemalt, tuleb vastavas riigis elukoht registreerida.

Väljaspoolt euroliitu Eestisse tööle tulemine on keerulisem, lühiajaliselt saab seda teha ka viisa alusel, kuid pikemalt töötamiseks on vaja elamisluba.

Rohkem infot vaata: Maksuamet, Tööinspektsioon ja PPA