Kuu tagasi lekkis meediasse Bolti tegevjuhi Markus Villigu kiri, millest selgus, et uuest aastast hakatakse ettevõttes piirama kaugtöö võimalusi. Edaspidi peavad Bolti töötajad kontoris käima vähemalt kaks korda nädalas.

Bolti uued reeglid töötajate kohalolule on käivitanud arutelusid nii avalikus meedias kui ka eravestlustes. Eeskuju on juba järginud nii mõnedki nimekad ettevõtted, nende seas rahvusvaheline tehnoloogiafirma Playtech, kus Eesti töötajatelt nõutakse nüüdsest kontoris käimist vähemalt kolmel päeval nädalas. Juba varem on sama teed läinud USA tehnoloogiahiiud Amazon, Apple ja Google.

Kas sama saatus ootab ka Microsofti, mille ridades on rohkem kui 220 000 töötajat 190 eri riigis? Intervjuus Microsofti Eesti arenduskeskuse juhi Tanel Ermiga räägime, miks juhid kodukontorit nii väga kardavad ja kuidas on hübriidtööd võimalik korraldada nii, et asjad ka päriselt tehtud saavad. Erm selgitab ka, miks pole usutav, et Microsoft lähiajal Amazoni või Bolti jälgedes astuks.

Bolti otsus töötajad kontorisse tagasi kutsuda oleks vabalt võinud jääda ühe ettevõtte siseasjaks. Miks see teema niimoodi lendama on läinud?

Ilmselgelt mõjutab see, kui aktiivselt või agressiivselt tööandja sekkub inimese võimesse oma tööd ja elu korraldada, väga isiklikult iga inimest. Suured suunamuutused leiavad alati laia vastukaja, nii ettevõtte sees kui sellest väljaspool, sest tööandjaid on palju ja kõik vaatavad, mida teised teevad, kuidas meil on jne. See teema on kindlasti huvitav ja puudutab paljusid.

Pärast Bolti teadet oleme kuulnud mitmest ettevõttest, kus on samamoodi otsustatud inimesed kontorisse tagasi kutsuda. Kas see laine on tulnud nii järsult ja ootamatult, kui ajakirjandusest paistab?

Tegelikult ei alustanud sellega Bolt. Meile siin Eestis võib see niimoodi paista, aga kui vaatame Amazoni, Teslat või muid suuremaid globaalseid ettevõtteid, võis selliseid policy muudatusi märgata juba aasta või kauemgi tagasi. Kui varem öeldi, et tööta kus tahad, ja paljud inimesed kandideerisid tööle olukorras, kus nad isegi ei ela ühegi kontori ligidal, siis nüüd öeldakse, et kui sa näiteks kolmel päeval nädalas kontoris ei käi, laseme su lahti. Osade jaoks tekitab see tõsise probleemi, kus – isegi kui väga tahaks – ei olegi võimalik töökohal jätkata. See võib tähendada kolimist ja see omakorda kaasa tuua elukalliduse tõusu, kui kontor asub näiteks Silicon Valleys. Samas ei pruugi tööpanuse mõttes üldse vahet olla, kus inimene asub.

Microsoftis me selle lainega kaasa ei lähe. Meie filosoofia on paindlikkus. Meil on kõrge latt töötajate valikul: enesedistsipliin ja tulemustele orienteeritus on üks omadustest, mis peab kindlasti olemas olema, et inimene oleks võimeline ka kordagi kontorisse nägu näitamata efektiivselt töötama, kas tiimis või individuaalselt.

Päris nii ei ole, et inimene nokitseb kuu või kaks mingi asja kallal ja siis näitab ette, mis ta valmis sai. Enamik tööd on ikkagi tiimitöö, seega on pidev suhtlus oluline, aga see on hästi korraldatav ka hübriid- või kaugvormis.

Kas seda muret ei ole, et inimesed lihtsalt ei viitsi kodus eriti tööd teha?

Microsofti väärtuste hulgas on growth mindset – küsime pidevalt küsimusi ja proovime õppida. Kui töötaja tunneb, et ta on produktiivsem kodus ega taha kontorisse tulla, siis me respekteerime seda. Meil on väga tugevalt tulemustepõhine tasustamissüsteem, kus suurema panuse andjad saavad suuremat tasu. Inimese enda huvides on olla produktiivne, sõltumata sellest, kas ta töötab kodust või kontorist.

Sa ise käid kontoris peaaegu iga päev. Miks on see sinu jaoks oluline?

Ma saan aru, miks juhid tahavad, et inimesed kontoris käiksid. Planeerimata kokkusaamised ja spontaansed jutuajamised koridoris või kohvimasina juures annavad lisaväärtust. Seda ei saa lihtsasti asendada. Kui inimesed on füüsiliselt ühes kohas, on teinekord ka intensiivsus suurem, näiteks kui koosolekul on vaja tahvlile joonistada (olgugi et tänapäeval on olemas head töövahendid, kuidas Teamsis tahvlit jagada). Samas on palju sellist tööd, kus ongi vaja rahu ja vaikust – ei ole vaja, et keegi pidevalt kuklasse vahiks või teistega kogu aeg juttu rääkida. See oleneb nii tööülesannetest kui isiksuse tüübist.

