Singletoni blogi

Pilk arendaja hinge ehk mis selgus suurest ülemaailmsest tarkvaraarendajate uuringust?

Konteinerid ja Javascript, mis neid ühendab? Eks ikka see, et need on kõige populaarsemad arendajate seas viimase Stackoverflow arendajate uuringu põhjal. Küsitlusele vastasid ligi 70 tuhat arendajat. 

Mida arendajad veel tahavad, mida neile meeldib teha ja kus makstakse kõige enam palka, saab lugeda suure küsitluse järgnevast ülikokkuvõtlikust ülevaatest. Kuna IT-maailm on globaalne, siis paljud maailma trendid on üsna samad ka siin, Eesti arendajate seas.

Milliseid spetsialiste Eestis vaja on?

Veel enne, kui Stackoverflow uuringutulemuste juurde läheme, on huvitav teada, milliseid arendajaid Eestis vaja on. 

“Arendaja peab olema uudishimulik, oskama küsida ja mõelda pragmaatiliselt, kuidas saada võimalikult efektiivselt kiire ja toimiva lahenduse kliendi jaoks,” iseloomustab teda Singletoni kaasasutaja ja tegevjuht Jurgen Herzmann. “Oluline on oskus kasutada juba olemasolevaid tooteid ja raamistikke ning neid omavahel integreerida. Hea arendaja oskab mõelda tootega kaasa ning küsib oma peas alati olulisi küsimusi, kuidas mingi arenduslõik sellele tootele kaasa aitab ning mis kasu ja tulu lõppkasutaja sellest saab.”

Herzmanni sõnul peaks hea arendaja olema valmis ka enda töö eest vastutust võtma, kasvama Tech Leadiks ehk siis selliseks juhiks, kes juhendab mingi hetk juba ka oma meeskonda. Ta teab, mis tehnilisel poolel toimub ja on kliendi ning oma meeskonna vaheline lüli, kes suudab kogu surve vastu võtta. Kasuks tuleb alati ka hea suhtlusoskus, avatus uutele tehnoloogiatele ja lahendustele.

Maailma trendid, nagu öeldud, eriti palju Eesti trendidest ei erine ja siin need ongi vastavalt viimase küsitluse tulemustele.

Javascripti tasub teada

Javascript on kindel liider ja juba kümme aastat olnud kõige populaarsem programmeerimiskeel arendajate seas ning samas ka väga palju nõutav platvorm tellijate poolt. Seega tasub seda oskust lihvida ja arendada – praegu jätkub tööd alati, ehkki ka konkurents on levinud keele puhul kõrgem, sest kõik ju oskavad seda.

Järgnevad muidugi aabitsaoskused HTML/CSS, mis on niisugune baasteadmine, et paljud ei pea vajalikuks seda mainidagi. Aga kõrgel kohal on see ikkagi.

Kolmandal kohal olev SQL on samuti juba peaaegu põhiteadmine kõigil arendajatel, kui andmebaasidega tegeleda ja sellega mittetegelemine on keeruline, kui mitte võimatu.

Esikümne lõpust leiab erinevad C-keeled, mille alused saavad tavaliselt selgeks juba programmeerimist õppides ning vana hea PHP. Unustada ei maksa Pythonit, mida polegi unustatud, sest see on maailmas kõrgel neljandal kohal.

Kõige kõrgemad palgad ootavad aga haruldaste oskustega arendajaid: tipus on aastapalk selliste oskuste puhul nagu Erlang, Clojure, Scala.

Andmebaasides pole selget turuliidrit

Kui Javascript on ikkagi teistest keeltest peaaegu mäekõrguselt üle, siis andmebaaside osas pole ühtegi tehnoloogiat, mis oleks haaranud turust üle poole. Võitlus on tasavägine ja erinevate lahenduste pooldajaid võrdsemalt.

Kui algajatel on koolipingis pigem SQL-i erinevad variatsioonid külge jäänud, siis alahinnata ei saa MongoDB tähtsust. Seda kasutavad praegu üsna võrdselt nii professionaalsed arendajad kui ka alles programmeerima õppijad ning ning see ongi valikus õppurite jaoks teine ​​populaarseim andmebaas MySQL-i järel. See on mõistlik valik, kuna MongoDB toetab samuti paljusid keeli ja rakenduste arendusplatvorme.

