Sel Suure Paugu teoorial on ainult üks viga. Skype ei sündinud päris iseenesest. Ja enne seda ei olnud Eesti tehnoloogiaäris kohe kindlasti tühja musta vaakumit, mis täitmist ootas. Selleks, et jutustada meie “startup-rahvuse” lugu, on vaja minna ajas veelgi kaugemale tagasi. Ja just seda me DigiPRO artikisarjaga “Eesti IT-maffia” teemegi.

Neis lugudes vaatame otsa Eesti tehnoloogiaäri kujunemisloole aastatel 1991–2005 ehk taasiseseisvumisest kuni Skype’i müügini. Jutustame seda lugu 15 võtmefiguuri kaudu, kes on sel perioodil meie tehnoloogiaärile oma templi jätnud ja tuleviku tegijate jaoks teetähised ette märkinud.

Need 15 lugu jutustavad juhusest ja heast õnnest, järjepidevast tööst ja südikusest, nutikusest, ettevõtlikkusest ja kamraadlusest. Ei puudu ka lood ebaõnnestumistest, naiivsetest vigadest ja oskamatusest ning omavahelisest konkurentsist, mis teinekord naljakate mõõduvõtmisteni viis.

Ning viimaks kummutame artiklisarjaga müüdi sellest, et Skype oli Eesti esimene startup. Ei olnud. Siinkohal julgustan teid terava pilguga nüüd ja edaspidi nende 15 olulise inimese lugusid lugema: tuleb välja, et neid “esimesi” oli Eestis rohkem kui üks.

Tänane maffia oleks juba hoopis teist nägu

Kui asusime siinsete lugude kirja panekuks kaardistama neid IT-maffia mõjukaid, kes üheksakümnendatel ja nullindate alguses Eesti tehnoloogiaäri kujunemisloole vägeva hoo sisse aitasid lükata, jõudsime üsna pea ühe piinliku probleemini. Nimelt sattus meie soov maalida tollasest ökosüsteemist võimalikult täpne, ent samas kaleidoskoopiline pilt vastamisi tõsiasjaga, et pea kogu tehnoloogiamaailmas toimetavate ettevõtete ladvik koosnes meestest.

Teades omast käest, kui oluline võib olla inspireerivate eeskujude mõju valikutele, mida elus ja karjääris teeme, on see ka kõige suurem kahetsus, mis mul kui toimetajal sellest projektist lõpuks kripeldama jääb.

Lisaks mõistagi ka sellele, et igas muuski mõttes on siia kaante vahele jõudnud 15 inimese näol tegu vaid väikese valikuga neist olulistest niiditõmbajatest, tänu kellele saab tänane startupper’ite põlvkond laias maailmas suuri summasid kaasata ja olulisi diile sõlmida, ilma et peaks enam selgitama, mis koht see Eesti üldse on.

Naiste vähene osakaal IKT sektoris on, tõsi küll, jätkuvalt probleem pea kõikjal maailmas: Eestis on IKT-spetsialistide seas naisi endiselt vaid 22 protsenti; Euroopa Liidus keskmiselt 17 protsenti. Ka idufirmade asutajatest moodustavad naised viimaste andmete järgi vaid 16 protsenti.

Ehkki arvud on endiselt nutused, on naiste osakaal Eurostati andmetel IKT sektoris siiski veidi kasvanud ja täna ei pea juhtivale positsioonile jõudnud naisi enam päris tikutulega taga otsima. Aastal 2022 näeb Eesti IT-maffia välja hoopis mitmekesisem. Ning nagu mitmed minust targemad inimesed on oma uuringutes ja analüüsides leidnud, tuleb see meie ökosüsteemile ainult kasuks.

Aastal 2022 saame peale Vilve Vene, kes teeb idumaailmas jätkuvalt suuri tegusid, kirjutada ka Funderbeami asutajast Kaidi Ruusalepast; Jobbaticali asutajast Karoli Hindriksist; nii Eesti kui ka Ukraina tehnoloogiasektori hallist kardinalist Jaanika Merilost; Testlio asutajast Kristel Kruustükist; Single.Earthi asutajast Merit Valdsalust; samuti Anita Algusest, kelle Wise’i asutajad ja Sir Richard Branson mullu Euroopa kõige lootustandvamate alla 20-aastaste ettevõtjate hulka arvasid. Ja nii edasi. Loodetavasti on see alles algus.