„Ma mäletan isegi torti, mida me tookord sõime. Seal oli peal Androidi maskott, mis Skype’i logost kinni hoidis,“ meenutab muigega Kristel Saarepuu 12 aasta tagust sündmust. Tolleks ajaks aastakese Skype’is tarkvara testinsenerina töötanud, oli aeg tähistada oma esimest suuremat saavutust: käibele tuli Androidile mõeldud Skype’i versioon.
Nüüd on Kristeli vastutada Microsofti Tallinna arenduskeskuses tarkvara testimiseks mõeldud automatiseeritud labor. See on päris muljetavaldav ruum: mitte väga suurel pinnal on koos erinevad seadmed praegu kasutuselolevate laiemalt levinud operatsioonisüsteemide erinevate versioonidega Linuxist Windowsini, lisaks mobiiliplatvormid Android ja iOS. Kokku on laboris enam kui 700 seadet, ainuüksi erinevaid iPhone’e on 200.
Laborit on vaja väga lihtsal põhjusel: et Microsoftis loodav tarkvara ühtemoodi kõikides kasutusel olevates operatsioonisüsteemides ja nende erinevates versioonides korralikult toimiks, peab pidevalt kontrollima, kas loomisel olevad programmid neil ka töötavad.
„Kohe, kui mingi osa koodi saab valmis, tuleb see ära testida ,“ selgitab Kristel. „Meie laboris olevate masinate abil saavad arendajad testida erinevas staadiumis olevat koodi, olgu tegemist projekti alguse või juba valmis kasutajaliidesega. Nii saab sisse lipsanud vead sujuvalt ära parandada.“
Teeninduspiirkonnaks kogu maailm
Päevas tehakse laboris ligi 33 000 automaattesti ja kuuga koguneb neid üle poole miljoni. Tallinna labor teenindab üle maailma veerandsadat Microsofti meeskonda. Ei oleks mõeldav, et neist igaühel oleks vajalikud seadmed kõikide erinevate operatsioonisüsteemide ja nende versioonidega, kõik korralikult seadistatud, uuendatud, hooldatud, stabiilsed ja töökindlad. Selle eest vastutabki Kristeli tiim.
Tegelikult on laboreid Microsoftil mujalgi maailmas, aga Tallinna labori eripära seisneb selles, et siin on võimalik korraldada ka mitme osalisega automaatteste.
„Näiteks kui Microsoft Teams tahab testida mitme osalejaga kõnet, suunab süsteem testi automaatselt nõutud masinatele, kuhu seejärel installeeritakse loomisel olev programm. Seejärel saabki testimisega pihta hakata,“ selgitab Kristel. Tulemus saabub arendajatele automaatselt koos videosalvestuse ja logiga.
Kuna kasutajaid on laboril üle maailma ja väga paljud neist asuvad USAs, peab teenus olema neile kättesaadav ka siis, kui Eestis on hilised öötunnid. Kuigi masinad ning seadmed on hoolikalt seadistatud ja stabiilsed, hoiab Kristel ja tema meeskond olukorral silma peal ka väljaspool tööaega. Probleeme tekib siiski väga harva ning harilikult on põhjus meeskonnast sõltumatu, näiteks on toimunud elektrikatkestus.
Sadade inimeste teenistuses
Kristeli meeskonnas on veel neli liiget. Võttes arvesse, et teenindatakse sadu inimesi, on see arv väga väike ning seetõttu on võimalikult palju toimingutest automatiseeritud.
„Masinad peavad olema töökindlad, kättesaadavad ning sealjuures turvalised, uuendatud. Peame kogu aeg nii riistvara kui ka tarkvara seisukorral silma peal hoidma,“ selgitab Kristel. „Kuna seadmeid on üle 700, on alati neid, mis vajavad mingit käsitööd, olgu selleks kõvaketta vahetus või mobiiltelefoni hooldus. Mobiiltelefonid meie laboris on laadimisrežiimil, nende aku võib paisuma hakata ja me peame telefoni kas uuega asendama või laskma aku välja vahetada. Seetõttu on nende eluiga vaid umbes aasta,“ räägib ta.
Iganädalase töökorralduse aluseks on aga tervet poolaastat hõlmav plaan, kus olulisteks ankrupunktideks on erinevate firmade uute toodete ja operatsioonisüsteemide uuenduste väljalaskekuupäevad. Selleks ajaks, kui uus seade või operatsioonisüsteemi versioon kasutusse saabub, peavad Microsofti tooted olema seal juba testitud ja töövalmis.
Suured tegijad teevad oma platvormid selleks kõigile kättesaadavaks: näiteks on labori meeskond Apple’i operatsioonisüsteemide esialgsete ehk beetaversioonide testprogrammi liige. Sellega võib tegelikult ühineda igaüks, kes liikmetasu ära maksab.
Enne, kui näiteks iPhnoe’i tarkvarauuendus välja tuleb, saab sellel juba oma toodete töökindlust katsetada. Uute telefonidega siiski lood nii lihtsad pole, need tuleb võimalikult kiiresti kättesaamiseks lihtsalt ette tellida.
Kõigi uudistega kursis
„Pean tehnoloogiamaailma uudistega hästi kursis olema, et mul oleks pidev ülevaade toimuvast ja jõuaksime ettevalmistustega õigeaeglselt valmis, “ kirjeldab labori juht. „Mul on selleks välja kujunenud oma infokanalid, emailile ja telefonile tulevad automaatselt teavitused kõige kohta, mis võib labori jaoks oluline olla. Nüüd on rütm juba käes, aga selle sisseharjutamine võttis aega.“
Et kõigel sellel silm peal hoida, nõuab väga suurt tööd ja aega, sest infovoog on tohutu.
Kristel mängib siingi oma tiimi jaoks olulist rolli: tema sorteerib välja selle, mis on oluline, kuidas ja millal peaks reageerima. „Püüan oma meeskonda infokülluse ja liigse ajakulu eest kaitsta, et nemad saaksid keskenduda oma tööle ning seeläbi saame koos tagada infrastruktuuri, mis on päevakohane ja töökindel,“ kinnitab Kristel.
