INTERVJUU Levercode’i tegevjuht Gustav Poola tahab probleeme lahendada õigest otsast: popp ja noortepärane progemine pole jätkusuutlik

Levercode'i tegevjuht Gustav Poola.Foto: Levercode

2014. aastal loodud kodumaine tehnoloogiaettevõte Levercode torkab kohalikul IT-maastikul kohe silma, kuna tugineb “vanadele” põhimõtetele, et luua jätkusuutlikumaid “uusi” lahendusi. Kõlab vastuoluliselt, kas pole? Ettevõtte tegevjuhi Gustav Poola sõnul võivad vanad põhimõtted hoopis innovatiivsed olla. Pikemas usutluses räägib ta, kuidas luua lahendusi, mis oleks päriselt töökindlad, mitte ei vajaks pidevat plaasterdamist.

Milliste probleemide lahendamisega Levercode tegeleb?

Oleme tehnoloogiaettevõte. Üldiselt arvatakse, et tehnoloogia- või IT-ettevõttesse peab kuuluma palju inimesi, kes programmeerivad ja loovad lahendusi mistahes valdkonnas. Levercode’i vaade on, et me ei tahagi esialgu tegeleda programmeerimise ehk probleemi lahendamisega. Ennekõike tahame modelleerida probleemi olemuse – millised on mõjutegurid, mis selle probleemi põhjustavad?

Kui hakkad modelleerima probleemi – paned kirja kõik osapooled, keda probleem mingil moel puudutab -, hakkab välja tulema hoopis teistsugune maakaart. Levercode soovib sel maakaardil olla väga hea ekspert probleemide modelleerimisel.

Mida teised ettevõtted teisiti teevad?

Pahatihti nähakse lahenduse loomisel probleemi selles, et sellist lahendust veel pole. Küsimust, mis probleem see üldse on, mida oleks tarvis kõrvaldada, ei küsita. Ettevõtetel, kes tegelevad IT ja programmeerimisega, pole tavaliselt ka vastust.

Kui räägime IT-ettevõtetest, siis Levercode on rohkem I- ja vähem T-ettevõte. See tähendab, et oleme vähem tööriista-ettevõte ning rohkem informatsiooni, andmete kaardistamise ja modelleerimise protsesside kaevandamise ettevõte. Tahame saada võimalikult palju teada, enne kui ütleme, et nüüd hakkame lahendust pakkuma.

Nii et teised hakkavad valest otsast peale?

Kõik räägivad, et programmeerijaid on puudu. Tegelikult on hoopis teistpidi – vähe on suure süsteemi insenere, kes loovad aluse, mille pärast peaks keegi üldse programmeerima hakkama.

Meie tahame mõista, mis on juurprobleem. Kui keegi väidab, et loob lahendusi, mida täna turul pole, siis see pole probleem. Levercode vaatab suuri süsteeme seisukohalt, millist andmetöötlust tahame hakata paremaks tegema, et juurprobleem ära kaoks.

Mida selleks vaja on?

Peame vaatama algkomponente, millega täna kõik tegelevad, aga millele tähelepanu pööramine on paljuski marginaalne. Levercode’i algkomponendid on andmed, protsessid, kus neid andmeid töödeldakse, ja kitsendused ehk regulatiivsed normatiivid. Näiteks rahapesuseadused, igasugu finantsinspektsiooni nõuded, privaatsuse kaitse – need on kõik kitsendavad tegurid, millega tuleb arvestada.

Meil on kokku pandud kolm asja: andmed, interoperability ehk andmete vahetuskiht ning ligipääs – keda lastakse protsessidele ligi. Identiteet on tootestatud LeverID-ks. See lubab protsessidele ligi ainult inimesi, kes on tuvastatud ja peavad ligi saama, et töödelda neid andmeid, mida neil on tarvis töödelda.

Kuidas tagada süsteemi turvalisus?

Ebaturvaline süsteem on lihtsalt halvasti spetsifitseeritud. Meie haridussüsteem toodab palju programmeerijaid, kes õpivad erinevates keeltes programmeerima, aga vähe keskendutakse suurte süsteemide riskihindajate koolitamisele. Lahendust ei saa hakata tegema enne, kui ei saa aru, mis viga on. Kui teha nimekiri kompetentsidest, mida on tarvis ühe suure hästi skaleeruva töökindla lahenduse loomiseks, siis programmeerijad on selles nimekirjas päris mitmendal leheküljel.

Täna ongi need ebaturvalised süsteemid loodud inimeste poolt, keda on sunniviisiliselt või paremate ekspertide puudumisel pandud rolli, millesse nad ei sobi. Kui sealt tuleb ebasobiv väljund, kasutavad seda edasi järgmised eksperdid. Tegelikult pole nii õige.

Kuidas seda probleemi lahendada?

Töökindlust saab tõsta ainult paremini spetsifitseerides. Tegelikult pole see ebaturvaline, vaid töötab nii nagu spetsifitseeriti. Kui spetsifitseeriti nõrgalt või kaasati inimesi, kes pole pädevad seda rolli täitma, on vaja hiljem rääkida igasugu muudest turvalahendustest.