Enamikel koosolekutel ongi meil tegelikult inimesi nii kodust kui kontorist, see on niimoodi olnud juba kümmekond aastat – koroona väga suurt muudatust kaasa ei toonud. Kolmandik inimesi töötab kodus, kolmandik kontoris ja kolmandik vaheldumisi.

Miks juhid kodukontorit nii väga pelgavad? Kas kardetakse ikkagi, et inimesed ei tee tööd?

Kui tippjuht käib mööda maja ringi ja näeb, et kuue laua peale on kohal võib-olla üks inimene, jätab see emotsionaalselt tunde, et esiteks on see raha ja ruumi raiskamine ning teiseks ei toimu midagi. Selles mõttes saan aru, kust need emotsioonid ja kaalutlused võivad tulla.

Kindlasti on juhi nähtavus sellesse, mis toimub ja kas toimub, piiratum olukorras, kus inimesed ei ole ühes kohas koos. Kui jalutad mööda kontorit ringi, saad kohe aru, kas mängitakse mänge ja lobisetakse niisama või on inimesed koosolekul ja toimub aktiivne tööalane arutelu. Juhina saad neid signaale rohkem, kui inimesed on kontoris.

Aga kui tiimid on hästi struktureeritud ja eesmärgistatud, ülesanded ja vastutus selgelt jaotatud, ei pea juhid kogu aeg kõike jälgima ja selja taga seisma, et “tee nüüd seda kiiremini” või “kas sa seda oskad teha”. Juhi ülesanne Microsoftis on inimest pigem toetada ja aidata, mitte mikromanageerida.

Kui keegi ei tee asju nii kiiresti või põhjalikult, kui eeldatakse, tuleb see üpris kiiresti välja. Kui ootused ja ajaraamid on selgelt kokku lepitud, ei pea selle jaoks üldse kontoris olema.

Kuidas teil see õnnestub?

Üks asi, mis võimaldab Microsoftil kodukontori lähenemist nii laialt rakendada, on see, et juhid saavad juhtimisoskuste osas palju koolitusi ja firmasisest tuge. Kui ei ole n-ö tööriistakasti – oskusi ja teadmisi, mismoodi tiimi efektiivselt hallata –, võibki raske olla.

Suurtes ettevõtetes on palju tiime ja juhte, kellel on paratamatult natuke erinev nägemus. Kas teil tuleb ette, et kuskil siiski nõutakse kohalkäimist?

On teatud rollid, kus füüsiline kohalolek on vajalik. Ka Microsofti Tallinna kontoris Akadeemia teel on serveriruumid, kus on väga spetsiifilised seadmed, kus peab vahepeal näppupidi küljes olema. Ilma selleta lihtsalt ei ole võimalik seda tööd teha.

Aga need on üksikud juhtumid. Enamasti piisab sellest, et on arvuti ja internetiühendus. Sellisel juhul kedagi kontorisse ei sunnita.

Kui tekivad probleemid motivatsiooni või kohusetundega, näiteks kipuvad asjad venima, võib juht tõesti soovitada kontoris töötamist. Mõnikord see aitab – oleme näinud, et töötulemused paranevad. Kindlasti on inimesi, kellele sobibki kontoris töötamine. Sellisel juhul on juhi ülesanne aidata inimesel jälile jõuda, milline keskkond tema jaoks kõige paremini toimiks.

Mida teha, et meeskond täitsa koost ei laguneks, kui keegi kunagi omavahel ei kohtu?

Näost näkku suhtlus on asendamatu. Soovitame juhtidel tuua oma tiimid regulaarselt kokku, olgu see siis üks päev nädalas või kuus. Lisaks tööalastele koosolekutele võib korraldada ka ühiseid üritusi, nagu bowling, rabamatkad või õhtusöögid. Olgugi et igapäevaselt võib töö olla hajutatum, võiks mingi regulaarsusega ikkagi tiimiga koos asju teha, et tiimi tunnetust ja isiklikku sidet tugevdada.

Kas seda ohtu ei ole, et peate oma sõnu sööma ja tulevikus ajab Microsoft ikkagi oma töötajad kontorisse tagasi?

Seda on minu käest palju küsitud, kuna tehnoloogiaettevõtteid, mis on jäänud hübriidlahenduse juurde, ei ole enam väga palju – kas meie oleme järgmised? Minu vastus sellele on, et sellisel juhul peaksime kogu oma kontoristrateegia ülemaailmselt ümber korraldama. Oleme asjad struktureerinud selliselt – ka Tallinna kontori vaates –, et kohandame kontori suuruse vastavaks sellele, kui palju reaalselt kohal käiakse.

Praegu on meil käsil majasisene kolimine. Meil on Tallinnas umbes 450 lauda ja 450 töötajat, aga kohal käib kontoris paarisaja ringis. Vähendame laudade arvu ca 250 peale ja samamoodi teeb Microsoft kõigis maailma nurkades, kaasa arvatud peakontoris. Jälgime andmeid, kui palju inimesed kohal käivad, ja proovime töökeskkonda kujundada selliseks, et inimesed ei oleks tühjas kontoris laiali.

Kui tahaksime järsku öelda, et nüüd on aeg kõigil kontorisse tulla, tähendaks see, et peaksime kõigepealt ruumi juurde hankima või kolima uude kohta ning seda mitte ainult Tallinnas, vaid üle maailma. See oleks päris korralik ettevõtmine.

Seepärast ei ole kartust, et neid ettevõtteid ei jää, kes võimaldavad paindlikku lähenemist.