Tänapäeval on kõik pilves, teate ju küll. Pilveteenused on imbunud igasse eluvaldkonda nii märkamatult, et tihti ei oska nende väärtust hinnatagi. Kuid see pole alati nii olnud. Eestimaise pilveplatvormi Pilvio ekspertide abiga otsime vastuseid küsimustele, mis imeasi see pilv on, kes selle välja mõtles ja kuidas oleme jõudnud tänasesse päeva, kus kõik on pilves. Ja mis on need viis põhjust, miks pilvest igale tänapäeva ärile kasu on.

Mis asi see pilv üldse on?

Nagu ilmselt olete juba aru saanud, ei räägi me siin atmosfääris hõljuvast pisikeste veepiiskade ja jääkristallide kogumist. DigiPRO lugejale on pilv ilmselt sagemini siiski internetipõhine teenus, mis pakub andmeid, rakendusi, võrgu infrastruktuuri, salvestusruumi ja muid ressursse interneti kaudu. “Kokkuvõtlikult öeldes on pilveteenus selline teenus, mida pakutakse üle interneti, ilma et kasutaja peaks füüsilist tarkvara või seadmeid omama,” ütleb Pilvio tegevjuht Kaur Kiisler.

See ei tähenda, et füüsilist taristut üldse poleks. Pilved paiknevad lõpuks ikkagi andmekeskustes, mitte kuskil abstraktses kõrguses, nagu nimi viitab. Andmekeskustes on olemas vajalik taristu koos kõigega, mida on andmete turvaliseks ja töökindlaks käitlemiseks vaja. Ühesõnaga pole pilveteenuse kasutajal vaja osta ega hallata enda füüsilist infrastruktuuri, vaid teenusepakkuja hoolitseb selle eest kõikides aspektides. “Pilveteenuse peamine eelis seisnebki selles, et oma andmeid ja rakendusi saab hoida ja töödelda ilma kohaliku arvuti riistvara piiranguteta,” sõnab Kiisler.

Kui internet kasvas, ei saadud pilveta enam hakkama

Pilveteenuste kontseptsioon pärineb algselt juba 1960. aastatest, mil teadlased töötasid välja arvutivõrkude idee. Esimesed IBM mainframe-arvutid võimaldasid klientidel kasutada arvutusvõimsust, mida nad ei saanud endale lubada. Esimeseks pilveteenuseks võibki nimetada toonast nn time-sharing-teenust, mis võimaldas mitme kasutaja vahel jagada ühte arvutit.

Esimesed arvutivõrgud olid suunatud ressursside jagamisele, kuid sellest ideest kasvas välja ka idee jagatud arvutusressursside haldamisest. 1990. aastatel, mil interneti kasutamine läks massidesse, hakkasid ettevõtted interneti abil pakkuma erinevaid teenuseid, nagu e-posti, kalendrite haldamist ja andmete salvestamist. Juba 1990. aastate keskpaigas kasutasid mõned ettevõtted terminit “pilv”, viidates suurele arvutivõrgule, mida nad kasutasid oma teenuste pakkumiseks. “Sel ajal oli internet alles suhteliselt uus ja ettevõtted mõistsid, et nad saaksid kasutada pilve võimalusi, et saavutada majanduslikke eeliseid ja paremat tõhusust,” selgitab Pilvio tegevjuht.

Mida popimaks internet sai, seda rohkem andmeid tekkis ja kuskil tuleb neid ometigi hoida. “Tänaseks on e-post, veebipoed ja online-meelelahutus nii laialt levinud, et me ei oskaks elu ilma nendeta ettegi kujutada. Vähem mõtleme aga sellele, kui palju arvutusressursse ja võimsust nende teenuste jaoks tarvis läheb,” sõnab Kiisler.

Selliste tänaseks elementaarsete teenuste levik viiski selleni, et hakati pakkuma arvutusvõimsuse ja andmetöötluse teenuseid interneti kaudu. Seda võib pidada tänapäevaste pilveteenuste alguseks. “Amazon oli üks esimesi ettevõtteid, kes arendas pilveteenuseid, et paremini hallata oma veebipoe tööd ja tagada stabiilne teenus kõigile klientidele,” märgib Kiisler.

Pilvehiidude kõrval kohalikud tegijad

Amazon käivitas oma pilveteenuse Amazon Web Services (AWS) 2006. aastal, pakkudes algul lihtsalt võrgu infrastruktuuri teenuseid. Tänapäevase pilveteenuse arenguloos ei saa Amazonist kuidagi üle ega ümber. AWS-i Elastic Compute Cloud (EC2) oli esimene laialdaselt kättesaadav pilveteenus, mis võimaldas ettevõtetel rentida virtuaalseid masinaid ja luua veebirakendusi. Seetõttu võib Amazoni pidada üheks peamiseks pilveteenuste käivitajaks ja populariseerijaks.