Levercode’i põhimõte on, et tahame esiti modelleerida ära, millised on probleemid kolme komponendi vahel – andmed, protsessid ja osapooled nendes protsessides -, luua korralik mudel ning selle mudeli peal testida, millised on riskid ja millist mõju omavad kitsendused andmetöötlusele. Alles hiljem, kui riskid on selged ja maandatud, tuleb teha spetsifikatsioon. Alles siis saab programmeerija käed klaviatuurile panna.

Levercode’i põhimõte on, et hakkame lahendust looma õigest otsast. Nii saame hilisemas faasis panna näpu peale kohtadele, kus madal töökindlus loob mingisuguse ohu või nõrkuse. Siis on seda väga lihtne ka hiljem korrigeerida. Kui hakkame pihta teisest otsast, tekib ainult kaos.

Täna on Eesti IT-maastikul palju lahendusi, mida püütakse pidevalt parandada, näiteks riigihankesüsteemid. Mida tegelikult teha tuleks?

Need toimingud, kuhu investeeritakse täna meie kõigi vahendeid, ei loo uut väärtust, vaid üritatakse vähendada vigade mõjusid, mida pole hästi modelleeritud. Kasutame süsteeme, mis on päris mitmete korrigeerivate kihtide all. See plaastrikoorem hakkab väga raskeks muutuma.

Elame ohtude keskkonnas. Paljud ohud ei pöördu ründeks, aga kui pöörduvad, pole need ründed sellised, et keegi murrab sul infrastruktuuri ukse maha. Ründed, mis täna meie süsteemi kurnavad, on puht matemaatilised. Neid on väga raske avastada, kuna nende mustrit ei tunne ära enne, kui rünne on toimunud. Kui eelnev töö – modelleerimine, riskihindamine – on tegemata, on nõrkused juba sisse kirjutatud.

Me ei pea hakkama looma mitte uut põlvkonda, vaid uut põhimõtet. Vaja pole uue põlvkonna programmeerijaid, vaid uue põhimõtte kohandajaid tänasele IT-maastikule. Levercode’is soovime töödelda andmeid nii, et masin, mis töötleb, oleks töökindel, skaleeruv ja paindlik.

Mis on Levercode’i visioon?

Andmeid tuleb üha juurde, neid tuleb aina rohkem töödelda. Me kõik töötame seadustele tuginedes. Seadused on paraku kitsendused – luuakse “eritingimusi”. Kui oled loonud fikseeritud lahenduse, mis ei võimalda kitsendustega kohaneda, pead pahatihti tegema asjatuid lisaarendusi või alustama otsast peale.

Kui loome identiteediplatvormi ja andmete vahetuse kihte, mis peavad töötama pikaajaliselt, siis meie visioon on luua lahendusi, mis on kohaldatavad aina uute ja uute seadustes ettenähtud kitsendustega. Kui kitsendused tulevad andmetöötlusprotsessidele, tähendab see fikseeritud süsteemide puhul rünnet ärimudelile. Meie visiooni järgi peaks need ärimudelid olema õigete süsteemide puhul igati kohandatavad. Meie tegeleme sellega, et kitsendused poleks piduriks ärimudelitele ja nende eesmärkide saavutamisele.

Milliseid inimesi Levercode’i kollektiiv vajab?

Otsime avatud silmaringiga sünteesivõimelisi inimesi. Süntees tähendab millegi uue loomist, põhinedes andmekorjele ja analüütikale. Ma ei taha kellelegi varbale astuda, aga täna õpetatakse Eestis paljuski lihtsakoelist tehnoloogilist lähenemist. Levercode vajab rohkem suurte süsteemide insenere kui tarkvaraloojaid.

Vaja on suure süsteemi insenere, kes tegelevad automaatika, protsesside mudelite loomise ja riskide hindamisega. Nemad loovad abstraktseid mudeleid, mille väärtus on, et seal pole müra. Kui lood mudeli, saad aru, kus on osapooled ning millised andmed ja protsessid on kaasatud. Rakendusharjutustel põhinevas programmeerimises on palju poppi ja noortepärast, aga see ei taga tegelikult pikaajalist jätkusuutlikkust.

Formaalloogilised lahendused on täna liiga lihtsakoelised ja neil puuduvad tugevusarvutused, et neid tõsta katseklaasimaailmast interneti tormide kätte. Ükski programmeerija ei tea, kui palju tuleb loogilisele konstruktsioonile ehitada ümber kaitsekihti, et ta peaks vastu nii erinevatele rünnetele kui ka regulatiivsetele kitsendustele ning säilitaks töökindluse ja funktsionaalsuse kõikides muutuvates oludes, kuhu see on loodud töötama. Tänane programmeerimine sellega ei tegele.

Ootame inimesi, kes tagavad selle tugevusarvutuse, mis võimaldaks kellelgi hiljem teha head programmeerijatööd.

Mis on DigiPRO ja kes seda teevad? Loe siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kolm korda nädalas

Telli DigiPRO uudiskiri

Kolm korda nädalas (esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti) spetsiaalne DigiPRO liikmetele tehtud kommenteeritud uudiskiri, et sa midagi olulist maha ei magaks. Iga uudiskirja magnet on meie ajakirjanike kirjutatud pikem artikkel, mis meie arvates võiks selles valdkonnas töötavaid inimesi huvitada ja neile vajalik olla