Kui mitu SMS-i sa möödunud kuul saatsid? Tõenäoliselt polnud neid just kuigi palju. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga vahetame me omavahel tekstisõnumeid praegu märksa vähem ja nii võibki tunduda, et SMS-id on jäänud ajalukku.
“See on kognitiivne moonutus,” ütleb Kirill Linnik, kes juhib Microsofti Eesti arenduskeskuses telekommunikatsioonisõnumite üksust ja on tänu sellele tekstisõnumite vallas toimuvaga väga hästi kursis. “Kui ise SMS-e ei saada, arvad, et neid ei saada keegi,” ütleb Linnik. “Tegelikult on asjad hoopis teisiti. Reaalsus on see, et saadetud SMS-ide arv kasvab maailmas pidevalt.”
SMS-i saatmine on võimalik kõigil mobiiliomanikel
Praegu on küll olemas erinevad rakendused alates WhatsAppist ja lõpetades Signaliga, aga nagu näitab statistika, saadab SMS-e vahetevahel 4,2 miljardit inimest, sest lõppkokkuvõttes on see tekstisõnumite saatmise viis olemas kõikides mobiiltelefonides.
Lisaks inimeste omavahelisele suhtlusele on SMS-id e-kaubanduse ja teenuste arengu tulemusel üha enam kasutuses ettevõtetes, kus robotid eraisikutega ühendust võtavad. Selliste sõnumite maht kasvab igal aastal viiendiku võrra.
Umbes 30 protsenti ettevõtetelt pärinevatest SMS-idest on saadetud turunduslikel eesmärkidel. Ülejäänud on teenussõnumid, näiteks kaheastmelise isikutuvastamise kinnitamisel, aga ka arstilt ja juuksurilt saabuvad meeldetuletussõnumid peatselt saabuva visiidi kohta.
Microsoftis peamised teenussõnumid
Just eelkõige see valdkond puudutab Microsoftis toimuvat. “Kunagi olid Skype’i kaudu eraisikute vahel liikuvad SMS-id olulised, nüüd see endine tuluallikas võrreldes teistega enam nii kiiresti ei kasva ja peamiseks on saanud ettevõtetelt inimestele saadetavad sõnumid,” kirjeldab Linnik olukorda.
Miks aga on SMS-id ikkagi niivõrd populaarsed? Linnik toob ühe põhjusena esile, et SMS on ainus suhtluskanal, mis töötab ka 2G võrgus, isegi siis kui levi on vaid üks pulk. Lisaks avab 99 protsenti inimestest saadud SMS-i, samas kui näiteks WhatsApp sorteerib spämmi välja.
Kurikaeltel omad plaanid
Uued arengud on andnud võimaluse ka petturitel raha teenida ja selle vastu võitlemine moodustab olulise osa Linniku juhitud üksuse tööst.
Üheks viisiks, kuidas pettuse teel raha kokku hoitakse, on niinimetatud hallid marsruudid. “Äriettevõtete saadetavad sõnumid on märksa kallimad kui eraisikutele mõeldud,” kirjeldab Linnik. “Spetsiaalsete seadmete abil saadavad aga firmad vahel sõnumid SIM-kaardi kaudu kõige odavama paketi hinnaga, justkui eraisikuna ja hoiavad nii raha kokku.”
Eksisteerib ka viise, kuidas eelkõige sidevõrku mitteomavad virtuaalsed operaatorid pettusega SMS-ide abil taskuid täidavad. Viimane niisugune suur juhtum oli seotud Twitteriga: avastati, et kuni pool nende saadetud SMS-idest oli partneroperaatorite enda tekitatud.
Operaatori robotid lõid Twitteris kontosid, valisid kaheastmelise isikutuvastuse ja hakkasid siis kontodele pidevalt sisse ja välja logima. Igal sisselogimisel saatis Twitter petturist operaatori kaudu kummituskontole kontrollkoodiga SMS-i ja maksis selle eest tasu. Firma sai aastas nii 60 miljonit kahju.
Aga mis saab MMS-idest? Ja mis on RCS?
Omaette teema on failide saatmiseks mõeldud MMS-id. Euroopa riikides neid enam eriti ei kasutata, USA-s on aga MMS-ide arv aastaga kahekordistunud.
Üheks põhjuseks on see, et inimesed on väsinud suhtlusplatvormide rohkusest ja ei taha hakata otsima, kas inimesel, kellele fail on vaja saata, on Telegram või WhatsApp ikka olemas.
Teine põhjus on ruutkoodide levik. Tihtipeale saadetakse näiteks veebis pileti soetamisel ostja telefoni lihtsalt sõnum QR-koodiga. Teine võimalus: kui veebist tellitud kaup jõudis sinuni vigastatult, saab sellest kaupmehele MMS-i teel kerge vaevaga foto saata.
Lisaks on mobiilsides tekkinud veel üks uus, esialgu vaid Androidil töötav võimalus: RCS. “See on MMS-ist edasi järgmine loogiline samm, mille abil saab saata väikese IT-programmi,” räägib Linnik. “Näiteks tahad osta kuhugi pileti. Saadad selleks telefonilt sõnumi ja sulle saadetakse vastu programm, kus sa saad valida kellaaja ja muud vajalikud näitajad. Põhimõtteliselt tuleb sulle telefoni automaatselt väike äpp, kus on ka lihtne maksta.”
See Prantsusmaal juba väga populaarne lahendus on vaikselt ka Eestisse jõudmas. Väga laialt see meil levinud veel pole, aga tähelepanu: paistab täitsa tõenäoline, et tegu on ühe märkimisväärse tulevikutrendiga!
