Arendustöö on kohati pingeline ja põnev, mõnikord aga hoopis rutiinne. Kuidas mõõnadest üle saada ja mismoodi head tuju püsivalt hoida? Siin on soovitused, mis kogutud motivatsiooni asjatundjatelt ning Singleton uuris ka oma arendajatelt küsitlusega, mis neid kõige rohkem aitab.

Koodikirjutamine on mõnes mõttes samasugune töö nagu kunstnikul, kirjanikul või ajakirjanikul. Mõni päev on lihtsalt loomingulisem, kus tulevad head mõtted, koodiridasid sünnib kiirelt ja vigu pole. Teine päev ei taha aga kuidagi edeneda. Nende raskemate hetkede jaoks tuleb leida motivatsiooni. Kui seda aga pikalt ei leia, võib tuju juba püsivamalt langeda. Siin on alustuseks seitse soovitust, mida võiks oma motivatsiooni hoidmiseks ette võtta ja hiljem vaatame, mida arendajad ise tujutõstjatest arvasid.

1. Leia teemad, mis sind alati rõõmustavad ja huvitavad

Tüütutelt tegevustelt ja isegi halbadelt mõtetelt või igavuselt aitab mõtted kõrvale viia nendele teemadele mõtlemine, mis sind ennast alati huvitavad ja hea tuju tekitavad.

Mõtle sellele, milles oled tugev. Kui kannatab tööde järjekorda muuta, võta ette mõni selline tegevus, millega kindlasti hakkama saad ja mis tundub huvitav. Kui sealt positiivne elamus käes, võta ette see tüütum tegevus või raskem ülesanne, mis hommikul masendust tekitas.

2. Õpi rasket teemat ja saa enesekindlamaks

Kui programmeerimises juhtub tulema see osa, milles end ebakindlalt tunned – näiteks mõni uue ärivaldkonna äriloogika või mõni platvorm, mida sa väga kasutada ei oska, ei maksa sellest kohe masendusse langeda. 

Võib-olla on just nüüd õige hetk kood korraks kõrvale panna ja end põhjalikumalt teemaga kurssi viia? Võib-olla on see ärivaldkond iseenesest huvitav ja selle loogika põnev? Uue platvormi õppimisega võib samuti selguda, et pole see nii keeruline midagi, kui rohkem asju teada. 

3. Küsi mujalt abi

Kui tundub, et on raske, küsi abi. Seda saab nii tiimiliikmetelt, juhtkonnalt kui sõpradelt ja tuttavatelt. Isegi kui nad ei tea sinu programmeerimise probleemist palju võib ka täiesti valdkonnavõhikutelt tulla häid soovitusi või saavad nad sind lihtsalt ära kuulata ja meeleolu parandada.

Päris tihti takistab abi küsimist uhkus ja tunne, et kui küsida, siis justkui näitad, et ei saa ise hakkama. Teiste jaoks see pole nii, õppimine ja abi vajamine on kõigi jaoks loomulik ja tuleb ette ka parimatel.

4. Tee suuremad tööd väiksemateks juppideks

Iga algus on raske. Kuid ka keset arendust mõne suure ja keerulise töö ettevõtmine võib korraks hingetuks võtta. Ei maksa end asja suurusest või keerukusest ehmatada lasta. Kõike kannatab jagada väiksemateks, kergemateks tükkideks ja lõpuks selgub, et neid ükshaaval ette võttes polegi midagi keerulist.

Uue projekti alguses on samuti mõistlik tööd normaalse suurusega osadeks jaotada, et ei tekiks mõnda “megaülesannet”, mis alguses jalust nõrgaks võtab.

5. Mine välja, hinga värsket õhku, tutvu eluga

Kui kõik tundub olevat jooksnud ummikusse, ei aita enam uuesti ja uuesti proovimisest. Tunneliefekt tähendab, et oled kinni jäänud mõnedesse kinnismõtetesse, mis lahendust paraku ei too.

Sel juhul aitab keskkonnavahetus. Lihtsaim on õue minna. Tee väike tiir kas kontori või kodu läheduses või sõida korraks loodusesse. Ära sel ajal mõtle oma probleemile üldse, vaid keskendu sellele, mis on sinu ümber. Tagasi tulles võib selguda lahendus, mille puhul imestad, et kuidas küll ometi varem selle peale ei tulnud.

6. Tunnusta ennast millegi heaga

Iseennast tuleb ka kiita, ka siis, kui tundub, et probleem ei taha laheneda. Hea võimalus on korraks aeg maha võtta ja osta enda hobi jaoks midagi vajalikku, käia korra söömas midagi head või vaadata ära mõni film, mida ammu oled tahtnud näha. 

Sellel on sama efekt, nagu väljas käimisel – viib korraks mõtted eemale, tuues asemele positiivseid tundeid. Pärast võib selguda ootamatu lahendus, mida halva tujuga lihtsalt ei märganud.

7. Hommik on tõesti õhtust targem

Kui oled ummikusse jooksnud ja tegeled probleemiga hilise õhtuni, siis on aeg appi võtta seitsmes ja kõige tõhusam abivahend – uni. Aju vajab puhkust ja mõnikord tekivad probleemid mittemillestki just sellepärast, et oled väsinud. 

Uni on aju korrastamine, nii sätitakse öö jooksul korda see, mis võis olla mõtetes sassis ja hommikuks on hallidel ajurakkudel võib-olla lahendus juba olemas.

Mis motiveerib veel arendajaid?

Singleton viis oma arendajate hulgas läbi väikese küsitluse, et uurida, mis neid ennast püsivalt motiveerib ja aitab edasi minna.

Siin on tulemused.

Esikohal, nagu see kipub tihti olema, on muidugi palgatõus. Põhjus on lihtne – hea sissetulekuga on end lihtsam motiveerida, kasvõi ülaloleva kuuenda soovituse järgi end millegi heaga premeerida. See võib ju isegi uus auto või jalgratas olla.

Teisena mainiti kõige rohkem head seltskonda, mis jäi väga napilt palgatõusule alla. See on tõesti oluline. Inimesed sinu ümber mõjutavad motivatsiooni väga palju ja kui kaastöötajad omavahel sobivad, siis masendust ei teki. Neilt saab ikka nõu küsida, ilma et peaks kartma, kas küsija suu pihta lüüakse.

Kolmandaks motivaatoriks tuli positiivne ettevõtte töökulutuur. Eks siin on ka oluline osa heal seltskonnal, millest oli just juttu, kuid lisaks ka muud asjad: kuidas ülemused oma töötajaid hindavad, kuidas nendega arvestatakse, mida põnevat tehakse ja kuidas hoitakse häid spetsialiste enda juures. 

Järgnesid vaheldus, piisavalt aega, et programm saaks tööle nii, nagu vaja ning tunnustus ja korralikud töövahendid.

Vastuste hulgas oli võimalik välja pakkuda ka oma motivaator. 

Pakuti head toitu – ehk siis korraliku kõhutäiega end premeerides saab kindlasti ka motivatsiooni üleval hoida. 

Üks vastaja pakkus, et võiks olla arenduspaariline, kellega koos töötada sama projekti kallal ning kellega saab arutleda, plaane teha, koos otsuseid vastu võtta ja üksteist abistada. Tandemis tegutsemine ei laseks tujul langeda ja üks abistaks teist. 

Mainiti ka ettevõtte poolt toetatud enesearengu võimalusi – seega sobib sellega kokku ülalolev teine soovitus – kui on probleem, õpi seda valdkonda paremini tundma ja saadki tugevamaks, see tavaliselt aitab.