Raamistikud kuuluvad Javascriptile

Raamistikest (Frameworks) on populaarseim oodatult Node.js ja teisel kohal react.js, siis tuleb natuke tühja maad ning järgnevad muud. ka ASP.NET Core on esikuuikusse mahtunud .NET ja C# raamistik. See ja Angular on veelgi kõrgemal kohal aga professionaalsete arendajate seas, kes eelistavad neid kahte rohkem. 

Kas arendajatele meeldib rohkem Windowsiga PC või Mäkk?

Sellele küsimusele küsitlus selget vastust ei annagi. Mõlema leeri pooldajaid on üsna võrdselt. Windowsit on siiski natuke enam: isiklikuks tarbeks kasutavad seda 62,33% kasutajatest, tööks 48,82%. MacOS on vastavalt 31,07% ja 32,97% kasutajatest, Linux – 40,23% ja 39,89%. Protsendid ei klapi nagu? Nii see on, sest arendajad on enamasti mitme platvormi kasutajad, kuna vaja on arendada paljudele operatsioonisüsteemidele. 

Mitmel platvormil tegutsemiseks meeldivad kasutajatele väga konteinerid. Eriti aga sellised tööriistad nagu Docker Desktop, Docker Hub ja teised. Erinevate operatsioonisüsteemide ja protsessoriarhitektuuridega on palju lihtsam kogu rakenduse koodi, sõltuvusi ja olulisi komponente niimoodi kokku koguda.

Gartneri hinnangul on lausa 70% asutustest 2023. aastaks mitme konteinerirakenduse kasutajad.

Üle 75% arendajatest, kes on viimase aasta jooksul regulaarselt Dockerit kasutanud, soovivad seda jätkata ja see on ka kõige armastatum töövahend kasutajate seas nii-öelda vihkamise-armastamise skaalal. Lisaks peavad professionaalsed arendajad Dockerit praegu kõige olulisemaks tööriistaks. Selle tähtsus võrreldes eelmise aastaga aina kasvab.

Tund aega päevas ainult vastuste otsingul

Selgub, et arendajatel kulub enamasti pool tundi kuni tund iga päev lahenduste otsimisele ja küsimustele vastuste leidmisele mõnelt saidilt. Nii vastasid 37,71% vastanutest. Kuid 17,6% otsisid lausa kuni 2 tundi ja 6,7% üle kahe tunni päeva jooksul. 

Mis teeb arendaja õnnelikuks?

Lõpetuseks ei tee paha heita pilk ka ühele varasemale uuringule, mille Stackoverflow korraldas samuti sel aastal.

Nimelt uuriti märtsis, mis teeb arendajad õnnelikuks. 

Riigiti selgus, et kõige õnnelikumad oldi Hispaanias, järgnesid India, Saksamaa, USA ja Ühendkuningriik. Eestit küll esiviisikus pole, kuid arendajad on üldiselt üsna õnnelik rahvas igal pool. Ligi 70% arvas, et nad on tõesti õnnelikud oma töö juures.

Raha pole sealjuures ainus asi, mis õnnelikuks teeb. See on küll vajalik ja aitab kaasa, kuid palka pidas õnne jaoks oluliseks palk 60%, töö- ja eraelu tasakaalu 58%, paindlikkust 52%, tootlikkust 52% ja arenemisvõimalusi 49%. Need olid viis peamist põhjust, miks arendajad on tööl õnnelikud.

45% arendajatest leiab, et ideaalne töökeskkond on nende enda kodus, 27% aga tahaks töötada kontoris. Kuid pea igas ettevõttes on olemas hübriidtöö võimalus, seega tavaliselt pea igaüks saab valida, kui palju on ta kontoris, kui palju kodus.

Mis on DigiPRO ja kes seda teevad? Loe siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate DigiPRO ja Ärigeeniuse olulisematest lugudest.