Mis on virtualiseerimine ja mida see pilveteenust kasutades ettevõttele juurde annab?

Pilveteenus ise on juba üsna virtuaalne — firmal pole tagatoas serverit. Tegelikult ei pruugi teenusepakkujal samuti olla konkreetselt selle või teise ettevõtte ärirakenduste jooksutamiseks eraldi serverit. Kõik ongi juba suuresti virtuaalne. Kuid virtualiseerida saab ka muid asju, näiteks töötajate töölauakeskkondi või võrguühendust.

Presenteeriv virtualiseerimine ehk serveris oleva rakenduse “näitamine” kasutajale tähendab sellist virtualiseerimist, kus kasutatavad rakendused on ühes serveris ja kui keegi neid oma seadmest üle võrgu kasutama hakkab, edastatakse talle üle võrgu ekraanipilt. Seda, millise ekraanipildi ta oma seadme ekraanile saab, määravad tema enda käsud: klahvivajutused ja hiireliigutamised.

Virtuaalne töölaud on eelmisega veidi sarnane, kuid siin esitatakse kasutajale juba tervet töökeskkonda, näiteks Windowsit, justkui oleks kasutaja eraldi Windowsiga arvutis, milles saab ka Windowsi programme käivitada. Virtuaalne töölaud on väga hea lahendus ettevõtetele, kes tahavad töötajate töökeskkonna hoida standardse ja puhtana, sest kõik kasutaja jaoks vajalikud operatsioonisüsteemid, rakendused ja seadistused on serveris ning inimene saab oma virtuaalsele masinale ligi vaid üle turvalise internetiühenduse. Talle edastatakse samamoodi töölaua ekraanipilti ning see, mida ta näeb, sõltub samamoodi klahvivajutustest ja hiireliigutustest.

Virtuaalserver on tavaliselt kasutusel mõne teenusepakkuja juures näiteks veebiserveri tellimisel. Enamasti tarbib lihtne koduleht vähe arvutusressurssi, seega üks keskmine füüsiline server suudaks ära teenindada palju selliseid kasutajaid. Nii jagavadki teenusepakkujad oma ühe füüsilise serveri paljudeks virtuaalserveriteks, mis kasutaja jaoks tunduvad justnagu päris oma serverid. Keerukamate lahendustega saab isegi määrata, kui palju protsessorituumasid, mälu ja võrguressurssi see virtuaalne masin kasutada saab. Isegi pilveteenust ennast saab virtualiseerida. Näiteks võib luua kasutaja jaoks virtuaalseid riistvarasid, mida füüsiliselt eraldi polegi olemas: kõvakettaid, protsessoreid, võrgukaarte, arvuteid, servereid, rakendusi, mida parajasti vaja.

Virtualiseerida saab (peaaegu) kõike

Kui nende eelneva kolme näitega virtualiseeriti rakendusi, operatsioonisüsteemiga töölauda või veebiserverit, siis tegelikult saab pilveteenustes virtualiseerida peaaegu kõike. Muidugi saab virtualiseerida mälu (igaühele jagatakse kõvakettast kindel ports mahtu), võrguühendusi (igaüks saab kindla mahuga andmekanali) ja isegi serveris asuvaid rakendusi, mille üht koodi võib kasutada korraga paljude kasutajate teenindamiseks.

Miks on virtualiseerimine hea?

Serveri, salvestusruumi, töölaua või rakenduste virtualiseerimisega saab näiteks muuta füüsiliste seadmete või rakenduste koopiate tegemise väga lihtsaks. Füüsilist seadet on keeruline ümber tõsta või võimatu väiksemateks osadeks tükeldada, virtuaalseid asju aga võib hetkega juurde tekitada või kaotada ja ümber tõsta.

Lisaks piirab füüsilisi seadmeid konkreetne konfiguratsioon, samas kui virtuaalsetele seadmetele saab vajadusel hõlpsasti ressursse juurde eraldada. Füüsilist riistvara saab veel konsolideerida ning virtuaalne masin pääseb siis juurde mitme riistvara ressurssidele, kui üht piisavalt võimsat masinat pole võtta.

Lisaks pakuvad virtuaalsed seadmed oma isoleerituse tasemega ka paremat turvalisust. Kui virtuaalmasin luuakse, isoleeritakse see täielikult teistest virtuaalmasinatest ja hosti enda süsteemist. Kui üks virtuaalmasin on nakatunud pahavaraga, ei levi see teistesse virtuaalmasinatesse või muudesse võrgu osadesse. Nii saab virtuaalmasinaga testida uusi rakendusi, ilma et need halvaks serveri töö või proovida eraldatult mõne pahavara käitumist, ilma et see nakataks tervet serverit. Kui näiteks rakendus jookseb virtuaalmasinas kokku või hakkab kõvaketast krüpteerima, ei põhjusta see reaalses füüsilises masinas mingeid probleeme.

Mis on DigiPRO ja kes seda teevad? Loe siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kolm korda nädalas

Telli DigiPRO uudiskiri

Kolm korda nädalas spetsiaalne DigiPRO liikmetele tehtud uudiskiri, et sa midagi olulist maha ei magaks.