Sealt sai laiemalt tuntuks ka pilveteenuse mõiste (ingl k cloud service) ja sellega seotud sõnad, nagu “pilvepõhine” ja “pilvandmetöötlus”. AWS kasutas mõistet “pilv” oma teenuste kirjeldamiseks.

Tänaseks on AWS üks maailma suurimaid pilveteenuseid, pakkudes laia valikut teenuseid, sealhulgas andmetöötlust, andmete hoiustamist, tehisintellekti, masinõpet ja palju muud. Nende kõrval troonib pilveteenuste taevas Microsofti pilveteenus Azure, millega tuldi välja 2010. aastal. Seegi on kasvanud üheks suurimaks pilveteenuseks maailmas, pakkudes sarnaselt AWS-iga laia valikut teenuseid. “Kui Pilviod veel polnud, olime ka meie ja meie arendajad osa nende klientuurist. Juhul kui meie, arendajad või meie kliendid vajasid pilve, tundus see justkui sobivaim viis eesmärkide saavutamiseks,” sõnab Pilvio tegevjuht.

Globaalsete pilvehiidude kõrval tegutsevad ka kohalikud tegijad. “On kliente, kes ei vaja pilveteenuste kasutuselevõtul tuge ega näe takistust suurtes kuludes. Kuid vähemalt sama palju on neid, kelle jaoks keeruline hinnastamine, kiire ja kohaliku toe puudumine või lahenduste keeruline korrektne kasutuselevõtt ei sobi,” selgitab Kiisler kodumaise pilveplatvormi eeliseid. 2018. aastal välja tulnud Eesti pilveplatvorm Pilvio pakub kodumaisele kliendile keskkonda, mille tugi on kohe kättesaadav, suhtleb emakeeles ja on personaalne igale ettevõttele.

Miks pilv nii popiks on saanud?

Tänapäeval on pilveteenused nii laialt levinud, et neid kasutab mingil kujul enamik ettevõtteid. Pole ka ime, sest pilve kasutamisel on mitmeid eeliseid. Toome välja viis peamist.

• Hoiad kulusid kokku

Pilveteenused vähendavad oluliselt IT-taristu kulutusi, kuna ettevõtted ei pea investeerima oma andmekeskuste loomisse ja hooldamisse. “Lisaks on pilveteenuste kasutamise maksumus tavaliselt paindlik, sest ettevõtted maksavad ainult selle eest, mida nad ka tegelikult kasutavad, mitte tühja ruumi eest,” sõnab Kiisler.

• Paindlikum ligipääs

Pilveteenused võimaldavad töötajatel juurdepääsu andmetele ja rakendustele igal ajal ja igalt poolt, kus on internetiühendus. Pilvio tegevjuhi sõnul suurendab see paindlikkust ja võimaldab töötajatel töötada kodust või kaugematest asukohtadest.

• Kõik on skaleeritav

Pilveteenused võimaldavad ettevõtetel suurendada või vähendada oma ressursside kasutamist vastavalt vajadusele. See tähendab, et ettevõtted saavad vastata kiiresti kasvavatele nõudmistele ja vajadustele, ilma et peaksid kulutama aega uute seadmete ostmiseks või olemasolevate hooldamiseks.

• Andmed on turvalisemalt hoitud

Pilveteenused pakuvad tavaliselt tõhusat andmete turvalisust, kuna teenusepakkujad võtavad vastutuse andmete kaitse eest. See tähendab, et ettevõtted saavad oma andmeid säilitada ja töödelda turvalises keskkonnas.

• Tõhusam koostöö

Pilveteenused võimaldavad töötajatel töötada koos sama dokumendi või projekti kallal reaalajas. See suurendab koostööd ja parandab ettevõtte tõhusust.

Kõike seda teades ei tohiks enam küsimust olla, miks pilveteenuste võidukäik nii kiiresti jätkub. Ülemaailmne pilvandmetöötluse turg kasvas eelmisel kümnendil 24,6 miljardilt dollarilt 156,4 miljardi dollarini – see on 635-protsendine hüpe. Prognoositakse, et 2028. aastaks ületab pilvandmetöötluse turg triljoni dollari piiri.

“Pole kahtlust, et pilveteenuste roll ettevõtete tegevuses järjest kasvab, ning edumaa saab see, kes hoiab end teemaga kursis ja käib ajaga kaasas. Pilvepõhiseid lahendusi ei tasu kindlasti karta, vaid ekspertidelt nõu küsida, kui omale on see maailm veel tundmatu,” julgustab Kiisler. Kui tunned pilveteenuse vastu huvi, leiad rohkem infot Pilvio kodulehelt.