Pole saladus, et viimased aastad on andnud idufirmade rahastusele suure löögi kõikjal. Mullusel langusaastal kaasasid Eesti idud kokku 400 miljonit eurot, aasta enne seda aga 1,4 miljardit eurot. Läti idude kaasatud rahastus oli avalikel andmetel mullu umbes 18 miljonit eurot, aasta varem 90 miljonit eurot. Kui Eestil on tänaseks kokku 10 ükssarvikut ja Leedul kolm, siis Lätil ainult üks.

Ka lätlased ise tunnistavad, et seis võrreldes Eesti ja Leeduga pole kiita. Erinevalt “ükssarvikute Eestist” positsioneeritakse end teadlikult “sebrade kasvatajatena” – sebrad on nimelt ettevõtted, mille siht pole saada ükssarvikuks, vaid tegutseda kuluefektiivselt ja püüelda kasumlikkuse poole.

Kohaliku tehnoloogiakonverentsi TechChill juhi Annija Mežgaile sõnul saab Lätit siiski nimetada Baltikumi nõrgimaks lüliks investeeringute poolest. “Meie idufirmad seavad prioriteediks püsiva stabiilse kasvu – nad on leidnud turusobivuse ja -mudeli. Need on asjad, mida ei mõõdeta, aga mis peegeldavad hästi ökosüsteemi olukorda,” arvas ta.