Nüüd, kui esimese kuuga on uue aasta asjad hakanud paika loksuma, ongi just paras aeg vaadata, mis sel aastal tarkvaraarenduses ilma teeb ja mis jääb maha eelmisse aastasse. Programmeerimine pole lihtsalt programmeerimine, ka selles valdkonnas toimuvad muutused ja pealegi veel üsna kiiresti.

Siin on Singletoni välja toodud selle aasta trendid, üks paigalseis ja mõned nähtused, mis hakkavad vaikselt hääbuma ehk allapoole trendid.

Vähe koodi ja üldse mitte koodi

Low Code ehk vähese või olematu koodiga lahenduse hea näide ajaloost on Exceli tabelid, mille kauge eelkäija VisiCalc 1979. aastal tabelarvutuse suures osas programmeerimisvabaks muutis. Keegi ei eelda enam, et tabelite jaoks arendatakse uut tarkvara. Küll aga võib Exceli jaoks olla vaja lisasid või lahendusi, mida äriettevõte saab kasutada suure hulga käsitöö automatiseerimiseks. Low Code on vähe koodi, mis seob juba valmis kirjutatud plokke, No Code keskkonnad aga näevad välja nagu koolis õpetatavad programmeerimismängud – ühendad plokke, sead tingimusi ja paned need omavahel tööle. 

Nüüd aga on mängu tulnud ka tehisintellekt, mis suudab ise koodi luua ja koos sellega võib No Code või Low Code saada täiesti uue hingamise. See tagab väga kiire arenduse, sest plokkide kokkupanek on kiirem ja kergem, kui koodi algusest lõpuni valmis kirjutamine ja testimine. Kuid siin on ka omad ohud: arendajad peavad rangemalt kontrollima, kust need plokid on pärit ja alati pole valmis tükid nii paindlikud, kui kliendi jaoks vaja.

Konteinerid – nendega “sõidetakse” ka alanud aastal

Tarkvaraarenduses on konteinerid heaks võimaluseks tarkvara osi oma testkeskkonnas eraldi arendada ning uurida, kuidas süsteem ühel või teisel viisil seadistades töötab. Kuid konteinerid (Kubernetes, Podman jt) pole ainult seda. 

See on ka uutmoodi mõtlemine. Konteinereid saab samuti korduvkasutada ning omatehtud asju erinevatesse projektidesse või arenguetappidesse tõsta. Kui programm oleks ühes tükis, oleks seda keerulisem liidestada ja siduda erinevate süsteemidega, konteinerite kasutamine on nagu konteinerlaeva laadimine: võetakse sobivad, pannakse kokku ja saadetakse teele sinna, kuhu tellitakse. Konteineri sees saavad rakendused joosta oma kindlas keskkonnas, sisendid ja väljundud aga võivad käia hoopis teises keskkonnas või platvormil, mille jaoks konteineri sisu polnudki alguses loodud. Sellest hoolimata kõik toimib.

Tehisintellekt hakkab tõesti nüüd tarkvara kirjutama

Pilkupüüdvad uudiste pealkirjad sellest, kuidas tehisintellekt nüüd joonistab, räägib, ehitab ja teeb muusikat, on vaid jäämäe veepealne osa. Tegelikult oskavad masinõpe ja kohanevad algoritmid juba koodi ka kirjutada, selle eest on isegi hoiatatud. Seda, et programmeerijatel sellepärast töö otsa saaks, ei maksa siiski karta. Töö iseloom võib aga küll muutuda. Kui anda ChatGPT sarnastele algoritmidele kätte ülesanne, võib saada vajaliku programmijupi kiiremini, kui repositooriumidest ja oma kataloogidest otsides. Masin võib lihtsama ülesandega ise midagi päris originaalset samuti kirjutada. See kõik aitab töö kiiremini ära teha.

Nii-öelda häkkerid hakkavad rohkem arenduses osalema

Kuigi häkkereid seostatakse tavaliselt millegi pahaga, on alati olemas olnud ka White Hat´e ehk häid häkkereid, kes otsivad vigu ja juhivad neile tähelepanu. Nad on väga kogenud ja tavaliselt ka sellise mõtlemisega, mis aitab probleeme hästi lahendada. Muidugi oleks neist arenduses palju kasu.

Häkkerigruppides ja foorumites räägitakse sellest palju, et tegelikult võiks ka igapäevaselt põnevates arendusprojektides osaleda. Üha rohkem organisatsioone võtab neid oma arendusprotsessi turvaülevaateid koostama ja lahendusi testima. Küberturvalisus saab arenduses tähtsamaks kui kunagi varem ja siis on samuti hea, kui häkker on omast majast võtta, kes aitab lahendusi häkkimiskindlamaks muuta.

