Grupp Eesti teadlasi on välja töötamas inimese eksoskeletti, et esmajoones aidata liikumispuudega inimestel saada osaliselt või täielikult tagasi kehaline liikuvus.
Esimene samm selles projektis on emakakaela avanemist kujutav dünaamiline robot, mis aitab viia ämmaemandate simulatsioonikoolituse uuele tasemele. Pikemas perspektiivis, nii 5-10 aasta pärast on teadlaste ülesandeks teha inimese eksoskelett.
“Esmane valupunkt on liikumispuudega inimesed, kellele saaksime anda tagasi liikuvuse, kas siis osaliselt või täielikult. Me ei soovi ehitada karkassi inimese ümber, vaid kohe päris inimest,” tutvustab Tartu Ülikooli pehme robootika kaasprofessor ja üks idee eestvedajatest Indrek Must..
Vajaduspõhine arendus
Meditsiini- ja tervisehoiutöötajate koolitamisel toimib kõige paremini simulatsioonõpe ja kuna õppeprotsessi jaoks ei saa kõikide ülesannete harjutamiseks kutsuda vabatahtlikke, siis tulebki appi robotinimene, mis lisaks vaatlemisele ka käituks, tunduks ja oleks katsumisel nagu päris inimene.
Musta sõnul tekkis neil väga hea kontakt ämmaemanduse õppejõududega, kes kinnitasid, et Eestis on juba märkimisväärselt investeeritud simulatsioonõppesse ning meil on terved simulatsioonõppekeskused, mis kasutavad mitte vanemat kui 5 aasta tagust tehnoloogiat. Kui midagi turule tuleb, siis Eesti tervishoiuasutused selle ka ostavad.
“Tõepoolest on tänapäevase robootika tase selline, et teatud protsesse saab kõige paremini õppida simulatsiooni abil. Praegu ei ole kuskil aga sellist robotversiooni, mis simuleeriks emakakaela avanemist ja meie jaoks ongi see hüppelaud. Alustame robotinimese sündi kõige loogilisemast kehaosast ehk emakakaelast,” rääkis Must.
Meeskond kannab tema sõnul nime Soft robotic cervix ja selle moodustavad teadlased, kelle siduspunkt on Tartu Ülikool ja pehmerobootika-alane teadustöö. Pehmeroobootika on robootika haru, mis tegeleb inimese ja masina erinevuste silumisega. Eesmärgiks on luua roboteid, mis käituvad nagu elusloodus, näiteks inimene või Soft robotic cervixi puhul veel konkreetsemalt – emakakael.
Muljetavaldav turg
“3-5 aasta perspektiivis saame liikuda teiste kehaosadeni. Kui suudame ära lahendada emakakaela, siis järgmine samm ei ole enam nii suur,” märkis Must. Ideel on potentsiaali, sest turg on suur. Simulatsioonõppe mannekeene tootvaid firmasid on 100 ringis, kuid ämmaemandatele mõeldud mannekeene teeb ainult paar suurettevõtet. Näiteks sünnitusmannekeene toodab kaks korporatsiooni.
“Üldiselt oleks iga 100 000 inimese kohta vaja üht kaasaegset mannekeeni. Kui suudame sellest turust haarata kümnendiku, siis see on väga arvestatav suurus. Tegu on valdkonnaga, kus ainult äpiga ei olegi võimalik lõpliku lahenduseni jõuda, on vaja füüsilist mannekeeni. Mida äpiga saab lahendada, on juba lahendatud,” kirjeldab Must turuolukorda.
Projekti esimene faas – emakakaela avanemist kujutav dünaamiline robot peaks lõpule jõudma käesoleva aasta lõpuks. Prototron toetas meeskonda idee arendamisel 20 000 euroga.
Prototroni järgmine taotlusvoor on avatud, ideid saab esitada SIIN kuni 15. novembrini 2021.
