Pilveteenused on üha populaarsemad – paljud ettevõtted ja organisatsioonid hoiavad oma andmeid pilves, selmet neid oma serveritesse salvestada. Kuid kus need pilves hoitud andmed tegelikult asuvad ja milliseid meetmeid kasutatakse nende füüsiliseks kaitsmiseks?

Kuigi nime järgi kõlab pilv kui abstraktne kogu kuskil määratlemata kauguses, paiknevad ka pilves hoitavad andmed maa peal füüsilisel kujul olemas olevates serverites. Servereid võib teoorias hoida nii oma pinnal (näiteks kontorihoonetes või serveriruumides) kui ka spetsiaalselt andmete hoidmiseks ehitatud andmekeskustes.

Nagu nimigi vihjab, hoitakse andmekeskuses suurel hulgal arvutusseadmeid, servereid ja muud IT-taristut. Andmekeskus on loodud, et tagada sellise ärikriitilise taristu töökindlus ja turvalisus. Andmekeskusi leidub igas suuruses, maailma suurimates on põrandapinda üle 100 000 ruutmeetri.

Maailmas on ligikaudu 8000 andmekeskust, vahendab techjury.net. Eestis on spetsiaalselt andmete hoidmiseks projekteeritud ja ehitatud hooneid vaid üks: Greenergy Data Centersi (GDC) andmekeskus Tallinna külje all Hüürus. Seal paikneb näiteks lõviosa kodumaise pilveteenuse Pilvio pilvest. Pole üldse abstraktne kaugus – Tallinna südalinnast alla 15 kilomeetri.

Mida see siis tähendab? Sisuliselt on andmekeskus nagu pilveteenuse kodu, kus teenusepakkuja hoiab oma servereid ning saab seeläbi pakkuda klientidele võimalust hoida oma andmeid pilves. Nii et kui mõtled, kas kolida andmekeskusesse või pilve, siis päeva lõpuks on need üks ja sama asi, lihtsalt teenuse olemus erineb.

Kuid pilvel ei pea ainult üks “kodu” olema. “Pilvio kasutab põhiasukohana GDC-d. Lisaks hoiame oma servereid meile endale kuuluvas datakeskuses, mis asub samas majas, kus Jõhvi tehnoloogiakool kood/Jõhvi,” selgitab Pilvio tegevjuht Kaur Kiisler. Isegi riigipiirid pole siin määravaks. “Oleme peagi avamas ka kolmandat asukohta, mis asub Hollandis Blockheatingi-nimelises datakeskuses,” lisab Kiisler.

Kui pilv on korralikus andmekeskuses, pole põhjust muretseda

Andmekeskused nii meil kui mujal on varustatud nii füüsiliste kui küberkaitse meetmetega, et tagada serverite töökindlus ja kaitsta andmeid igasuguste ohtude eest. Andmekeskused on tavaliselt varustatud backup-süsteemidega, jahutusseadmete ja toiteallikatega, et tagada töökindlus ka erinevates hädaolukordades.

“Pilvio jaoks on esmatähtsaks kriteeriumiks vastavus meie turvanõuetele. Valitud datakeskus peab tagama, et pakume oma klientidele kõrgekvaliteedilist teenust. Teine oluline kriteerium on datakeskuse keskkonnasõbralikkus – kas siis roheenergia kasutamine, jätkusuutlikud tehnilised lahendused või tekkiva jääksoojuse ärakasutamine,” selgitab Kiisler, kuidas eestimaine pilveteenus on oma “kodu” leidnud.

Eestis selles valdkonnas Greenergy Data Centersist paremat näidet pole. Esiteks, kõik GDC-serverid asuvad spetsiaalselt selleks ehitatud serveriruumides. Need ruumid on varustatud turvasüsteemidega, mis hõlmavad relvastatud turvameeskonda, valvekaameraid, turva- ja suitsuandureid ning juurdepääsukontrollisüsteeme. Ühesõnaga – täispakett.

Lisaks on serveriruumides kõrgtehnoloogilised kliimaseadmed, mis tagavad serveritele optimaalse keskkonna. Nii garanteeritakse, et serverid ei kuumene üle ning nende jõudlus ei lange. Rõhku pannakse just ennetusele, näiteks on serveriruumides õhk madaldatud hapnikusisaldusega, et midagi ei saaks põlema minna.

Ulmelisena kõlav näide GDC tipptehnoloogilistest turvalahendustest on nende juurdepääsukontroll. Et kontrollida, kas uksest astub sisse õige inimene, kasutatakse biomeetrilist isikutuvastust. See ei tähenda sõrmejälge ega näojooni nagu nutitelefonis, vaid masin jälgib veenide struktuuri käes. Veenide struktuuri vaadatakse seepärast, et ei saaks teha nagu filmis, kus võõra sõrmejälje või lausa sõrmega turvasüsteeme läbitakse. Käsi peab “elus” olema ja veri soontes voolama, muidu süsteem sisse ei lase.

Nii võib olla kindel, et serveritele ei pääse ligi keegi, kes ei peaks. Andmete privaatsus ja turvalisus on tagatud tugeva krüpteerimise, autentimise, logimise ja riistvaraliste turvameetmetega. Kõik need meetmed aitavad tagada, et serverites hoitavad andmed oleksid kaitstud igasuguste ohtude eest, olgu selleks vargus, tulekahju, loodusõnnetus või küberrünnak. Pilvio juhi sõnul on Eestis andmeid hoida turvalisem kui paljudes kohtades mujal maailmas. “Meil ei ole äärmuslikke ilmastikunähtusi, asustustihedus on madal ja leidub palju sobivat ruumi,” selgitab Kiisler.

Sama tähtis kui on pilveteenus tänapäeva ettevõtetele, on nende turvaline hoidmine. Pilvio serverite majutamine Greenergy Data Centersis näitab, kuidas füüsiline ja küberkaitse võivad koos töötada, et tagada pilveteenuste turvaline ja tõhus kasutamine. Kokkuvõttes on andmekeskus võtmetähtsusega, kui rääkida pilveteenuste pakkumisest ja kasutamisest.