Innovatsiooniliidrite klubi alustas oma viiendat hooaega 16. septembril ja avaüritusel oli huvilistel võimalik kuulata tippspetsialistide nõuandeid Eesti innovatsioonieeliste arendamise kohta. Üritusel oli rekordarv osalejaid ning teretulnud olid kõik, sõltumata klubistaatusest.
Põnevad ülevaated andsid esinejad Mihkel Nestor (SEB Panga peaökonomist), Ats Albre (Nortali tegevjuht ja ITL-i president) ning peaesineja Dr. Maher Hakim – rahvusvaheliselt tunnustatud innovatsiooni ja ettevõtluse ekspert, jagades oma ekspertiisi nii USA-st kui Katarist. Ürituse kokkuvõtteks toimus paneeldiskussioon kõikide esinejatega, mille raames arutati praeguste innovatsiooniprotsesside võimaluste ja kitsaskohtade üle, nii Eesti kui ka ülemaailmsel tasemel.
Esitluste sissejuhatuseks heitis tagasivaatava pilgu Innovatsiooniliidrite klubi asutamisele Martin Goroško (Tehnopoli äriarendusjuht), meenutades, kuidas klubi asutati kindla sihiga tuua kokku varajase faasi ettevõtted ja suurettevõtted, jagamaks parimaid praktikaid ja aitamaks teineteist innovatsiooni edendamisel. Tänasel päeval on klubi elavaim kui eales varem, tervitades aina uusi liikmeid igal hooajal.
Sõltumata majanduslikest raskustest on Eesti positiivsel kursil
Mõistmaks Eesti ettevõtete väljakutseid ja tulevikuvaateid, andis Mihkel Nestor makroökonoomilise ülevaate praegustest trendidest ja andmetest. Viidates Eesti hetkelisele majanduslikule seisundile, andis ta mõista, et üldiselt on Eesti viimaste aastate kriisidele küllaltki hästi vastu seisnud. Positiivse faktorina tõi Nestor välja Euribori taseme jätkuva languse, mille “lainetusefekt” mõjub ka meie ühiskonnale – madalamad intressitasemed konverteeruvad SKP tõusuks Eesti riiklikus eelarves.
Sõltumata näiliselt stabiliseeruvatest arvudest, väljendas Nestor muret tarbijakindluse indeksi (consumer confidence index) osas, mida on mõõdetud alates 1992. aastast. “Viimati olid Eesti elanikud nii pessimistlikud aastal 1993,” jagas ta šokeerivat fakti, pidades silmas, et taasiiseseisvusmisele järgnenud aastaid peetakse Eesti ajaloos kõige väljakutsuvamaiks. Nestor kirjeldas selle pessimismi põhjustajana üleüldist ühiskondlikku seisukohta, mille raames tunnetatakse hetkel majanduslangust.
Ta jätkas positiivsemal toonil, kirjeldades Eesti tööjõuturu tugevust kui olulist mõjutajat käesolevas majanduslanguses. Aasta esimese kvartali tulemused peegeldasid fakti, et Eestil oli üle-Euroopalisel tasemel üks kõrgemaid tööhõive määrasid. Selle tulemusel on ka töötasud tõusnud. “Viimastel aastatel juhtus inflatsioon olema kõrgem kui palgatõusud, kuid asjaolud on kahtlemata paranenud,” Nestor jätkas. “Kui kõigil on töökoht ja töötasud tõusevad, siis antud situatsiooni kriisiks kutsumine on liiast,” sõnas ta kokkuvõtlikult.
Sektoriteülene lähenemine innovatsioonile on parim viis edasiminekuks
Üritus jätkus peaesineja dr Maher Hakimi esitlusega, kes on globaalselt tunnustatud spetsialist innovatsiooniarenduse ja -strateegiate osas. Ta jagas meeleldi oma seisukohti Eesti innovatsiooni kohta, kirjeldades Eestit kui tõusvat tähte. “See riik on ‘liikumises’ – juhtides iduettevõtete, innovatsiooni ja palju muu osas,” sõnas Hakim.