Veebiäpid tarkvara asemel

Ehkki veebiäpid ja HTML5 koos Javascriptiga on juba aastaid vana tehnoloogia, pole see veel väga suurt tähelendu teinud. Kuid just nüüd, kui mõned suured mobiilitootjad on tõmbunud oma platvormidele ja killustumine jätkub, võib osutuda kõige lihtsamaks ja kõikjal töötavaks lahenduseks veebirakendus, mis töötab igas brauseris ja telefonis. Olgu see siis peidetud mobiiliäpi taha või lihtsalt veebist avatav. Ühelehelisi rakendusi saab teha praegu veebiäppide loomise vahenditega sama heaks, kui mobiiliäpid ise ning kasutaja jaoks mingit vahet pole – peale selle, et rakendus tõesti töötab igal pool.

Mis tagasi tõmbub?

Ja nüüd sellest, mida me siis alanud aastal ei näe nii jõuliselt endale teed rajamas, kui möödunud aastatel. See ei tähenda, et kõik järgnev on hääbuv ja kaduv, vaid et need trendid on pigem saamaks igapäevaelu normaalsuseks ja pole enam revolutsiooni tegemas.

Paigaltammuv trend: virtuaal- ja liitreaalsus

Kolmemõõtmelised keskkonnad, 360 kraadi vaadatavad pildid ja liitreaalsus, kus läbipaistvatele ekraanidele kuvatakse tehislikud objektid on samuti igal aastal tehnoloogiamessidel uute põnevate vidinatega esitletud, kuid kas sest saab 2023. aastal uus trend? 

Arvestades seda, et Meta loodud metaversumis oli eelmisel aastal üle maailma ainult kahekohaline arv kasutajaid ning et Microsoft lasi sel aastal lahti kogu oma Hololensi tiimi, siis võib oletada, et 2023 ei saa just kõige edukamaks VR-i (virtuaalreaalsuse) turuletuleku aastaks. Kuid tehnoloogia puhul ei saa öelda, et sel tulevikku pole – kõik areneb kiirelt edasi ja paigal tammuv valdkond võib suure läbimurde ette võtta juba järgmisel aastal. Facebooki looja Mark Zuckerberg igatahes pingutab selle nimel ja lubab välja tuua midagi enneolematut, mis maailma muudab.

Kaduv trend: tarkvaraarendajaid ei jätku

Ehkki Google, Microsoft ja teised suured tegijad koondavad hoolega, pole see veel kuigi palju seotud arendusfirmade igapäevatööga, kes ettevõtetele tarkvara arendavad. Endiselt on häid programmeerijaid puudu ja neid tuleb otsida, kuid samas leeveneb nende krooniline põud mõnedes valdkondades, kus hakkab juurde tulema rahvusvahelist vabanenud tööjõudu. 

Meenutame kasvõi Nokia koondamiste juhtumit Soomes: IT inimeste järgi ei kadunud vajadus kuhugi, kuid tekkis palju uusi idufirmasid ja ärivaldkondi, kus said suurkorporatsioonis töötanud spetsialistid lõpuks realiseerida oma unistuse ja hakata tegema just seda, mis tõeliselt meeldib. 2023 toob settimise ja paljud arendajad otsustavad nüüd rahulikumalt võtta ning töökohale pikemalt ja põhjalikumalt paigale jääda.

Kaduv trend: tarkvaraarendus kui kohustuslik kulu

Suhtumine, et me peame ka tarkvaraarendust tegema, kuna teised teevad ja see on vältimatu kulu, hakkab minevikku kaduma. Tarkvaraarendust pole tõesti mõtet teha sellepärast, et teised ka sellele kulutavad ja et turunduslikult moodsam välja näha. 

Arendust tehakse ikkagi ettevõtte äri toetuseks – programmid aitavad vähema aja- ja tööjõukuluga rohkem ära teha, see peab mitte ainult oma investeeringud tagasi teenima, vaid äri tulusamaks muutma.

Kaduv trend: jalgratta leiutamine

Paraku on nii, et pea kõik, mida klientidel vaja, on juba kunagi kuskil vähemalt mingis osas välja mõeldud. Vanasti oli sel puhul hea üht ja sama asja korduvalt kõigile uuesti maha müüa. 

Nagu ülal trendides juba juttu oli, pole enam seda vaja teha ning enesepettusest on mõistlik lahti saada. Tarkvaraarenduses ei arvestata koodi pikkust, mis kliendile üle antakse, vaid selle vajalikkust ning seda, millest sünnib äris uus väärtus. Selle saavutamiseks võib vaja olla üsna vähe uut originaalset koodi, arendamine võib olla ka nutikalt olemasolevate tükkide kokkupanek uueks kasulikuks tooteks, kuid tulemus peab olema mõjus.