Eesti on iduettevõtlusega alustamiseks kahtlemata üks parimaid kohti maailmas, kuid paljudel juhtudel võib hilisem äritegevus takerduda korrektselt vormistamata lepingute taha. Ajujahi mentor ja advokaadibüroo TRINITI vandeadvokaat Peeter P. Mõtsküla toob välja kolm enamlevinud juriidilist nüanssi, millega iduettevõtjad arvestama peaks.

„Kõik teavad, et Eestis on ettevõtte alustamine tehtud ülilihtsaks, kuid korrektsete juriidiliste lepingute vormistamisega jäädakse tihtipeale hätta, sest puuduvad vastavad teadmised või arvatakse, et tegelen lepingutega siis, kui x, y ja z on tehtud – paraku võib selleks hetkeks olla juba liiga hilja ning esile kerkivad keerulised ja kulukad juriidilised vaidlused,“ selgitas advokaadibüroo TRINITI vandeadvokaat Peeter P. Mõtsküla.

Asutajate leping on sama oluline kui põhikiri

Mõtsküla sõnul on äriühingu põhikiri ja asutajate leping kaks erinevat dokumenti, kuid mõlemad võrdselt olulised. Esimesel juhul on tegu äriühingu asutamiseks ja tegutsemiseks kohustusliku raamdokumendiga, teine on aga vabatahtlik leping, mis sätestab asutajatevahelise rollijaotuse ja omavaheliste eriarvamuste lahendamise korra. Mõlemal dokumendil on oluline koht äris ning nadpeavad olema omavahel kooskõlas.