Andes laiemat ülevaadet Eesti hetkeseisust, kinnitas ta, et Eesti on imeliselt häid tulemusi näidanud iduettevõtete, ükssarvikute ja investeeringute osas. “Kuid iduettevõtted ei võrdu innovatsiooniga,” väitis Hakim ja tutvustas globaalset innovatsiooniindeksit (global innovation index), milles Eesti asetseb 16. kohal. Spekuleerides, mida Eesti vajaks kõrgemale positsioonile tõusmiseks, pakkus ta esmatähtsana innovatsioonist lähtuva ökosüsteemi rajamise vajaduse, kus digitaalsed tehnoloogiad ja teenused saaksid edasi areneda. Kõrgemale positsioonile jõudmist pärsivad kaks peamist mõjutajat – äriline keerukus ja teadusalane inimressurss. “See tähendab peamiselt liiga nõrka seotust institutsioonide vahel, nagu näiteks ülikoolid-ettevõtted-iduettevõtted, mistõttu on keerulisem arendada innovatsioonist lähtuvat ökosüsteemi,” selgitas Hakim.
Iduettevõtete skeene on kahtlemata õitsel, võttes arvesse järjekindlalt kasvavaid ekspordimahtusid teenustes ja tööstustes. Olles samuti iduettevõtte asutaja, on Hakim nõus nende innukuse ja sooviga leida lahendused kõikidele probleemidele. “Tehnoloogilised ettevõtted on kahtlemata optimistlikud, kuid sealjuures ka väga tsüklilised,” lisas ta, viidates iduettevõtete omapärastele tööprotsessidele.
Hakim tutvustas süvitsi innovatsiooni “S-kurvi”, milles teadus-arendustöö institutsioonid on ühes ning suuremad, arenenud ettevõtted kurvi teises otsas. Siiski on just kurvi keskosa see, kus tööstused välja arenevad – kus ettevõtetel on võimalik lõigata kasu uutest tehnoloogiatest ja sotsiaalsetest trendidest, üritades neid kombineerida uute lahenduste väljaarendamiseks. “Suurim võitja ei ole mitte ettevõtte looja, vaid see, kes loob terve ökosüsteemi selle taustale.”
Väikse riigina on Eestil suur eelis uute lahenduste elluviimise vaatest, sõnas Hakim kokkuvõtvalt. “Eeskätt riigis, kus valitsus on väga huvitatud ja toetav.” Ta soovitas rakendada riigiülest avatud innovatsiooni platvormil põhinevat lähenemist, kus mitmed korporatsioonid erinevatest valdkondadest saaksid koostööd arendada teiste institutsioonidega ja seeläbi võimaldades avatud innovatsiooni kogu ökosüsteemi üleselt.
Innovatsiooni ja uutesse tehnoloogiatesse investeerimine toob edu
Ats Albre rääkis Nortali globaalseks ettevõtteks kasvamise lugu ja jagas tuleviku väljavaateid. Nortal asutati juba 25 aastat tagasi, esialgu keskendudes vaid veebilehtedele ja -portaalidele, kuid küllalt kiirelt jõuti tõdemuseni, et kasvu jaoks on vaja muuta suunda. Nüüdseks on ettevõtte ülemaailmselt tunnustatud kui erinevate tehnoloogiliste teenuste pakkuja, nii avalikus kui erasektoris.
Ettevõttel on järgnevateks aastateks ambitsioonikad kasvuplaanid, olles strateegiliselt hinnanud võimalikku kasvupotentsiaali. “Ühel suunal kasvame orgaaniliselt, teisalt aga innoveerime ja otsime tärkavaid tehnoloogiaid, mida ühildada oma tegevustes,” kirjeldas Albre. Nortal on positsioneerinud end lahenduste pakkujana klientidele, kes soovivad saavutada Eesti tasemel digitaalse arengu, nagu kinnitasid ka mitmed Albre toodud näited erinevatest riikidest. Nortal jätkab innovatsiooni investeerimist ja näeb suurimat potentsiaali personaliseeritud teenustes, küberturvalisuses ja tehisintellektis.
